". Kõnesolevat reeglit on käsitletud kui nõuet, mille kohaselt liigitus peab olema pidev, mis sisuliselt sedasama tähendabki. 7 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2.7. Dihhotoomiline liigitus. Dihhotoomiline liigitus ("sõelumine" - I.L.) rajaneb vasturääkivuse ehk kontradiktoorse seose printsiibil. Dohhotoomia kui sõna on kreeka keelest ja tõlkes tähendab kaheks lõikamist ehk kahendamist. Dihhotoomilist liigitust on kasutanud juba Platon (427 - 347). Mistahes mõistel võib alati leida tunnust, mille alusel saab seda kaheks vasturäärivaks pooleks liigitada - "loodus": elav ja elutu; "sotsiaalne nähtus": politiseeritud ja politiseerimata (apolitiseeritud).
Leib kolme liigina: vormi, põranda, koorikleib. Tehnoloogiast lähtuvalt. Või suur, väike, keskmine leib. Seda nippi võib kasutada ühe mõiste liigitamisel, piiramatult ei tohi. Liigitame leiba vaid nii, et saab ainult kaks liiki- poe leib, kodutehtud. seemnetega ja ilma. Viilutatud, viilutamata. Suur ja mittesuur, töötav ja töötu. Vasturääkivuse põhimõttel saab ainult kaks poolt. Kaheks liigitamine- dihhotoomiline jagamine (kreeka keelest) ,, Aristoteles". 2. Liigituse alus peab jääma liigituse käigust samaks. Liigituse alus ei tohi muutuda ühe liigituse vältel. Tunnus mille alusel me alustasime antud mõiste liigitamist peab jääma samakskogu liigituse vältel. Loetleme Euroopa rahvaid rahvuse järgi: Eestlased, Venelased, Itaallased, Rootslased, Lätlased, Itaallased ja teised. Näiteks slaavlased ja soome-ugrilased ei sobiks sellesse nimekirja. 3
Liidri suunamine Väike Nõrk-keskmine Keskmine-suur Liikmete käitumine Toleratnsus liidri Nõrk-tugev Keskmine-tugev Tugev korraldustele Grupiliikmete Nõrk Keskmine-tugev Tugev domineerimine Grupiprotsessid Reeglite ja Nõrk Nõrk-keskmine Keskmine-tugev protseduuride formaliseeritus Gruppide tüpoloogia Dihhotoomiline: Tinglikud, statistilised Reaalsed, kontaktgrupid Ajutised, eksoerimentaalsed Püsivad, loomulikud Suured Väiksed Ametlikud, formaalsed Mitte ametlikud, mitteformaalsed Konglomeraadid, korrastamata Struktureeritud, organisatsioonilise koeisega Primaarsed Sekundaarsed Kestus ja seotus (McGrath. 1984)
Teine liigitamise võimalus: leib: vormileib ja põrandaleib. Kolmas liigitamise võimalus: leib: koorikleib. Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T Leib (kahe leivaliigiga): kodu leib ja poe leib. Viilutatud ja mitteviilutamata leib. Pakendatud ja pakendamata. Leib (kolme leivaliigiga): suur, väike ja keskmine leib. Kaheks jaotamine ehk dihhotoomiline liigitamine. Me saame kaheks liigitada mistahes mõistet. Mõiste A liigitub mõiste B ja mitte-B. Mõiste A Mitte-B B Näiteks kui mustamäel elavad 18 aastased (ehk B) , siis järgi jäävad inimesed on mitte-B. mitte-B mitte-C C kuni 72 a Ainult ühel juhtumil saame kasutada sellist liigitamise võtet tööl: ühe mõistega saame kasutada seda dihhotoomilist liigitamist. Kui me aga teeme seda mitmel korral, siis kaotame
Eneseõigustamine: 1)ratsionaliseerimine in seletab enesele tagantjärele ära, mika ta nii käitus kuni hakkab ka ise uskuma. 2)projektsioon- enda silmis taunitavate impulsside ülekandmine teisele. 3) formaalne pihtimus katsutakse saavutada teiselt õigustust oma teole, minnakse lähedase inimese juurde või kiiriku. KOGNITIIVSED VEAD: 1)Liialdav suhtumine : mõtlemine suurtes kategooriates (alati, iga kord, mitte kunagi) a)dihhotoomiline e mustvalge mõtlemine, tähendab tavaliselt puudujääke sallivuses. B)negatiivse ületahtsustamine- ettemuretsemine. C)positiivse alatähtsustamine- sain ülikooli siis, aga kuidas ma seal hakkama saan?. 2)Mõtete lugemine põhineb vääral usul, et kõik inimesed mõtlevad ühtemoodi ja arvamus, nagu teine loeks mõtteid. 3)Liigne sisemine sund ,,peab" kaotab ära sõna ,,võib"
nagu hoburakendi juhtimisel on ka grupi juhtimisel vajalik mõelda, millisesse suunda tahetakse jõuda ning valida rakendiga kooskõlas olevad mõjutamise võtted. regulatsiooni allutamine esinemistarve - ergutamine Psühholoogilised tunnused - Tunnused - nähtamatud nähtavad ? Joonis 3.2. Metafoor grupi analüüsimiseks. Võrdlust iseloomustavale joonisele 3.2. on kantud teinegi dihhotoomiline jaotus, mille järgi grupis toimuvat analüüsitakse grupi tunnuste ja psühholoogiliste tunnuste vahendusel. Ühelt poolt, grupid koosnevad konkreetsetest inimestest ning grupeerumist saab iseloomustada mitme tunnuse kaudu. Grupi tunnused näitavad, mille poolest grupid sarnanevad või üksteisest erinevad. Grupi tunnused on väliselt hõlpsasti eristatavad, sest nad on seotud grupi suuruse, moodustamisviisi, kestuse ning liikmete sotsiaal-demograafilise tagapõhjaga ehk kompositsiooniga
Terminit, mille mahtu liigitatakse, nimetatakse liigitatavaks (dividend, ld totum dividendum), termineid, mis liigitamisel saadakse, nimetatakse liigituse liikmeteks (members of division, ld membra divisionis). Liigituse alus (criterion, ld fundamentum divisionis) on tunnus (tunnused), mida ühed liigid omavad ja teised mitte. Alaliigitus on liigituse liikmete edasiliigitamine alaliikideks, kusjuures liike käsitletakse sooterminitena alaliikide suhtes. 17 Taksonoomilise liigituse erijuhtum on dihhotoomiline liigitus, mille käigus jagatakse termin mingi tunnuse alusel kaheks vasturääkivaks terminiks. Liigitus võib olla mitmeastmeline. Nt reaalarve saab liigitada irratsionaalarvudeks ning ratsionaalarvudeks, ratsionaalarve omakorda murdarvudeks ja täisarvudeks, täisarve omakorda naturaalarvudeks ning mittenaturaalarvudeks (kusjuures täisarvude jaotus on kahe-tähenduslik, sest arv null liigitatakse mõnikord naturaalarvude hulka, mõnikord mitte). Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt
mis liigitamisel saadakse, nimetatakse liigituse liikmeteks (members of division, ld membra divisionis). Liigituse alus (criterion, ld fundamentum divisionis) on tunnus (tunnused), mida ühed liigid omavad ja teised mitte. Alaliigitus on liigituse liikmete edasiliigitamine alaliikideks, kusjuures liike käsitletakse sooterminitena alaliikide suhtes. 17 Taksonoomilise liigituse erijuhtum on dihhotoomiline liigitus, mille käigus jagatakse termin mingi tunnuse alusel kaheks vasturääkivaks terminiks. Liigitus võib olla mitmeastmeline. Nt reaalarve saab liigitada irratsionaalarvudeks ning ratsionaalarvudeks, ratsionaalarve omakorda murdarvudeks ja täisarvudeks, täisarve omakorda naturaalarvudeks ning mittenaturaalarvudeks (kusjuures täisarvude jaotus on kahe-tähenduslik, sest arv null liigitatakse mõnikord naturaalarvude hulka, mõnikord mitte). Liigitada saab ka mittetaksonoomiliselt
annaabi.ee 
