Sulgekontakti ja Viitega rakenduva relee automaatennistusega mähis surunupplüliti Positsioonilüliti, Termorelee sulgekontakt toimeseadis 10. ELEKTRIMÕÕTERIISTAD JA ANDURID Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus 15 Elektrimõõteriist to Termoandur Registreeriv mõõteriist P Rõhuandur Integreeriv mõõteriist Valgusandur mA Elektrimõõteriist näitena milliampermeeter o Impulsiloendur Voolumähis Pingemähis Ühefaasiline Kolmefaasiline
Faraday silinder – elektrijuhist valmistatud õõnes, enamasti silindrikujuline keha. Selle õõnsuses puudub elektriväli, sõltumata laengute olemasolust silindri välispinnal või välises ruumis (nähtuse avastas 1836). Faraday silinder kaitseb sellesse asetatud aparatuuri väliste elektriväljade mõju eest (elektrostaatiline varje). Faraday silinder toimib hästi ka juhul, kui see on valmistatud tihedast elektrit juhtivast võrgust. Faradmeeter – mahutuvusmõõtur, elektrimõõteriist mahutuvuse mõõtmiseks. Eristatakse elektromehaanilisi ja elektronfaradeid. Esimese mõõtemehhanism on elektrodünaamiline või elektromagnetiline logomeeter, harvem alaldiga magnetoelektriline süsteem. Faraditega mõõdetakse kondensaatorite, kaablite jms. mahutuvust; mõõteviga on ∓ (0,2-4)%, mõõtepiirkond 10 nF-100 µF. KOKKUVÕTE Faraday oli see, kes tõi füüsikasse magneti ja elektri jõujoonte tähtsa idee. Mitte rõhutades
Erinevate termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus -270 °C +2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda. 7.Takistustermomeetri töö põhineb elektrijuhtide_metallide, nende sulamite, ent ka teatud pooljuhtide_elektritakistuse sõltuvusel temperatuuurist. Termomeetri komplekti kuulub temperatuuritajurina termotakisti, elektritoiteallikas ja elektrimõõteriist termotakisti takistuse muutuse registreerimiseks. Harilikult on toiteallikas tavaline kuivelement, mõõteriistana töötab logomeeter voi vahelduvvoolumõõtesild, mis gradueeritakse temperatuurikraadises, arvastades töötamist konkreetse termotakistiga. 8.Püromeeter. Keha kiirgusenergia kandjaks on elektromagnetiline lainetus. Enamike kehande specter on pidev, kuid mõned gaasid kiirgavcad valikuliselt, üksnes kindla lainepikkusega. Nähtav spektriosa hõlmab