Digitaalmõõteriistade üheks oluliseks eeliseks on võimalus salvestada mõõtetulemusi pikemaks ajaks kas mõõteriista enda või mõne arvuti mälusse ja nii neid hiljem töödelda ja analüüsida. Ka võib võib sellised mõõteriistu küsitleda ja juhtida arvutivõrkude kaudu. Ühe mõõteseadmega võib olla ühendatud mitu andurit üheaegselt, mida mõõtesüsteem küsitleb järgemööda või üheaegselt. Digitaalmõõteriist sisaldab mõõtemuunduri, analoog-digitaalmuunduri ADM, loogikalülituse ja näidiku (ehk numbriindikaatori) Sisendseadme ülesandeks on mõõdetava sisendsuuruse mastaabi muutmine või selle muutmine teiseks suuruseks, mis on sobivam järgnevaks kodeerimiseks. Tavaliselt signaali kas piiratakse või võimendatakse. Tähtsaks digitaalmõõteriista sõlmeks on analoog-numbriline muundur (analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt
absoluutväärtuselt kontuuri pindala läbiva magnetvoo muut (Wb), ∆t-aeg(s), εi- muutumise kiirusega. induktsioonielektromotoorjõud Lenzi reegel: suletud kontuuris tekkinud indukts.vool on sellise suunaga, et tema magn.väli püüab takistada välise magn.välja muutumist. 1. ELEKTRIVOOLU TEKKEMEHHANISM Elektrimõõteriistu võib jaotada 1. osutmõõteriistadeks ehk analoogmõõteriist 2. numbrilisteks mõõteriistadeks ehk digitaalmõõteriist. Elektrivoolu iseloomustavaks suuruseks on voolutugevus, mis näitab kui suur elektrilaeng läbib juhtme ristlõiget ajaühikus. Voolutugevuse SI ühik on 1 amper (1 A). Juhi ristlõiget läbib sel juhul 1 sekundi jooksul laeng 1 kulon. Voolu suunaks on kokku lepitud positiivsete laengute suunatud liikumise suund. Vabade elektronide puhul tuleb eristada kahte arvväärtuse poolest oluliselt erinevat kiirust, kaootilise soojusliikumise kiirus ja elektrivälja poolt
annaabi.ee 
