valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Digitaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta ta printimise teel paberfotoks. Digitaalgotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona. Digitaalfotograafia eelis võrreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus. See lubab pilti näha kohe pärast pildistamist, seda edastada ilma füüsilise kohaleviimiseta, töödelda, kasutada ning väljastada füüsilisel kujul.
Sanskriti, hispaania, prantsuse ja heebrea keeles tähendab sõna ,,hõbe" nii hõbedat kui ka raha. Küll aga liikusid paljud riigid hõbedastandardilt kullastandardile, sest 19. sajandil avastati Ameerikas väga suured hõbedavarud ning kardeti, et seetõttu hõbeda väärtus langeb tunduvalt. Lisaks Kogu 1998. aastal tarbitud hõbedakogusest kulus fototööstusele 30,98%. Tänu digitaalfotograafia tohutule arengule kahanes see näitaja oluliselt. Aastal 2001 moodustas fototööstuse osa 23,47%, 2007. aastal 13% ja 2012. aastal kõigest 5,5% kogu tarbitavast hõbedakogusest. Fototööstus kasutab peamiselt hõbehaliide ja hõbenitraati, et toota fotofilmi. Hõbedat kasutatakse toiduvärvina. Euroopa Liidus on hõbeda kasutamine toitudes kiidetud heaks ning talle on omistatud E-aine kood E 174.[12] Hõbedat kasutatakse
fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Digtaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta ta printimise teel paberfotoks. Digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona. Digitaalfotograafia eelis võrreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus. See lubab pilti näha kohe pärast pildistamist, seda edastada ilma füüsilise kohaleviimiseta, töödelda, kasutada ning väljastada füüsilisel kujul. Fotograafia on minu arust kõige kaunim kunst, iga pilt on ainulaadne, igas pildis on midagi erinevat. Minu üks lemmikutes fotograafidest on Karl Saue, mõni pilt tema loomingust :
värvus pole fotograafi arvates piisavalt küllastunud. 22 17. Digitaalse fotograafia printsiibid Digtaalfotograafia on fotograafia alaliik, kus tulemuseks on digitaalne pilt, mida võib vaadata arvutiekraanil või mõne muu seadme vahendusel või muuta ta printimise teel paberfotoks. Digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona. Digitaalfotograafia eelis võrreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus. See lubab pilti näha kohe pärast pildistamist, seda edastada ilma füüsilise kohaleviimiseta, töödelda, kasutada ning väljastada füüsilisel kujul. Need, kes soovivad jäädvustada sadu fotosid digitaalselt, saab näiteks arvutissse salvestada, kuid ei pea välja printima, ja mittevajalikud pildid ära kustutada. Samuti saab ka videot salvestada koos heliga.
aditiivset värvisünteesi. Lumiere`id asendasid tärkliseterad õllepärmitolmuga, mis oli peenema struktuuriga ning paistis paremini läbi, Agda aga kasutas kummiaraabikust terasid. ( Kaljund 2010) Murrang tuli mõned aastad hiljem, kui Kodak ja Agfa hakkasid tootma mitmekihilist värvifilmi, kus värve jäädvustati subtraktiivse meetodiga. Sellised värvifilmid on müügil tänapäevani. ( Kaljund 2010) Kaasaegne digitaalfotograafia ei erine oma olemuselt kuigi palju sajandivanusest värvipildistamine toimub ka tänapäeval enamasti läbi kolmevärvilise niinimetatud Bayeri filtri, nii et iga kujutis jäädvustatakse tegelikult kolme halltoonides pildina. Fotode esitamisel ekraanil aga segatakse need kanalid taas kokku. Paberile trükkides (ajaleht, raamat, printer) läbib värvipilt seejuures veel ühe teisendusfaasi, kus kolme kanaliga RGB-kujutisest (red, green, blue) saab nelja kanaliga CMYK (cyan, magenta,
Digitaalkaameral nagu ka traditsioonilisel kaameral on objektiiv ja pildiotsija. Aga digitaalkaameral on filmi asemel valgustundlik elektrooniline kiip (CCD). Kui valgus langeb kiibile, tekivad elektrilised signaalid, mille kaamera muundab digipildiks. Pildid säilitatakse mälukaardil. Tänu sellele saab teha ka palju pilte ja nende hulgast valida omale sobiv, mitte sobivad saab kohe kustutada. Kastatud kirjandus 1. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalfotograafia (29.09.10) 2. Täielik fotograafia kursus. Autorid John Garrett ja Graeme Harris. Ilmunud aastal 2009 3. Odav ja lihtne digifoto. Autor Tiit Tilk. Ilmunud aastal 2006 4. Digitaalfotograafia käsiraamat. Autor Tom Ang. Ilmunud aastal 2008 5. 500 kompositsioonvõtet ja nõuannet fotograafidele. Autor Lee Frost. Ilmunud 2009
kaamerad tegemaks teaduslikku tööd. Need filtrid jagavad valguse värvid väga täpselt. Fototöötlusega ühendatakse kogu selline informatsioon kujutiseks. Teaduslik ja esteetiline foto oma olemuselt tegelikult väga ei erinegi. Igasugune foto peab ( võimaluse korral ) sisaldama värvitoone mustast kuni valgeni. See tähendab seda, et esindatud peab olema täielik spektri skaala. Fotode värve uuritakse ja analüüsitakse juba teaduslikult, et saada detailidest üha rohkem infot. Kuid digitaalfotograafia kasutusele võtuga hakati kosmosepiltidele lisama ka tehisvärve. See sai alguse 1970. aastal. Näiteks erinevaid värvitoone anti hallidele värvidele. Kuid need fotod ei kaotanud oma väärtust. Nad omasid sellegipoolest teaduslikku infot, mida siis astronoomid ana- lüüsida said. 1980. aastail tehti väga palju kosmosepilte. Tänapäeva arvutitöötlus suudab töödelda veelgi keerulisemat digitaalset pilditöötlust.
Samuti on ka loova ürituse puhul oluline kindel kontseptsioon: üritus peab moodustama kõigis oma elementides alates asukohast ja esinejatest ning lõpetades pressimaterjalidega ühtse terviku. Näited erinevatest meediaüritustest Uute fotoaparaatide tutvustamiseks kutsus tootja ajakirjanikud õdusasse kohvikusse, kus kunstikooli fotograafia õppejõud ja professionaalne fotograaf jagasid näpunäiteid tehnilistest võtetest ja digitaalfotograafia eripärast. Seejärel tutvustas tootejuht uusi digiaparaate, mida ajakirjanikud said kohe ka proovida praktiliste fotoülesannete täitmisega Tallinna vanalinnas. Lõunasöögi taustal laaditi tehtud tööd arvutisse, analüüsiti fotosid ning tutvustati ajakirjanikele erinevate fototoodete võimalusi (printimine, skännimine). Ajakirjanikud said kaasa CD olulisemate näpunäidete, tooteinfo ja -piltidega.
4 Fototöötlusega ühendatakse kogu selline informatsioon kujutiseks. Teaduslik ja esteetiline foto oma olemuselt tegelikult väga ei erinegi. Igasugune foto peab ( võimaluse korral ) sisaldama värvitoone mustast kuni valgeni. See tähendab seda, et esindatud peab olema täielik spektri skaala. Fotode värve uuritakse ja analüüsitakse juba teaduslikult, et saada detailidest üha rohkem infot. Kuid digitaalfotograafia kasutusele võtuga hakati kosmosepiltidele lisama ka tehisvärve. See sai alguse 1970. aastal. Näiteks erinevaid värvitoone anti hallidele värvidele. Kuid need fotod ei kaotanud oma väärtust. Nad omasid sellegipoolest teaduslikku infot, mida siis astronoomid ana- lüüsida said. 1980. aastail tehti väga palju kosmosepilte. Tänapäeva arvutitöötlus suudab töödelda veelgi keerulisemat digitaalset pilditöötlust.
kaamerad tegemaks teaduslikku tööd. Need filtrid jagavad valguse värvid väga täpselt. Fototöötlusega ühendatakse kogu selline informatsioon kujutiseks. Teaduslik ja esteetiline foto oma olemuselt tegelikult väga ei erinegi. Igasugune foto peab ( võimaluse korral ) sisaldama värvitoone mustast kuni valgeni. See tähendab seda, et esindatud peab olema täielik spektri skaala. Fotode värve uuritakse ja analüüsitakse juba teaduslikult, et saada detailidest üha rohkem infot. Kuid digitaalfotograafia kasutusele võtuga hakati kosmosepiltidele lisama ka tehisvärve. See sai alguse 1970. aastal. Näiteks erinevaid värvitoone anti hallidele värvidele. Kuid need fotod ei kaotanud oma väärtust. Nad omasid sellegipoolest teaduslikku infot, mida siis astronoomid ana- lüüsida said. 1980. aastail tehti väga palju kosmosepilte. Tänapäeva arvutitöötlus suudab töödelda veelgi keerulisemat digitaalset pilditöötlust.
annaabi.ee 
