kasutatakse teatud salajast võtit (key). Seda saab kasutada: · Andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks ilma võtmeta näeb vaid krüpteeritud kuju, aga ei pääse tänu matemaatilistele seostele ligi teabele · Andmete tervikluse tagamiseks (privaat)võtit omamata ei saa andmeid tänu matemaatilistele seostele muuta. Kasutatakse turvalises sides ja signeerimise ning digiallkirja alusena 20.Digitaalandmete käideldavuseks on vajalik: · regulaarne varukoopiate tegemine (varundamine) · õigesti ekspluateeritavad arvutisüsteemid · digitaalandmetel põhinev asjaajamiskord · andmete edastamine üldise andmesidevõrgu (Interneti) vahendusel 21.Digitaalandmete terviklus - On kolm alternatiivi (eri turvatasemetega): · Kasutada klient-server tehnoloogiat ja end serveris autentida lastes jätab server meelde, kes millal mida lõi, muutis, vaatas
Andmed on GISi kõige kallim osa, kuna andmete loomine ja täiendamine ja kaasajastamine on väga töömahukas ja tihti nõuab ka kallist tehnoloogiat. Andmete kasutamiseks sõlmitakse enamasti litsentsileping Akadeemilistel eesmärkidel on enamasti andmete kasutamine soodsam kui ärilistel eesmärkidel Andmete säilitamine ja hankimine: Paberkandjal(andmete parem visualiseerimine) Digitaalkujul(võimaldab andmeid analüüsida, lihtsamini levitada, kujundada) Digitaalandmete hankimine: Digitaalsed andmebaasid 1 Paberkaartide skaneerimine (ja vektoriseerimine) 2 GPS ja välimõõtmised 3 Satelliidipildid ja ortofotod Andmete esitusviisid: Andmed käivad mingi nähtuse kohta(nt reljeef, maakasutus, elanike arv asulas) Vahetud ruumiandmete mõõtmised käivad "geograafilise punkti" kohta 5
11b osaliselt sellepärast, et kasutab sama sagedusala (Elektromagnetlainete spektrist mingiks otstarbeks eraldatud sagedusvahemik. Raadio, televisioon, mobiilside, satelliitside jne kasutavad igaüks oma sagedusalasid Raadiolevis kasutatakse eestikeelse vastena sõna "laineala", näit. pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineala )2,4 GHz ja töötab spetsifikatsioonile 802.11a vastava andmekiirusega 54 Mbit/s. (Andmeedastuskiirus on digitaalandmete hulk, mis ajaühikus liigub ühest punktist teise. Üldiselt on nii, et mida suurem on ühenduskanali ribalaius, seda suurem on andmeedastuskiirus. Telekommunikatsioonis on andmeedastuskiiruse mõõtühikuks bit/s (bitti sekundis) ja sõltuvalt sidekanali tüübist võib see ulatuda mõnekümnest kilobitist kuni sadade megabittideni sekundis ning on oodata, et lähemas tulevikus jõuab see terabittideni sekundis.
datakõnedele. Kui ei programmeeri aparaati ühtegi numbrit, siis heliseb telefon kõigile sissetulevatele kõnedele. ISDN juhe on neljasooneline. Lapikkaabli pikkus võib olla vaid mõned meetrid. Pikemate vahemaade jaoks peaks kasutama keerupaari. ISDN ühendamise tehnika. ISDN aluseks on digitaalsed telefonivõrgud, kus kasutatakse aegmultipleksimist ja PCM-meetodeid. Eripära seisneb aga selles, et nende digitaalliinide baasil kujundatakse ühtne teenusvõrk kõne, video ja digitaalandmete standardiseeritud edastamiseks. BRI summaarne töökiirus on 192 kbit/s, millest 144 kbit/s rakendatakse 2B+D- liikluses ja ülejäänud bitte sünkroniseerimiseks ja sisemise struktuuri kujundamiseks. Põhikiirusliidese võib realiseerida ühe- või mitmepunktilise ühendusena. Viimasel juhul võib sellega liita kuni 8 lõppseadet ja määratleda kuni 16 numbrit. Lõppseadmeteks võivad olla näiteks digitaaltelefon, faksiseade, PC või videotelefon.
Esialgne GIS'i versioon on tuntud kui "arvuti" kartograafia, mida kasutati lihtsamate maakaartide esitamiseks. Arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte, luues koha interaktiivsuse. Tänapäeva GIS'i võimalused on arenenud tunduvalt kaugemale kui "arvuti" kartograafia. Kõige lihtsamal tasemel, võib GIS'i pidada võrdseks kaardiga. Mitte ainult paberkaartide tootmine on muutunud lihtsamaks ja efektiivsemaks, vaid on lisandunud uued võimalused digitaalandmete analüüsimiseks ja töötlemiseks. GIS'i on arenguga on laienenud tema kasutusalad. Näiteks kasutatakse GIS'i uute teenindusasutuste parimate asukohtade kindlaks määramisel. Selle tehnoloogia aluseks on geograafia see tähendab, et osa andmeid on kohakoordinaadid - andmed on seotud Maaga. Nende andmetega on tavaliselt koos ruuminähtuste omadused. Omistatud andmed tavaliselt defineerivad lisainformatsiooni, mida saab siduda koha andmetega. Selle näiteks võib tuua koolid
Põhieesmärgiks on vältida puuskeemide ajalise täpsuse suurendamisel efektiivsuse vähenemist. Binaarseks nimetame linkimisviisi, mille korral väljaantud ajatempel Ln on seotud mitte ainult oma vahetu eellasega Ln-1, vaid ka veel ühe sobivalt valitud ajatempliga Lf(n). Absoluutset aega ei saa määrata ei krüptograafiliselt ega ka füüsikaliselt ja seetõttu ei saa seda ka tuvastada eha tõestada ühegi krüptograafilise protokolliga. Ainus aega genereeriv tunnus digitaalandmete vallas on ühesuunalisuse omadus. Iga kasutaja saab tekitada enda jaoks lokaalse aja teatud täpsusega kui ta oma kella järgi fikseeritud ajavahemike järel võtab juhuarvudele ajatempleid. Võrdlemisel teiste ajatemplitega saab otsustada, millises ajavahemikus (tema kella järgi) on need moodustatud. Kuidas ajatempli teenust kasutades saab tõestada, et allkiri S on moodustatud mingis ajavahemikus? *A küsib vahetult enne sõnumi X allkirjastamist TSS-lt ajatempli Lm.
Põhieesmärgiks on vältida puuskeemide ajalise täpsuse suurendamisel efektiivsuse vähenemist. Binaarseks nimetame linkimisviisi, mille korral väljaantud ajatempel Ln on seotud mitte ainult oma vahetu eellasega Ln-1, vaid ka veel ühe sobivalt valitud ajatempliga Lf(n). Absoluutset aega ei saa määrata ei krüptograafiliselt ega ka füüsikaliselt ja seetõttu ei saa seda ka tuvastada eha tõestada ühegi krüptograafilise protokolliga. Ainus aega genereeriv tunnus digitaalandmete vallas on ühesuunalisuse omadus. Iga kasutaja saab tekitada enda jaoks lokaalse aja teatud täpsusega kui ta oma kella järgi fikseeritud ajavahemike järel võtab juhuarvudele ajatempleid. Võrdlemisel teiste ajatemplitega saab otsustada, millises ajavahemikus (tema kella järgi) on need moodustatud. Kuidas ajatempli teenust kasutades saab tõestada, et allkiri S on moodustatud mingis ajavahemikus? *A küsib vahetult enne sõnumi X allkirjastamist TSS-lt ajatempli Lm.
Varade haldamine ja hooldus Suhtekorraldus Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi raames Juhis on abimaterjal avaliku sektori siseaudiitoritele asutustes asjaajamise ja arhiivitöö alaste auditite tegemisel. Vananenud juhis. Seadused muutunud vahepeal. Käsitleb digitaalset dokumendihaldust minimaalselt. Juhist saab kasutada ühe asutuse, struktuuriüksuse või asutustegrupi asjaajamise ja arhiivitöö iseseisva teemana auditeerimisel. Digitaalse info hävitamine Digitaalandmete hävitamise üldine soovituslik juhendmaterjal. Juhend käsitleb digitaalandmete turvalist hävitamist mitmesuguste andmekandjate ning andmetalletusviiside korral. Käsitletavad teemad: Andmete kustutamine andmekandjalt; Salvestise kustutamine magnetandmekandjalt; Andmekandja füüsiline hävitamine; Juhised andmete hävitamiseks peamiste andmekandjatüüpide puhul Riigikantselei ja MKM- i juhised Alates 1. jaanuarist 2012 annab dokumendihalduse alaseid juhiseid Majandus- ja
andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, paberil trükiprotsessis või viimasel ajal ka plotteril. Paberkujul levitavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süseetmi (suurusi mm), kaardi värve (värvikoode), raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberimõõtusid jne. Paberkujul olevate kaardide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend. Digitaalandmete esitusmudel võib sisaldada andmete esitust ekraanil; andmeteedastuse struktuuri kui nende kasutamiseks vajaliku tarkvara kirjeldust · Vormistusmudelid: Protsessimudelid (kulgu, käiku kirjeldavad mudelid) 1. Tööetapid, osalejad, etappide vahelised seosed Tehnoloogilised skeemid (kirjeldab tootmisprotsessi kasutatavat töötlemisviisi · Andmehaldus - Kaartide puhul saame eristada:
Üleslaadimine on andmeside liiklus väljuval suunal ühest arvutisüsteemist teise, tavaliselt suuremasse arvutisüsteemi. Kasutaja poolt vaadatuna tähendab faili üleslaadimine faili saatmist teise arvutisse, mis on seatud seda vastu võtma. 1.3.2.2 Edastuskiiruse tähendus, selle mõõtühikud: bitti sekundis (bit/s), kilobitti sekundis (Kbit/s), megabitti sekundis (Mbit/s). Andmeedastuskiirus (Data Transfer Rate). Andmeedastuskiirus on digitaalandmete hulk, mis ajaühikus liigub ühest punktist teise. Üldiselt on nii, et mida suurem on ühenduskanali ribalaius, seda suurem on andmeedastuskiirus. Telekommunikatsioonis on andmeedastuskiiruse mõõtühikuks bit/s (bitti sekundis) ja sõltuvalt sidekanali tüübist võib see ulatuda mõnekümnest kilobitist kuni sadade megabittideni sekundis ning on oodata, et lähemas tulevikus jõuab see terabittideni sekundis. Arvutites on andmeedastuskiiruse ühikuks B/s (baiti sekundis). 1.3.2
boodistel oli see juba olemas, kõigi kiiremate (>9600) modemite puhul on veaparandus lausa kohustuslik, sest nii suure kiirusega andmeid edastades, juhtub vigu väga sageli. Modulatsioon Selleks et digitaalsignaale üle kanda analoogtelefonivõrgu suhteliselt kitsas sagedusribas (300-3400 Hz), tuleb nad muundada (moduleerida) kujule, mis vastab selle ülekanderiba parameeritele. Definitsioon: modulatsioon on protsess ühe signaali (kahendsignaali) mõjutamiseks teise (moduleeriva) signaaliga. Digitaalandmete edastamiseks analoogtelefonikanalis tuleb seega 300-3400 Hz sagedusribas olevat kandesagedust mõjutada digitaalandmetega (nulli ja ühe väärtustega). Lihtsamalt öeldes- modemi ülesandeks on esitada bitijada sellisel kujul, et saaks selle piiratud sagedusribaga helikanalist läbi suruda. Inimkõrv suudab telefonikõnest raginad ja kahinad välja filtreerida, kuid bitid peavad olema kodeeritud nii, et need ilma moonutamata sihtmärgini jõuaksid. Selleks tarvitatakse
annaabi.ee 
