Eesti tervishoiusüsteem Eesti tervishoiusüsteemi arengu algusest on möödas pea 10 aastat ning selleks on kulunud 15 miljonit eurot, kuigi esialgu oli plaanitud 2,8 miljonit.7 8 Süsteem sai alguse neljast projektist. Need on digiretsept, digilugu, digiregistratuur ja digipilt. Digiretsept loodi Eesti Haigekassa poolt, ülejäänud Eesti E-tervise Sihtasutuse poolt. Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mis väljastatakse patsiendile arsti poolt. Digiretsepti ei trükita paberile, vaid saadetakse retseptikeskusesse läbi arsti arvuti. Retseptikeskus on retseptide väljakirjutamiseks ning töötlemiseks loodud elektrooniline andmekogu. Apteeker väljastab digiretsepti alusel ravimi patsiendi isikukoodi alusel. Lisaks on võimalik väljastada ka digitaalset meditsiiniseadme kaarti. Meditsiiniseadme kaart on arvutis koostatud digitaalne kaart, kus on kirjas patsiendi vajalik meditsiiniseadme nimetus ja perioodis hüvitatud maksimaalne kogus.9 10
Kvaliteediühing, kus hinnati laekunud projekte EFQMi metoodika alusel ja lisati juurde eksperthinnangud. Nii ettevõtete kui avalike sektori organisatsioonide kategooriast valiti välja 2 finalisti ning saadeti omakorda hindamiseks Soome kvaliteediauhinna Excellence Finland züriile, kes valis välja iga maa võitjad. Tunnustades Eesti innovatsioonide väga kõrget maailmataset otsustas žürii avaliku sektori katergoorias anda erandkorras kaks auhinda - Haigekassale digiretsepti ja Maksu- ja Tolliametile kliendipõhise ettemaksukonto väljatöötamise ja rakendamise eest. Ettevõtete kategoorias võitis auhinna Wihtla OÜ Eesti Posti klienditagasisidesüsteemi ELS Excellence loomise eest. Haigekassa osales kvaliteediinnovatsiooni auhinna konkursil esimest korda ning võitis digiretsepti süsteemi loomise ja rakendamise eest tunnustuse „Quality Innovation of the Year 2011“ Eesti avaliku sektori organisatsioonide kategoorias
ID-kaardi kasutajal puuduvad igasugused erinevad kasutaja nimed ja paroolid, samuti saab ID-kaarti kasutada koodikaardi või PIN-kalkulaatori asemel. ID-kaart on kõikide veebiteenuste kaart ja iga teenuse kasutamisel on sama PIN. Digiretseptid Digiretsept on üks neljast patsiendile suunatud üleriigilisest e-tervise projektist (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti alusel saab ravimi kätte apteegist ja ravimi väljaostjal peab olema kaasas isikuttõendav dokument ehk siis ID-kaart, pass, juhiluba. 1. Jaanuarist 2010 võeti digiretseptid kasutusele ja juba jaanuaris koostasid arstid ligi 306 000 digiretsepti. Digiretsept kehtib kõigis Eestis olevates apteekides. ID-kaardi tarkvara ID-kaardiga seonduv tarkvara on varavabana veebileheküljel www.id.ee allalaaditav ja kõik vajalik tarkvaraga seonduv programm on turvaline ja tasuta kättesaadav
Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem 10aastat arengu algusest Kulunud 15miljonit €, planeeritud oli 2,8 miljonit € 4 projekti: digiretsept, digilugu, digiregistratuur, digipilt Digiretsept - Eesti Haigekassa Digilugu, digiregistratuur, digipilt – Eesti E-tervise Sihtasutus Digiretsept Elektrooniline ravimiretsept Retseptikeskus – elektrooniline andmekogu 3 liiki – Privaatne, volitatud, avalik Suur õnnestumine Digiretsepti eelised Paraneb arstiabi kvaliteet Apteekri töö lihtustamine Lisavõimalused Digilugu Digitaalne terviselugu Riigi tervisesüsteem, kuhu peaksid koonduma patsientide ravidokumendid Süsteemi ei esitata piisavalt andmeid Digiregistratuur Halvas seisus Eesmärk oli koondada raviasutuse registratuurandmed kokku Raviasutuste huvi tõttu pole käivitatud Digipilt Eesmärgiks andmebaasikogum, kuhu koondunud meditsiinilised ülesvõtted Hetkel vaid viide
Trastiliselt kerkis suhkru hind. Vaesemates riikides oli üleminek seda rängem, kui juba eelnevalt majanduslikult heal järjel olnud riikides. Eesti üheks oluliseks rolliks Euroopa Liidus on olla vahendajariigiks Venemaa ning ülejäänud Euroopa riikide vahel. Läbi Eesti vete liiguvad mitmed olulised kaubateed. Samuti on Eesti, tähelepanuväärselt eduka e-teenuste loojana, eeskujuks mitmetele teistele liikmesriikidele. Meie riik tootis esimeste hulgas välja digiretsepti, e-valimised jpt. Tänasel päeval võib julgelt väita, et Eesti roll Euroopa Liidu poliitikas on tähelepanuväärne. Senise osaluse jooksul oleme oma kohustusi tublisti täitnud ning süvendanud asutajasriikide usaldust meisse. Meie riik on tõestanud oma pühendumust ühtse Euroopa arengusse, aidates vajadusel abivajajaid rahaliselt; uuendusmeelsust, mis väljendub e-riikluse arendamises, samuti koostöövalmidust ühtsetes sõjalistes õppustes. Oleme võrdsed võrdsete seas.
elektroonilises süsteemis Digilugu. [9] Digiretsept saadetakse arsti arvutist retseptikeskusesse, kuhu apteekidel on ligipääs. See tähendab, et kui arst on digiretsepti koostanud ja kinnitanud, saab ravimi osta kohe. Patsient läheb apteeki, esitab oma isikut tõendava dokumendi ning saab ravimi kätte. Erinevad haiglad ning raviasutused
3. Olulised teenused Tervise infosüsteemi oluliseimad teenused on digiretsept, digiregistratuur, e-labor, e-tõendid ja teenus sotsiaalkindlustusametile. Tervise infosüsteem on oluline nii patsiendi kui ka arsti seisukohalt. Patsiendi andmed on lihtsamini käideldavad ning eri raviasutuses arsti poole pöördudes ei ole vaja paberkandjal tervisekaarti ühest raviasutusest teise saata. Patsiendi jaoks on väga mugav näiteks digiretsepti teenus. 3.1. Digiretsept Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept või digitaalne meditsiiniseadmeretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei trükita paberil välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud, meditsiiniseadmed ) väljakirjutamiseks ning töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu.
o Nt. Häirenupp o Nt. Mobiilne parkimine Protsessi innovatsioon on uue/märkimisväärselt parendatud protsessi kasutusele võtmine avalikus sektoris. Mingi uus tarkvara, tehnika või meetod. Viis, kuidas saan tarbida on uus. o Nt. kinnipeetavatele saab paigaldada jalavõru- toob kaasa mõtteviisi muutuse teenuse pakkumise suhtes o Nt. retseptiravimite saamiseks ei pea enam minema eraldi arsti juurde, vaid ta saab kirjutada digiretsepti o Nt. hääletada saame läbi interneti- ei pea personaalselt kohale minema 3. Millised on organisatsiooniinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni erinevused avalikus sektoris? Tooge näiteid. Protsessi innovatsioon on uue/märkimisväärselt parendatud protsessi kasutusele võtmine avalikus sektoris. Mingi uus tarkvara, tehnika või meetod. Viis, kuidas tarbin on uus. o Nt
ligipääsetavates paikades. 3. Ravimid on odavamad ja paremini kättesaadavad: a. arendame koostööd nii Euroopa Liidu kui muude riikidega, et tagada suurem ravimite valik Eestis; b. tugevdame riigi võimet pidada läbirääkimisi ravimite hinna kujundamisel ja järelevalve teostamisel; c. kaasajastame ravimipoliitika. Ravimite kättesaadavuse parandamiseks ja omaosaluse vähendamiseks analüüsime kehtivaid piiranguid. Kaalume apteegibussi teenuse sisseseadmist ning digiretsepti süsteemi loodud eelduste ärakasutamiseks seadustame ravimite ostmise võimaluse traditsioonilise apteegi osana toimiva e-apteegi kaudu. 4. Tervishoiu rahastamise mitmekesistamine ja tõstmine rahakasutuse parema sihituse teel: a. analüüsime ja kaalume tänase süsteemi muutmist selliselt, et inimeste ravikindlustuseks mõeldud raha läheks valdavalt raviteenuste rahastamiseks; b. toetame tervishoiu rahastamise mitmekesistamist, suurendades võimalusi vabatahtlikuks tervisekindlustuseks; c
keskkonnahoid, koolikiusamine). Mis on: Tallinnas elanikke 429 899 (2014. a. seisuga), neist eestlasi 77,5% ja soomlasi 0,8%. Sündide arv 2010. aastal 5371, 2014. aastal 4651. Imikusuremuse näitaja langenud 3,3‰ (15,7). Rinnapiimatoidul on 6. elukuuni 53,4% imikutest (38,8%). Vanemate teadlikkus laste arendamisest on paranenud (?). Perearst-pereõde abisüsteem on välja arendatud (kaadri puudus). Digiretsepti kasutuselevõtt. Meditsiinitehnika kiire areng. Kaadri kvalifikatsiooni tõus. Suurte nakkuspuhangute taandumine. Vigastused Kuidas edasi? Lastevanemate riikliku koolisüsteemi väljaarendamine. Üldarstiabi edasiarendamine koostöös koolitervishoiuteenuse osutajatega. Riikliku traumaregistri käivitamine. Vajalik koolitoidu-uuring, selgitamaks tegelikku maksumust, kalorsust ja kvaliteeti. Mis suurendab lootust
praegugi võib täheldada seda, et robotid võtavad üha enam inimestelt töö üle. Tuleviku ühiskonnad võivad olla täielikult automatiseerunud. Ja seega vabaneb inimene peaaegu täielikult töötamise vajadusest ehk tööklassi staatusest. Näiteks tehastes on juba ammu asendatud inimtöölised robotitega ja üldse on lihttööde tegemised automatiseeritud. Kuid ühiskonna üldise arengu jooksul jõuab automatiseerimine ka teenindussektorisse. Näiteks praegusel ajal on Eestis juba loodud digiretsepti infosüsteem ja Inglismaal Londonis Heathrow lennujaamas on loodud pagasitöötlemisautomaatika. Mida aeg edasi, seda enam inimesi asendatakse robotitega ja paljud eluvaldkonnad automatiseeritakse. Näiteks paljudes maailma suurlinnades on valmis ehitatud 98 automaatseid parkimismaju. Sõidukeid on võimalik parkida isegi mobiiltelefoniga, mille korral mõne rakenduse kasutamisel pargib auto parklas ennast ise
praegugi võib täheldada seda, et robotid võtavad üha enam inimestelt töö üle. Tuleviku ühiskonnad võivad olla täielikult automatiseerunud. Ja seega vabaneb inimene peaaegu täielikult töötamise vajadusest ehk tööklassi staatusest. Näiteks tehastes on juba ammu asendatud inimtöölised robotitega ja üldse on lihttööde tegemised automatiseeritud. Kuid ühiskonna üldise arengu jooksul jõuab automatiseerimine ka teenindussektorisse. Näiteks praegusel ajal on Eestis juba loodud digiretsepti infosüsteem ja Inglismaal Londonis Heathrow lennujaamas on loodud pagasitöötlemisautomaatika. Mida aeg edasi, seda enam inimesi asendatakse robotitega ja paljud eluvaldkonnad automatiseeritakse. Näiteks paljudes maailma suurlinnades on valmis ehitatud automaatseid parkimismaju. Sõidukeid on võimalik parkida isegi mobiiltelefoniga, mille korral mõne rakenduse kasutamisel pargib auto parklas ennast ise. Mida aeg edasi, seda enam töökohti saavad robotid, mitte enam inimesed