Umbes 5. saj pKr kujunesid välja kaks džainismi voolu, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Nendeks on svetambarad ehk „valgesse mässitud“, kes väidavad, et mungad peavad kandma valget munga rüüd ning digambarad, „taevasse mähknud“, kes kinnitavad, et tõeline munk peab olema alasti (Bowker; 2006 lk 60). Kahe suuna erinevust iseloomustab ka arusaam kahekümne nelja džina sünnist, kes jutustasid iga kosmilise ajastu kolmandas ja neljandas faasis. Digambara džainistid arvavad, et kõik džinad olid meessoost, švetambara džainistide arvates oli üheksateistkümnes džina naine. Siit tuleneb ka digambarade tõekspidamine, et vaimne vabanemine on võimalik ainult meestel. Siiski on neil olemas nunnad, kes lepivad usuga, et vaimseks täiustumiseks peavad nad taassündima meestena (Bowker; 2006 lk 60). Džainistliku tava järgi algas 24. džina surmaga viies ajajärk ehk allakäigu aeg, mis kestab 21 000 aastat. 24. džaina nimi oli Mahavira
Badridase tempel Sitambaris Calcuttas (pildil) Pühakujud Auline Bahubali Bahubali oli esimene inimene käesoleval ajastul, kes saavutas vaimse vabanemise. India linnas Shravana Belgotas asuvat 16,5 m kõrgust Bahubali kuju tulevad iga 12 aasta tagant kummardama sajad tuhanded palverändurid. Erinevad sektid & Dzainism tänapäeval 4. sajandil suur lõhenemine. Kaks peamist rühmitust: digambara ja svetambara. Digambara sekti arusaamade kohaselt tähendab rõivaste kandmine seda, et sa pole lahti saanud seksuaalsetest tunnetest ja tagasihoidlikest pisiasjadest. Arvavad, et kogu omand on takistuseks vabanemise teel. Svetambara sekt väidab, et eraldatus peab olema vaimne. Enam levinud Indias (0,5 protsenti elanikkonnast). Väljaspool Indiat on kogukonnad USAs. Sümbolid Kasutatud kirjandus John Bowker "Maailma usundid" http://et.wikipedia
Vallabh Vijoy. Esindas dzainismi Maailma religioonide konverentsil Chicagos. antisagar Tulsi (1914-97) Oma koolkonna rajanud. Samana/samanI Dzainismi geograafiline levik ja paigutumine Indias. Üks dzainismikaitsja oli Kharavela nimeline kuningas. Orissa oli umbes 8. sajandini paik, kus dzainism oli populaarne. Gujarat ja Rajasthan Vaiyade toetus. Väidetud, et edu põhjus tolerantsus teiste religioonide suhtes. Edu põhjuseks nimetatud ka rahvakeelte kasutamine misjonis. vetaMbara ja digaMbara. Kahe suuna vahel on õpetuslikke erinevusi üsna vähe. Esimene vahe riietuse vahe. DigaMbarad käivad alasti, see tähendab ühtlasi ka seda, et askeesil tähtsam osa. vetaMbaral olid nunnad, digaMbaral polnud. Tänapäeval mõlemad. DigaMbara on ka ringiliikumise suhtes rangem. Kui esimest kohast saab süüa, siis järgmisesse ei tohi minna. Tohib võtta ka ainult ühte toitu. vetaMbara lubab käia mitmes majas. DigaMbara lubab munkadel omada ainult kahte asja.
at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. · Dzainism on jagunenud kaheks suunaks, mille liikmeid nimetatakse *svetambarateks ja *digambarateks. Nende põhiliseks erinevuseks on erinev lähenemine küsimustele, kas *mungad tohivad kanda rõivaid ja kas naised võivad jõuda vabanemiseni või mitte. Svetambara suund on leebem; selle mungad kannavad valgeid rõivaid ja nad usuvad, et ka naised võivad jõuda vabanemiseni. Digambara suund on rangem; selle mungad ei kanna üldse rõivaid ja nende tõekspidamiste järgi ei saa naised jõuda vabanemiseni. · Nii nagu budismis, puudub ka dzainismis loova jumala mõiste ning vaimne tee kulgeb tirthankarade eeskuju järgides. Dzainismi põhieesmärgiks on *hinge (skr jva) vabastamine sinna kogunenud teoviljast. Iga hing suudab vabaneda, sest on loomult puhas. Dzainismi mungad järgivad *viit suurt tõotust ning munkade asketism on tihti
Budism on Põhja Indias 6s e.m.a. tekkinud religioon, mis levis üle Aasia ja põhineb Budhha õpetusel. Budism levis India kontinendil 5 sajandit peale tema surma ning levis Kesk-,Kagu- ja Ida Aasiasse järgneva kahe tuhande aasta jooksul. Tänapäeval on budism Indiast pea aegu et kadunud. Jainism on üks suurest neljas Dharma religioonist, mis pärineb Indiast. Hiljem tekkisid kaks uut usuvoolu: 1. svetmbara (kandsid valgeid rüüsi, et näha kõiki putukaid - et neid mitte tappa) 2. digambara (taevasse rõivastunud, st. käisid ilma rõivasteta) Jainistid on ranged taimetoitlased, igasugune tapmine on keelatud, isegi kärbse tapmine on suur kuritegu. Samas budismis on nii, et kui munk pole looma ise tapnud, või kui seda pole tapetud spetsiaalselt tema ajaoks, siis võib ta liha süüa. Jainistid jagasid maailma elavateks ja elututeks asjadeks. Valgus ja vari on ka mateeria. Maailm on täis elusid (inmesed, loomad, põrguolendid jne. ), kelle eesmärgiks on saada puhtaks.
(kirgastuse) mõisted nagu hinduismis. Keskne palve on Sāmāyika – 48 minuti pikkune mediteerimine Usupühadel korratakse „Viie austusavalduse“ mantrat Tähtsaimad pühad on Mahāvīr Jayantī märtsi lõpul või aprillil algul (Mahavira sünd), Katika oktoobris (Mahavira kevela) ja Paryušana koos 8- päevase paastumisega augustis (Mahavira mokša saavutamine). „Tattvārtha suutra“ – kolm „vääriskivi“ (õige usk, teadmine ja käitumine) 5.saj. tekkis 2 voolu: Digambara „taevasse mähkunu“ – munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, uid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist. Švetaambara „valgesse mähkunu“ – mungarõivaste pooldaja. Švetaambara domineerib tänapäeval. Neil on 2 voolu. Tuntuim on askeetlik suund terapanthi´d, kelle liidrid on India ühiskonnaelus autoriteetsed. Elu 5 peapõhimõtet:
* Levis arusaam hingest: "Meie oleme hinged, kes on aheldatud kehade külge. Meie eesmärk peaks olema materiaalsusest vabaneda." * Kolm olulist osist: taaskehastumine, karma ja moksa. * Tuleb loobuda maistest naudingutest. Tuleb tõde kuulutada. * Mitte ühelegi elavale olendile ei tohi viga teha. * Selles traditsiooniks on õilis ennast surnuks näljutada. * Tõde tuleb kasutada headel eesmärkidel. Ei tohi varastada, omandit ei pea endale kuhjama. * Digambara saduh traditsioon koosneb ainult meestest. Nad ei kanna riideid ja on samuti karvatud. * Svetambora sadhu valgesse riietunute traditsioon. Pühamehed võivad ainult jala käija. * Taimetoitlus on selles traditsioonis oluline. SIKHISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Rajaja Guru Nanak Dev Ii. * Arusaam ühest jumalast. Maailmal on looja, meie oleme siin maailmas jumala loodud. * Usutunnistus mul mantra * Püha raamat Guru Granth Sahib
"Mahbhrata" 500 e.Kr 300 p.Kr (100 000 kaksikvärssi), sh "Bhagavad-git" Ardzuna & Krisna vestlus 12 Jantra jantra diagramm mediteerimiseks, vaimsete jõudude visuaalne kujund 13 Mandala · mandala diagramm jumalate maailma ühendamiseks templiga Kalachakra stuupa 14 Jainism Mahvira (599 527 e.Kr) svetambara & digambara jina võitja, edukas tõe ja vabanemise saavutamisel 15 Jainism mahavrata suured tõotused askeetidele: · ahims vägivallatus · satya tõerääkimine · brahmacharya loobumus, seksist hoidumine · asteya mittevarastamine, võtta ainult antut · aparigraha kiindumatus, vabastada end inimestest, kohtadest ja asjadest
Jumalausundite ajaloos vähemus. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 40 tuhat a tagasi. 73. Millal tekkis dzainism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 6.-7.saj eKr. 74. Kes on dzainismis tirthankarad? suurt õpetajat (tirthankara ehk ´sillaehitaja´) 75. Kes on dzainismis digambarad ja kes on svetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? Digambara ,,taevasse mähkunu" munk olgu alasti. Svetaambara ,,valgesse mähkunu" mungarõivaste pooldaja. 76. Kuidas suhtuvad dzainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? Igasuguste loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida. 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 15.saj. Rajaja: guru Nanak (1469-1539). 78. Mis on sikhide püha raamat? 18.saj. algusest Adi Granth (Algraamat), kus on 974 hümni. On ka rida muid pühakirju. 79
72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus? - religion tekkis kõige varem 100 000 a, hiljemalt 40 000 a tagasi. Kõige tähtsam tunnus on laibamatus/surnu peitmine 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – 6.sajandil, Mahavira 74. Kes on džainismis tirthankarad? – Tirthankarad – sillaehitaja ehk õpetaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? – Digambara: (taevasse mähkunu) – munk, kes pooldab, et mungad olgu alasti Švetambara (valgesse mähkunu) – munk, kes pooldab mungarõivaid 76. Kuidas suhtuvad džainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega? – rõhutati vägivallatust, igasugust loomsete eluvormide tapmist tuleb vältida, ka taimede 77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? – 15.sajandi lõpus, Nanak 78. Mis on sikhide püha raamat? – Adi Granth 79
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo
ilusaks tegemisest; loobu uhketest teoste tegu vooditest; rahast palmilehtedel käsikirjad Daini India, Vardhamana 1) Digambara - Lõvi Õpetajad võivad reisida ainult jalgsi; kolmikaare Tempel sm Aasia Mahavira taevarõivsed Mahavira vägivallatus sõnades, mõtetes ja õige usk, usundi rajaja (uskusid tegudes õige alastusse, istuva vägivallatus on väga oluline! teadmine,
tunnus? Religioon algas surnute erilisest kohtlemisest homo neandethalensise poolt ca 100 40 tuhat a tagasi. 73. Millal tekkis dzainism ja kes oli selle rajaja? Tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres. Õpetuse rajajaks oli Mahvra. 74. Kes on dzainismis tirthankarad? Templid on pühendatud 24 tirthankarale. Tirthankara on dzainismi usundis vaimne õpetaja. 75. Kes on dzainismis digambarad ja kes on svetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? Digambara ,,taevasse mähkunu" munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, uid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist. Svetaambara ,,valgesse mähkunu" mungarõivaste pooldaja. Svetaambara domineerib tänapäeval. Neil on 2 voolu. Tuntuim on askeetlik suund terapanthi ´d, kelle liidrid on India ühiskonnaelus autoriteetsed. 76. Kuidas suhtuvad dzainistid elusolenditesse? Milline on vahe võrreldes budistidega?
tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. 73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? – tekkis 6.-7.saj eKr tänap. Bihari osariigi alal Gangese ääres. Jina Mahāvira oli Pārsva õpetuse edasiarendaja ja džinismi sisuline rajaja. 74. Kes on džainismis tirthankarad? – suured õpetajad (tirthankara ehk ´sillaehitaja´) 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? 5.saj. tekkis 2 voolu: Digambara „taevasse mähkunu“ – munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, kuid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist. Švetaambara „valgesse mähkunu“ – mungarõivaste pooldaja. Švetaambara domineerib tänapäeval. Neil on 2 voolu. Tuntuim on askeetlik suund terapanthi´d, kelle liidrid on India ühiskonnaelus autoriteetsed. 76. Kuidas suhtuvad džainistid elusolenditesse
73. Millal tekkis džainism ja kes oli selle rajaja? Džainism tekkis 6.-7. sajand; džainismi rajaja oli Jina Mahavira. D-i põhieesmärgiks on hinge (jiva) vabastamine elu jooksul kogunenud teoviljast (karmaphala). 74. Kes on džainismis tirthankarad? Tirthankarad — õpetaja; sillaehitaja 75. Kes on džainismis digambarad ja kes on švetambarad? Kuidas neid väliselt ära tunda? D. jaguneb kaheks vooluks – švetambarad ja digambarad. Suuri olulisi erinevusi neil ei ole. Digambara (taevasse mähkunu) - munk, kes pooldab, et mungad olgu alasti Švetambara (valgesse mähkunu) - munk, kes pooldab mungarõivaid D-i munkade eluviisis on olulisel kohal viiest suurest loobumistõotusest kinnipidamine ja üsna äärmuslik askees. Tavainimeste eluviisis on samuti väga tähtis vägivaldsusetus, taimetoitlus ja sellise elukutse valik, mille läbi kõige vähem kahjustada elusolendeid (nad on enamasti kaupmehed). 76. Kuidas suhtuvad džainistid elusolenditesse
· taimetoitlus · Taassünd · Karma · Moksa · Õige usk · Õige teadmine · Õige käitumine Ahimsa · Vägivallatus ümbritsevad olendid võivad olla hiljuti surnud sugulased, vägivallatus viidud äärmusesse- pimedal ajal ei tohi teha tuld- putukad lendavad kohale, saavad hukka. Põllumehe amet halb- teed vihmaussidele haiget ja putukatele · Tõe armastus · 0,4 % india elanikest 2 suuremat haru · Digambara sadhu ainult mehed , pühamehed käivad ringi alasti ja nad on karvatud( karvad tuleb endast välja tõmmata) · Svetambara sadhu/sadhvi- mehed ja naised , valgesse riietunud , liiguvad ianult jalgsi, näo ees mask ,et putukaid sisse ei higaks, peavad olema koguaeg liikvel, ühes kohas olla võivad natuke Sikhism · Pandsabi piirkond india ja pakistani vahel · 24 miljonit järgijat
hinged võivad olla surnud sugulased ja sõbrad. Oluline on tõearmastus, tõega ei tohi teistele viga teha, kui tõe rääkimisel pole põhjust, ei tohiks seda rääkida. Tõde tuleb kasutada heal eesmärgil. Õige käitumise juurde kuulub ka omandihimust hoidumine. Õige teadmine tuleb teada, mida tehakse. Õige usk sellest tuleb kinni pidada, tuleb omada ideaale, rääkida tõtt, peab püüdlema õigete ideaalide suunas. Pühamehed, kes käivad alasti digambara sadhu; valgesse riietunud (ka naised) svetambara sadhu. Askees võib omandada väga äärmuslikke vorme. Lihasuretamisega on inimesi nälginud surnuks. 22 13. november 2007 BUDISM Budism on levinud oma tekkepaigast väljapoole üle kogu maailma, samamoodi nagu kristlus. Budismi nähakse läänemaailmas pigem filosoofiana kui religioonina. Budism sai alguse Gautama Siddhartaga sündis kuningapojana Kirde-Indias (Nepaal) (563-483/448-368).
mägi - Kohad kus tirthankad on virgunud · Oluline Mahavira sündimise ja virgumise tähistamine - Citta (märts/aprill) - Kattika (oktoober/november) · Parjusana kõige tähtsam püha - 8päevane pihtimis; andestamis, paastumisperiood, mis toimub Bhadra`s (august/september) RÜHMITUSED: · Pärast Mahavira surma jagunes kaheks suureks rühmituseks: 1) Digambara - ,,taevarõivsed" - Uskus, et materiaalsetest asjadest vabanemist väljendab täielik alastus - Ei luba naistel kloostrivannet anda, sest nende arvates ei ole naised võimelised virgumiseks, vaid peavad ootama taassündi mehena - Levinud PõhjaIndias 2) Svetambara - ,,valgerõivsed" - Uskus, et lubatud on ka lihtsate valgete rüüde kandmine - Levinud LõunaIndias 5 PÕHIMÕTET: · Ahmisa
annaabi.ee 
