Absorptsiooni mõõdetakse spektrofotomeetritel. Sinised fraktsioonid mõõdetakse lainepikkusel 670nm, pruunid lainepikkusel 410nm ja kollased lainepikkusel 360nm. Koostatakse katseandmete tabel, mis on aluseks kromatogrammi koostamisele ja töö tulemuste väljatoomisele. Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine (molekulmass 2 000 000 Da), mis ei läbinud geeli poore ja väljus minimaalse elueerimismahuga. Teisena väljus müoglobiin (molekulmass 17 800 Da), mis osaliselt difundeerus geeli. Viimasena väljus DNP-aspartaat (molekulmass 299 Da), millel on võrreldes teistega väga väike molekulmass ning seetõttu difundeerus täielikult geeli pooridesse. Eluaadi maht kuni deksrtaansinise kõrgeima konstentratsiooniga kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni oli Vxmin = 20,75 ml Eluaadi maht kuni müoglobiini kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni oli Vx = 28,75 ml
3 0,8 43 0,7 0,6 83 0,5 0,4 0,3 29 0,2 0,1 0 0 20 40 60 80 100 120 Kromatogramm Järeldused Uuritava segu komponentidest oli kõige suurema molekulmassiga dekstraansinine, mis väljus minimaalse elueerumismahuga. Väikseima molekulmassiga DNP-aspartaat, mis difundeerus geeli pooridesse ning väljus seetõttu maksimaalse elueerimismahuga. Vxmin = 29 ml Vx = 43 ml Vxmax = 83 ml Arvutuste teel saadud Vxmax väärtus oli 83,6 langeb põhimõtteliselt kokku katse tulemusel saadud väärtusega. Järelikult töö on õnnestunud. Segus sisaldunud valgu (müoglobiini) liikuvustegur: 4
Vxmax fraktsiooni väljumiseni. Vxmin Dekstraansinise elueerumismaht on võrdne kolonni vaba mahuga, kuna tema molekulmass on 200 kDa ning ta ei mahu geeli pooridesse ja liigub pooridevahelisel alal, kuivõrd antud geeli lahutuspiirkond on .... 3000-80000 Da. Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat on väikseima molekulaarmassiga ning ta difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt. Kuna geelkromatograafia põhimõtte on lahuses sisalduvate ainete lahutamine nende molekulmassi suuruse järgi, siis järeldan ka, et ma ei tegelenud praktikumis mustkunstiga ning sain ootuspärased tulemused, kus kõige suurema molekulmassiga aine väljus esimesena ning kõige väiksema molekulmassiga väljus viimasena. Dekstraansinine 200 kDa, müoglobiin 16 800 Da ja DNP- aspartaat 299,5 Da
0-18 ml on ühendatud fraktsioon. Vxmin = 24 ml Vx = 36 ml Vxmax = 74 ml Rf väärtus: Rf = Vx - Vxmin / Vxmax - Vxmin = 36-24 / 74-24 = 0,24 Arvutatud maksimaalne elueerimismaht Vmax=55,89 cm3 ≈56 cm3, määratud Vmax=74 cm3 Arvutatud ja määratud maksimaalsed elueerimismahud ei klapi. Järeldus: Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulmass on neist suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNS- aspartaat, kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt. Arvutsulik ja reaalne elueerimismaht erinesid üksteisest, kuigi ei tohiks. Mõõtmisvead võisid tulla kolonni mahu mõõtmisel või fraktsioonide mõõtmisel. Ideaalis ei tohi teoreetiline ja reaalne maksimaalne elueerimismaht üksteisest erineda. Erinevus saab tekkida üksnes mahtude mõõtmisel nagu kolonni ruumala arvutustes või ebatäpses fraktsioonide kogumises.
3 Vxmin=Vv (29,5 cm3) 3 (47,5 cm ) (79,5 cm ) Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on neist suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat, kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõtu kolonni kõige aeglasemalt. Viimasena väljunud komponendi elueerimismaht on 87,5 cm3, mis on ligi 15 cm3 võrra suurem kui arvutuslik maksimaalne elueerimismaht. Kuna need ei saa teoreetiliselt üksteisest erineda, siis on kaks võimalust: mõõtmisvead kolonni mahu mõõtmisel või mõõtmisvead fraktsioonide mõõtmisel. Minu puhul on ilmselt mõlemad koos. Ideaalis ei tohi teoreetiline ja reaalne maksimaalne elueerimismaht üksteisest erineda
· Eluaadi maht kuni kõrgema kontsentratsiooniga DNP-aspartaadi väljumiseni: Vxmax = 85 ml · Liikuvustegur Rf valk müoglobiini jaoks: Järeldused · Esimesena väljus kolonnist dekstraalsinine. Selle aine osakesed on liiga suured et mahtuda selle geeli pooridesse. Dekstraalsinine on proovi kõige suurema molekulmassiga aine, seetõttu väljus dekstraalsinine kolonnist kõige kiiremini. · Teisena väljus kolonnist müoglobiin, mis osaliselt difundeerus geeli pooridesse. Müoglobiini molekulmass on väiksem kui dekstraalsinisel, kuid suurem kui DNP- aspartaadil. · Viimasena väljus DNP-aspartaat ning selle aine osakesed geeli pooridesse ei mahtunud. Selle aine molekulid on kõige väiksemad ja ka kõige väiksema molekulmassiga, mistõttu väljus see aine kolonnist viimasena. · Eelpool arvutatud Vx,max väärtust erineb katselise Vxmax väärtusest: 98 85 = 13 ml.
,,küngas" kuulub dektraatsinisesele, teine müoglobiinile ja viimane DNP-aspartaadile. Eluaadi maht valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Dekstraansinine: Vxmin =Vv=29 ml (Mr = 2 · 106) Müoglobiin: Vvmin = Vv = 43 ml (Mr = 16,8 · 103) max DNP-aspartaat: Vx = Vv =97 ml Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on neist kolmest suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt. Viimasena väljunud komponendi elueerimismaht on 97 cm3. Ideaalis peaks teoreetiline ja reaalne maksimaalne elueerimismaht olema võrdsed, kuid minul oli maksimaalne elueerimismaht 4,26 võrra. Erinevus võis tekkida proovi sisestamisel, kus proov ei jaotunud geeli pinnale piisavalt ühtlaselt ning samal ajal märkasin, et kolonni väljavooluava sulgevad klambrid ei sulgenud väljavooluava täielikult.
Esimesena väljus kolonnist dekstraansinine, sest selle aine molekulmass oli liiga suur, et mahtuda kolonni täitva geeli pooridesse. Seega oli tal minimaalne elueerimismaht Vxmin, mis on võrdne kolonni vaba mahu ehk graanulitevahelise vedeliku mahuga. Teisena väljus kolonnist müoglobiin, sest selle molekulid difundeerusid kasutatava geeli pooridesse. Kolmandana väljus kolonnist DNP aspartaat, sest selle aine molekulmass oli nii väike, et see difundeerus täielikult geeli pooridesse ja liikus kolonnist kõige aeglasemalt välja. Elueerimismaht on maksimaalne Vxmax D. Viimasena väljunud komponendi elueerimismahu võrdlus arvutusliku Vxmax väärtusega. Vxmax (tegelik) = 54 ml Vxmax (tegelik) = 78 ml Vxmax (arvutuslik) = 111,96 ml 112 ml Vxmax (arvutuslik) = 77,76 ml 78 ml Arvutuslik Vxmax-i on oluliselt suurem tegelikust Vxmax ist. Selline viga tekkis ilmselt seetõttu,
geeli pooridesse, tema molekulmass on suurim. Eluaadimaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooga fraktsiooni väljumiseni on Vx;min=Vv=26ml(ühendatud fraktsioon)+6ml=32ml. Järgmisena väljus kolonnist müoglobiin (teine kõver kromatogrammil) Eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx=32+24=56ml. Kolmandana väljus DNP-aspartaat (kolmas kõver) ning see on kõige väiksema molekulmassiga aine, ta difundeerus kõige rohkem geeli pooridesse, väljus maksimaalse elueerimismahuga. Eluaadi maht DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni:Vx;max= 56+34=90ml. D. Viimasena väljunud komponendi elueerimismahtu võrreldakse arvutusliku Vx;max väärtusega. Arvutuslikult sain, et Vx;max=95.4ml. Katse tulemusel sain aga 90 ml. On näha, et need on natukene erinevad. Arvatavasti on põhjus ebatäpses fraktsioonide kogumises või viimaste
süsinikdioksiidist (CO2) orgaanilist ainet – süsivesikuid. Protsess oli energeetiliselt väga tulus, aga selle käigus eraldus väga mürgine aine, kange oksüdeerija – vaba hapnik (O2). Klorofülli sisaldavast, fotosünteesivast ja hapnikku tootvast bakterist sai suure ja eduka tsüanobakterite (Cyanobacteria) hõimkonna esivanem. Vette hakkas kogunema vaba O2. Tekkisid uued eeltuumsete vormid, võimelised elama aeroobses, hapendavas keskkonnas. Veest difundeerus hapnik aegamööda ka atmosfääri, asendades seal süsinikdioksiidi (mida neelasid sinivetikad). Fanerozoikumi alguseks oli Maa atmosfääri O2sisaldus juba umbes 1/10 praegusest. 77.Bakterid ( Eubacteria ) ja ürgbakterid ( Archaea ) ürgaegkonnas ja nüüd. 3,3-3,9 miljardit aastat tagasi, olid anaeroobsed valgutilgad koos pärilikke omadusi kandvate RNA ja DNA ahela tükkidega, vanim ja algelisem eluvorm. Nüüd olemas rakukest,bakteritel jäigem, ürgidel pehmem
annaabi.ee 
