Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur ketaspidur trummelpidur Rool: 1.Muudetakse auto liikumissuunda 2.Jaguneb mehhanismideks ja ajamiteks Roolimehhanism: 1.Algab roolirattaga 2.Lõpeb reduktoriga Rooliajam: 1. Koosneb ajami varrastest 2. Asuvad esisilla küljes
4 Diferentsiaal Diferentsiaal on jõuülekandemehhanism, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Diferentsiaalid liigituvad ehituslikult hammasratas-, nukk- ja tigudiferentsiaalideks. Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. 5 Veovõllid Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 6 Veosildade tehnohooldus Veosilla tehnohooldusel tavaliselt tehakse väliseid kontrollimistöid, lisatakse või vahetatakse vastav õli. Veosilla mehhanismide defektsed tunnused on suur müra, mida põhjustavad murdunud, vigased või kulunud hambad ja väär hambumine. Veosildade remondi puhul kontrollitakse koonushammasrataste hambumist, reguleeritakse koonusrull-laagrite lõtkusid. Kulunud hammasrattad asendatakse uutega ainult paariviisi.
väljundvõllil pöörelda erinevatel kiirustel, kuid piirab nende kahe võlli maksimaalset erinevust. Lisaks on veel olemas lamellsiduritega diferentsiaalilukustus, elektrooniline diferentsiaalilukustus (EDS), aktiivne diferentsiaal, torsen diferentsiaal. [5] PILT 4 TORSEN [4] 6 4. POOLTELG Poolteljed kannavad autol pöördemomenti diferentsiaalilt ratastele, võimaldades sealjuures vertikaalset liikuda. Pooltelg ise koosneb välimisest kuulühendusest, sisemisest kuulühendusest, võllist, kaitsekummidest ja on seestpoolt kuulliigendeid määriva molübdeeni baasil toodetud määrdega täidetud. Kuna vedrustuse liikumisega koos peaks pooltelg pidevalt pikitelgselt pikenema ja lühenema on see tagatud pooltelje sisemise otsa ehk tripoidühendusega. Tripoidi sees saab pooltelg pikeneda ja lüheneda kuni 55mm telgsuunaliselt
Tross on kinnitatud käiguvahetus hoova liigendi külge, kust omakorda jookseb tross käigukasti, mille sees juhitakse trossi abil käigukasti hoobasid ja kahvleid(sele 7). Sele 7. Käigukasti juhtimine [8] 6. KARDAANÜLEKANDED JA RATTAVÕLLID Valitud sõidukil kasutatakse püsikiirus-jäikliigend, ehk kuulvõllliigendeid ning püsikiirus- liugliigendeid, ehk tripoidliigendeid. Nende abil kantakse pöördemomenti diferentsiaalilt veoratastele(Sele 8.). Sele 8. Kuulvõllliignd [9] Püsikiirus-jäikliigend ehk kuulvõllliigend koosneb tähtvõrust, kuuliliuast, kuuliseparaatorist ja kuulidest. Kuuliliual ja tähtvõrul on kumerad sooned, milles jooksevad kuulid.[1, p. 407] Püsikiirus-liugliigend ehk tripoidliigend võimaldab kuni 26 kraadist kaldenurka ja kuni 55mm telgsuunalist nihet. [1, p. 407] 6.1. Peaülekanne
Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes
edasi anda läbi mitme planetaarülekande ja samas ka seda, et mingi hammasratas võib mõne ülekande puhul olla kinni pidurdatud, 7. Astmeline differentsiaal ???? Diferentsiaal(skeem) Diferentsiaal võimaldab parema ja vasaku veoratta veeremist erinevate kiirustega nii liikurmasina pööramisel kui ka ebatasasel teel. 8. Koormatud ja poolkoormatud rattavõllid Rattavõllide ülesandeks on pöörlemise edasikandmine diferentsiaalilt veoratastele. Rattavõll, mis istub ühe otsaga diferentsiaalikarbis, kus ta laagriteks on diferentsiaali karbi laagrid ja teine võlli laager on rattavõlli kesta välisotsa sees ning rattavõlli kinnitusääriku külge on kinnitatud veoratas, mõjuvad järgmised jõud: 1. Rattale edasiantav ja võlli väänav pöördemoment 2. Telgjõud, mis tekib masina külglibisemise korral ja painutab võlli vertikaaltasapinnas 3
Kausse hoiavad harkides lukustusrõngad (7) või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes
Joonis 13:Peaülekanne 9 Diferentsiaal on mehhanism, mis jaotab temale rakendatud pöördemomendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. Joonis 14:Diferentsiaal Joonis 15:Veovõll Veovõllid on ettenähtud pöördemomendi edasikandmiseks diferentsiaalilt veoratastele. 10 Sidur Üldandmed Siduriks nimetatakse auto mehhanismi, mis kannab edasi mootori pöördemomenti, võimaldab mootorit ajutiselt jõuülekandest lahutada ja neid teineteisega sujuvalt ühendada. Sidur kaitseb jõuülekannet ülekoormuste eest, piirates ja leevendades ülekantavat pöördemomenti. Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel.
pöörle) ja taldrikhammasratas pöörab nende kaudu rattavõlle võrdselt. Kui aga ühe ratta liikumine on aeglasem, siis hakkavad satelliidid ümber oma telgede pöörlema ja pööravad teist rattavõlli selle arvel kiiremini. Kui üks ratas on paigal pöörleb teine kaks korda kiiremini. Telgedevaheline diferentsiaal võimaldab sildadel erinevalt pöörelda. Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse. Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust
Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA- autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. 4.4 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerand koormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4.
Nad on paigutatud traktoritele K-701, T-150K, T-150, autodele belas-540 jt. Kinemaatilise skeemi alusel jagunevad lõppülekanded ühe- ja kaheastmelisteks. Ülekandearvud on esimestel 4...6 ja teistel 8...12. Järelikult võimal- davad kaheastmelised lõppülekanded jõuülekande detailide koormust suuremal määral vähendada, mis tõstab töökindlust. 37. Rattavõllid. (1) lk. 311. Rattavõll kannab pöördemomendi auto ja ratastraktori diferentsiaalilt või roomiktraktori pööramismehhanismilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (nimetatakse ka poolteljeks). Traktori rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla karteri võllikattes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka
annaabi.ee 
