Õpetussõnu lugedes hakkas mind huvitama laiskuse teema: millistes värvides seda eesti vanasõnades kasutatakse, millised sarnasused ja erinevused on vanasõnadel Õpetussõnadega. Nii Õpetussõnadel kui ka vanasõnadel on didaktiline iseloom. Nende tekst kas õpetab, keelab või käsib midagi otseselt (Õp 6:6; ,,Tee tööd, kuni elad", ,,Tee tööd surmani") või soovitab hinnangute ja üldistuste kaudu (,,Paremb viis virka kui kümme laiska"). Didaktilisus väljendub vast selgeimini: võrdlustes: Õp 26:16 ,,Laisk on iseenese meelest targem kui seitse arukalt vastajat", ka 6:11 (ja 24:34), vanasõnades nt ,,Laisal on aiateivad (nagu) verstapostid", ,,Parem tööd teha mureta kui jõude olla murega", ,,Laisa töö nagu kana haudub mädamuna peal"; personifikatsioonides: Õp 6:11 (ja 24:34) ,,...siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees." Vanasõnades on aga personifikatsioonid näiteks: ,,Ega töö
generatsioonide eraldumist. Tänapäeval on lapsed oma vanematest märksa sotsiaalsemad – käsitlevad digitaalseid asju palju paremini jne. Lastekultuur Lastekirjandust võib käsitleda lastekultuuri osana. Vaimulooming: lastekirjandus, lastefolkloor, lasteteater, lastekino, lasteorganisatsioonid ja lastele mõeldud asutused, s.o huviringid, lastekeskused, spordikoolid jne. Väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad: lastemängud jne. 3. Lastekirjanduse didaktilisus. Aabitsad (Loengust) Võimalikud žanrid: valm, aabitsajutt, naljakas piltjutustus... Aabitsa funktsioonid: - õpikud, mis kinnitatakse koolis kasutamiseks - vabaks lugemiseks ja mõttemänguks - erinevas vanuses laste arendamiseks: vahe on väikelapsele, koolieelikule, koolilapsele suunatud aabitsal Sisaldasid: tähestik, veerimissilbid, katekismuse lähendatud tekstid, numbrid ja korrutustabelid, mõnel juhul kirikulaulud.
Ühend vana+sõna on väärtustatud kasvõi «vana» tõttu, st minevikku kuulumisest tingituna. Lisaks juba mainitud vana tarkuse vahendamisele saab vanasõnakasutaja - näiteks poliitik - ka rahvamehe rolli; kuigi laenulise loomusega, tunduvad vanasõnad kuuluvat meie rahva sfääri. Seega püüab poliitik paista rahva hääle kuuldavakstegijana.(R. Järv ,,Vanasõna ei ole varnast võtta")1 Vanasõna tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja didaktilisus. Peale lühiduse on vanasõnades taotletud ka kontsentreeritud sõnastust. Nagu mujal, nii tuleb ka eesti vanasõnades sageli ette nn. vormielementide, on-verbi, mitmesuguste korduvate osade jms väljajätteid, nt. Igal linnul [on] oma laul. Samas varieerub vanasõnazanri enda piires vanasõnas olevate sõnade arv tublisti on nii kahe- kui ka viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest)
lapsega väga kodune. Fantaasiarikas ja sisukad probleemid. Fantaasia on lapsemeelselt loogiline ja humoorikas ning loob elavaid pilte. Looming: ,,Aadu läheb lasteaeda", ,,Edev elevandipoeg", ,,Koer taskus", Kõik räägivad" Eno Raud looming on peaaegu tervenisti lastele. Raamatud paistavad silma leidliku lähenemisnurga poolest küllalt tuntud pedagoogilistele probleemidele. Humoorikad, püüab iga raamatuga öelda midagi uut, anda lastele uusi teadmisi. Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Looming: ,,Mõru kook", ,,Telepaatiline lugu", ,,Lugu lendavate taldrikutega", ,,Helikopter ja tuuleveski", ,,Sipsik", ,,Naksitrallid" NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAD LASTELUULETAJAD Kersti Merilaas- suhe lapsega on lihtne ja loomulik, emotsionaalselt rikas. Dialoogiline suhe, selgitab küsimuste ja vastuste kaudu elu tõdesid. Looming: ,,Päikese paistel", ,,Kallis kodu", ,,Lumest lumeni"
Rummo. Uues algupärases laste jutukirjanduses soosituim looduse teema. Eno Raud: ,,Sipsik"; ,,Naksitrallid" Jaan Rannap - ,,Agu Sihvka annab aru" Silvi Rannamaa - ,,Kadri"; ,,Kasuema" Aino Pervik - ,, Kunksmoor ja kapten Trumm"; ,,Arabella, mereröövli tütar" 12. Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid - Eesti lasteluule kõrgaeg: kutsesuutlikud autorid, kes kirjutasid täiskasvanule; luuletja muutub lapse partneriks; õige doseeringu saab didaktilisus. Temaatika : loodus lapse mõjutajana; lõbusad seiklused; filosoofiline eluvaatlus. Lasteluule püsivama väärtusega ja tulemuslikum, värsikultuuri tõus, eakohasuse printsiibi teadlikum arvestamine, domineeris koolieelikute ja noorema kooliea luule. Lapse naerutamine muutus omaette väärtuseks. 3 13. Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid
Reisiraamatud: 1962 ,,Rein karuradadel"; 1965"Põdrasõit" Leidlik lähenemisnurk ped.probleemidel, tugev huumorimeel. 1968 ,,Päris kriminaalne lugu" 1969 ,,Lugu lendavate taldrikutega" 1970 ,, Telepaatiline lugu" 1967 ,,Tuli pimendatud linnas" fas. Okupatsiooni kujutav Uusi teadmisi andev: 1965 ,,Väike motoroller" 1966 ,,Helikopter ja tuuleveski" 1967 ,,Peep ja sõnad" 1969 ,,Huviline filmikaamera" 1971 ,,Triin ja päike" 1972 ,,Karu maja" 1972 ,,Konn ja ekskavaator" Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Tuntumad: 1962 ,,Sipsik" 1970 ,,Anu ja Sipsik" 1972 ,,naksitrallid" I, 1975 II 1979 ,,Jälle need naksitrallid"I, 1982 II 1977 ,,Märgutuled Padalaiul" seiklusjutt 1978 ,,kuidas peab hüüdma" lühijutukogu väikelastele 1982 ,,"Suvejutte veski alt" lühijutukogu väikelastele 1985 ,,kassid ja hiired" lühijutukogu väikelastele Jaan Rannap 1962 ,, Roheline pall" esikkogu 1964 ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" 1968 ,,Musta lamba matused" 1973 ,,Agu Sihvka annab aru"
kihtideks. Mati Undi stiil on vaatamata argisele sisule ning võetud ajakriituku rollile luuleline, teatraalselt skandeeriv. Argimütoloogia sõnastiku (Unt, 1993) näol on tegemist 1983.-1993. aastal perioodikas ilmunud artiklite, vestete jms. koguga, see on suhteliselt kaootiline, jagab muljeid, teadmisi ja kuulujutte kõigest võimalikust - ajaleht, Albaania, porno, Kingissepp, Milius. Need pole otseselt õpetusliku taotlusega lood, kuigi teatav didaktilisus kumab läbi, need pole otseselt poliitilised, kuid hiilivad sellegipoolest sinnapoole - leivatalongid, sõbrad, nälg. Vastses argimütoloogias (Unt, 1996) kordub umbes kolmandik 1993. aasta väljaande juttudest. See raamat on välisilmelt kenam, esteetiliselt nauditavam, sisult tihedam. Liigendusel lähtub autor juttude tähestikulisest järjekorrast. Võibolla oleks kronoloogiline järjestus isegi põhjendatum, kuivõrd on tegemist kirjutamise hetkega tugevalt haakuvate
28 Traditsiooniline lastekirjandus on orienteeritud sündmustikule. Usutakse, et lapsed on rohkem huvitatud tegevusest kui tegelastest. Ometi toimub kaasaegses lastekirjanduses liikumine psühholoogilise, tegelasele suunatud loomingu suunas. (Nikolajeva 1997: 57). Kogus ,,Lendav õunapuu" paistab Vilep ammutavat nii vanast kui uuemast lastekirjanduse traditsioonist. Didaktilisus seob teda vanema traditsiooniga ning huvitumine tegelase mõtte- ja tundeilmast uuemaga. 3.1.1. Lugu Juttudes esineb üks süzeeliin, faabula ja süzee langevad kokku. Kompositsioon on lastepärane, kunstlikkust ja süzee kõrvalekaldumist faabulast on välditud. Iga lugu koondub ühe sündmuse ümber, mis on selgelt välja joonistatud. Konflikti tüübiks nendes lugudes on tegelase konflikt iseendaga ehk sisekonflikt.
annaabi.ee 
