Vajadus uute mereteede järele | Hispa. ja Portug. Sisepoliitilised põhjused | avastada uusi maid. Hispaania ja Portugali maadeavastused, miks? Portugal Aafrikast kulda | Oskasid ehitada karavelle ja teadsid Araabia geo'd | Palju vaba aega ja teadmisi | Rekonkista (Hispaania tõrjus Araabia oma aladelt) lõppemine. Miks Tordesillase leping? Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal. Kolumbus I reis Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti. Bartolomeu Diazi retk Kanaaridelt mööda Aafrika läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp). 1650. aastaks suuremad kolooniavaldused Hispaania. Veel kolooniatega riike Portugal, GB, NL ja FRA. 5 maadeavastuste tulemust: Maailmapildi avardamine: Piirkondi hakati koloniseerima | Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus langes | Kauba- ja fondibörs | Hindade revolutsioon | Teadmised kasvasid maailma kohta.
kuid pigem nende saatusega leppides. Tal oli raskusi oma tööde eksponeerimise ja müümisega. 19. saj. lõpupoole, pärast kunstniku surma, hakati tema loomingus nägema eelkõige mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Puhtavereline romantik oli hispaania päritolu Narcisse Diaz de la Pena (18081876), keda mõjutas Delacroix. Diazi maalides on sedasama pidulikku kõla, mis on iseloomulik romantismi juhi töödele. Diaz armastas säravaid, sillerdavaid värviefekte ja taotles valguse ja varju huvitavat, kontrastirikast mängu. Ta maalis väikeste, kuid väga värskete ja pastoossete pintslilöökidega. Vastandina kevadepoeetidele Corot`le ja Daubigny`le eelistas Diaz kujutada suve, veel rohkem aga sügist oma dekoratiivse värviküllusega. Tema eelistatumad motiivid on
merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia. Avastused: 1. H. Meresõitja algatusel avastasid Portugali meresõitjad Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ja jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega. 3. Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased vallutasid võimu India ookeani ja Kaug-Ida rannikuvete üle oma võimsate merekahuritega. 17. sajandi lõpuks ulatusid portugaallaste teadmised Aafrika rannikult Jaapanini. Hispaania Maadeavastused viibisid rekonkista ning riigi ühendamise tõttu. Portugallaste käes olid
On aga tõenäolisem, et ta lähtus vaistlikult varasematest andmetest tullte ja hoovuste kohta. · Gama laevastik peatus Saint Helena lahes kaheksa päeva. Sel ajal ilmus nähtavale pärismaalasi ning portugallased vahetasid nendega kaupu. · 16.novembril Saint Helena lahest lahkunud Portugali flotill jõudis kaks päeva hiljem Hea Lootuse neemeni. · Piki rannikut ida poole purjetav Gama ekspeditsioon möödus 16.dets Diazi eelmise retke püstitaud sambast. Edasiliikumist takistasid tormine meri ja vastassuunaline Nõelaneeme hoovus. · Heade Märkide jõele jäädi 32-ks päevaks paigale. Selleks ajaks olid retkeraskused üha suuremat lõivu nõudnud meremehed olid kurnatud ja nende laevad rängalt räsitud. Õige toidu puudumise tõttu märatses nende hulgas skorbuut. Rio dos Bons Signaese madal ja niiske ümbrus kahjustasid portugallaste tervist veelgi
Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Suured maadeavastused Eeldused:1)meresõidu oskuste, geograafiliste teadmiste ja tehniliste vahendite täiustumine 2)maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. Põhjused: 1)vajadus väärismetallide järele.2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine.5)Soov leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. 1) 1487-1488 jõudis B. Diazi juhitud expeditsioon aafrika lõunatipuni hea-Lootuse neemeni. 2) 1497-1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber maakera ning jõudis Ameerikasse 4)1519-1522 korraldasid Hispaanlased Fernao de Magalhaesi juhtimisel reisi ümber maakera. 1606. aastal jõudis esimesena Austraaliasse Willem Janszoon, 1770. Aastal James Cook
mängitud suhtekillud kuhugi ei jõua. Pisut võib ehk klammerduda õpetajate miss Shermani ja miss Belli vahel peetud lahingu külge, mis pidi otsustama andeka, ent kirjaoskamatu Tyrone'i saatuse, ent peagi haihtub seegi õhku: selle koha peal, kust lugu võinuks arenema hakata, tuli hoopis vaheaeg. Teises vaatuses on aeg juba edasi lennanud ja kunagised mured unustatud. Veidi rohkem intrigeeriv on kuulsusejanulise Carmen Diazi suhe Schlomo Metzenbaumiga, etenduse vältel suhtlevad nad üksteisega ning Schlmo armub Carmenisse ära, kuid Carmen mitte. Hiljem kaob piiga õnne otsima ning etenduse viimase laulu eel saab vaataja teada, et Carmen suri üledoosi tõttu. Sõbra surm ei näi aga kedagi häirivat, elu tahab elamist, kool lõpetamist ja kuulsus tulemist. Jutustusse kodeeritud suhterägastik ja noorte maailmavaade, eelkõige aga küsimus ,,milleks oled sina kuulsuse nimel valmis" jäävad
peaks de Niza väidetavaid leide siis otsima ja tõestama minema. Diaz siis novembris asus teele. Chichilticalli varemete juures pöördus Diaz siiski tagasi, sest ta polnud saanud jätkata tänu tugevatele tuultele ja lumele. Seejärel Diaz kohtus Coronadoga, kes polnud veel Culiacanist teele asunud ning rääkis talle, et de Niza väidete uurimised olid seni olnud viljatud ja poldud leitud mingit külluslikku maad. Diazi raport siis kanti ette Mendozale, 1540a. Teisejärgulised kuulujutud Cibola olemasolust vastavat tõele, aga rikaste linnade olemasolu poldud tõestatud ja Coronado soovitas, et ekspeditsioonil olevate meeste kõrvu see jutt jõuda ei tohiks. Coronado asus siis Compostela linnast 1540a veebruaris teele, kaasas suur ekspeditsioon kuhu kuulus üle tuhande inimese. Liikus ta mööda Sinaloa rannikut põhja kuni jõudis Culiacani linna
a., kuid avati rahvusvaheliseks laevaliikluseks alles 1920. a. MEHHIKO. 1910.-1917.a. toimus Mehhikos revolutsioon ja seejärel kodusõda, mis mõjutas nii selle riigi enda kui ka ülejäänud Ladina-Ameerika edasist arengut. Mehhiko oli suurpõllunduse maa, kus enamus maast (90%) oli koondunud üksikute perekondade kätte. 90% Mehhiko elanikkonnast moodustasid indiaanlased, kelle majanduslik olukord ja poliitiline surutis oli muutunud väljakannatamatuks. Võitluseks diktaator Diazi vastu ühendasid oma jõud nii talurahvas kui ka rahvuslik kodanlus. Kukutanud Diazi, tuli võitlust jätkata veel mitmesuguste kontrrevolutsiooniliste jõududega. Nii puhkes Mehhikos kodusõda, millesse sekkusid ka Ühendriigid. USA tahtis teha Mehhikost enda mõjualuse riigi. 1917. a. jaanuaris võeti Mehhiko Asutava Kogu poolt vastu konstitutsioon, mis oli demokraatlik ja antiimperialistlik. Keelustati igasugused feodaalsuhted, piirati välismaalaste
annaabi.ee 
