filosoofia ...". : "... , , , ..., , , , , ..." [1, . Ja veel: "... mida kasutatakse kõige kohta, mida Aristoteles ütleb asja, vormi ... iseloomu, asukoha, lõputu, aeg, liikumine, täiesti usaldusväärne ja tõestatud ..." [1, lk. 86 87]. 86-87]. Leibnizi õpetus on väga paljutahuline ja seda saab õigesti hinnata ainult siis, kui kõiki tema aspekte eraldi jälgida. Üheks aspektiks on ainsuse ja paljuse kategooria vastastikune seos, mis läheb üle olemuse ja nähtumuse dialektikaks. Selle aspektiga seoses käsitletavad probleemid olid pärit eelkäijate traditsioonidest. XVII sajandi loodusteaduse edusammude tõttu tulid nad uuesti teravalt päevakorda ja Leibniz andis neile vastused, mis sisalduvad tema komstruktsioonides. Täpsemate lahenduste leidmise pärandus ja tulevikule. Kõige olulisemaks ja väheaeguvaks osaks Leibnizi filosoofias on tema meetod, mis on täis silmapaistavid ideid ja mida on veel vähe vääriliselt hinnatud. Sügav
sõna. Ainult Pariisi Teaduste Akadeemias peeti kiidukõne, milles polnud küll suure teadlase tegevuse sügavat analüüsi, see-eest aga ohtrasti ülistusi. Filoosoofiast Leibnizi õpetus on väga paljutahuline ja seda saab õigesti hinnata ainult siis, kui kõiki tema aspekte eraldi jälgida. Üheks aspektiks on ainsuse ja paljuse kategooria vastastikune seos, mis läheb üle olemuse ja nähtumuse dialektikaks. Selle aspektiga seoses käsitletavad probleemid olid pärit eelkäijate traditsioonidest. XVII sajandi loodusteaduse edusammude tõttu tulid nad uuesti teravalt päevakorda ja Leibniz andis neile vastused, mis sisalduvad tema konstruktsioonides. Täpsemate lahenduste leidmise pärandus ja tulevikule. Kõige olulisemaks ja väheaeguvaks osaks Leibnizi filosoofias on tema meetod, mis on täis silmapaistvaid ideid ja mida on veel vähe vääriliselt hinnatud. Sügav austus, mida
Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 40. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 41. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 42. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 43. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise viisideks on vältimine, võitlus, kompromiss, kohandumine, koostöö,
koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 32. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 33. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 34. Millised on erinevad konfliktide lahendamise viisid? Konflikti lahendamise
3. Klassivõitluse, kui inimkonna ajaloo aluse. Orjandus orjapidaja -ori Feodaalkord aadel- pärisori Kapitalism kodanlus-töölisklass Kommunism- klassideta ühiskond Marxi teooria on esmakordne, kus kogu inimühiskonna ajalugu on näidatud vastuolude resultaadina. Marxi panus oli selles, et ta läks kirjeldamiselt tõestuseni . Ülemineku tõestuseks võttis kasutusele "eituse eituse" kategooria, st vana eitamine uue poolt. Ise nimetab oma filosoofiat materialistlikuks dialektikaks. Põhiteos "Kapital ". - Omaaegne ühiskonna kriitika. Marx'i eluküünal kustub kui ta asub klassimõistet avama. Allesitatud klassikontseptsioon on kokku pandud Lenini poolt Marx'i seisukohtadele tuginedes. Suhetest lähtuv stratifikatsiooniteooria. Klassi tunnused: Klassid suured inimeste rühmad, kellel on erinev: 1. koht ühiskondlikus tootmises; 2. suhe tootmisvahenditega; -- omandisuhted (ori orjapidaja omand) 3
Mõistuspärane mõtlemine seevastu ei tunnista mitte mingeid “enesestmõistetavaid” lähtemõisteid. See erineb arupärasest mõtlemisest just oma küsimuse suunaga. Küsimus on siin suunatud mõtlemise enda eelduste selgitamisele ja kontrollimisele. Mõistuspärane mõtlemine on ka spetsiifiliselt filosoofiline mõtlemine, mille üheks eripäraks on taotlus oma eeldusi eksplitsiitselt fikseerida ja kriitiliselt õigustada. Sellist filosoofilist mõtlemise eelduste uurimist nimetab Platon dialektikaks. Viimane algab “Mis on X?”-küsimuse seadmisega mõne mõiste suhtes, millest maailmamõistmine lähtub. Selline küsimus nõuab vastuseks olemusdefinitsiooni küsitava kohta. Niisuguse definitsiooni leidmiseks tuleb aga paratamatult tunnetada vastavat ideed ja selle idee vahekorda teiste ideedega. Viimane eeldab aga antud idee koha määratlemist “ideedepüramiidis”. Ühe idee definitsioon peab nimelt paratamatult viitama ka sellele kõrgemale ideele, mille liigiks antud idee on
filosoofiavaldkonades. Hilisemad dialoogid käsitlevad metafüüsikat, eetikat ja loogikasse puutuvaid küsimusi. Platoni ideedeõpetus põhineb arusaamal, et nähtava maailma asjad põhinevad ainetutel, igavestel ja muutumatutel olemustel ehk ideedel. Seega saame me eristada kahte maailma olemuslikku ja nähtumuslikku. Inimese hing on surematu ja see on suuteline meenutama asju ja ideid, mida ta on näinud enne kehaga ühinemist. Platon nimetab seda meetodit dialektikaks. 77. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Sokrates ise ei kirjutanud oma eluajal midagi, sest arvas, et kirjutamise käigus kaugenevad sõnad oma tõelisest tähendusest veelgi. Platoni dialoogides on Sokrates tihti vestluse juht ning tal on küsimustes oma arvamus, mistõttu ta ei ole sageli Platoni ideede kandja. 78. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi?
kaks tuhat õpilast). Süüdistus ateismis sundis teda Ateenast lahkuma kuid varsti kutsuti ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati Stratonit "füüsikuks", kirjutas teoseid samuti loogika, eetika ja poliitika alalt. AKADEEMIKUD. Pärast Platonit oli skolarhiks Speusippos ( 409-339 eKr). Xenokrates Chalkedonist ( 395-314 eKr.). Jaotas filosoofia kolme ossa: dialektikaks (ka loogika ja tunnetusteooria), füüsikaks (natuurfilosoofiaks) ja eetikaks. Vastupidi Aristotelesele väitis Xenokrates, et õnnelikkuseks on paljast teoreetilisest tarkusest vähe, seda on vaja täiendada praktilise tarkusega. Herakleides Pontikosest (390-310): Nii ka keha, mis näib pidevana, koosneb tegelikult pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul. Hinged koosnevat heledast eetrilisest ainest ja enne kui asusid maistesse kehadesse,
annaabi.ee 
