Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel makro tulemutest Baitid bittideks: 1359 baiti * 8 bit = 10872 bit 10872 bit / 5 sek = 2174,4 bit/s 2) bitikiirus järjestikliidese ja modemite kaudu moodustatud faili ülekande kanalis. Aruandes tuua ära lahenduskäik. 10872 bit / 49,3 sek = 220,53 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). 7-bitiseid sümboleid: 30 diakriitilised sümbolid on UTF-8 kodeeringus 2 baidilise esitusega 8-bitiseid sümboleid: 30/2 = 15 Seega vastuvõta poole ekraanil oleks 15 sümbolit vähem
saabunud failis asendunud teiste sümbolitega (nt ü asemel C<). Aruande vormistamisel leida: 1) bitikiirus faili edastamisel saatja arvuti tulemustest: 1359B / 5s * 8bit = 2174 bit/s 2) bitikiirus faili edastamisel käsitsi mõõdetud ajaga: 1359B / 50s * 8bit = 217 bit/s 3) Kuna sidekanal on seadistatud 7-bitise sümboli edastuseks, siis UTF-8 kodeeringus esitatud faili suurus on antud sümbolites (diakriitilised sümbolid nn "täpitähed" on UTF-8 kodeeringus mitmebaidilise esitusega). Hinnata, mitme sümboli võrra oleks vastuvõtva poole ekraanil sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). Algses failis on 30 diakriitilist sümbolit ehk 7-bitiseid sümboleid edastati 30 tükki. Diakriitilised sümbolid on UTF8 kodeeringus 2-baidilise esitusega, järelikult 8-
võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre.ut.ee · EKI ja ES kogud · Murdesõnaraamatud · Murdeatlased ja kaardid, nt Saareste ja Toomse Transkriptsioon: · IPA · SUT · Lihtsustatud transkriptsioon diakriitilised märgid on ära jäetud. Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet. · Jeffersoni transkriptsioon seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus:
zs 16 رr 17 ټ ړṟ 18 زz 19 ژzh 20 ږzh 21 سs 22 شsh 23 ښs s h 24 صş 25 ضẕ 26 طţ 27 ظzz z z ’ غ29 28 عgh 30 فf 31 قq 32 کk g ل34 33 ( گ ) ټګl 35 مm 36 نn 37 ڼṉ 38 وw 39 هh y ى 40 ()ي 2. Vokaalimärgid jm diakriitilised märgid 1 ببa ā بب3 2 بباi, (e) ب4 ىī 5 ب بيï بay 7 ب ى6 بب ىey بA 8 بئe’yA 9 بېē ب10 وew بب11 بê êyA بب ب13 12 ۍ بu, (o) ū و بب15 14 بب وow, ō ūy 16 بب وىA 17 آā ‘ ب19 18 ( ءB) 8 Dari keel
Toonikeeles ei sõltu toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest. Kui selliseid sõltuvusi esineb, on tegemist tooniaktsendiga. Riigirootsi keeles on kaks tooniaktsenti. Lause tasandil on intonatsioonil mitmeid funktsioone, nii ekspressiivseid kui ka grammatilisi (küsimuslikkuse näitamine). Lisaks saab intonatsiooniga väljendada teksti kohesiooni e sõnade ja lausete kokkukuulumiste (nn tekstiintonatsioon). - Diakriitilised märgid IPA põhimärkide kõrval vajatakse foneetilises transkriptsioonis ka diakriitilisimärke, mis osutavad lisaartikulatsioonile, nt vokaani nasaliseerimist, konsonandi palataliseerimist jne. Foneetiline vaheldus Foneetilisi vaheldusi ehk variatsioone esineb kõneakti kõigis etappides. Isegi ühe sõna hääldamisel on inimese kõneelundid pidevas liikumises ja seetõttu sulavad häälikud osaliselt üksteisega kokku
Murdeatlased ja –kaardid, nt Saareste ja Toomse; Transkriptsioon IPA – rahvusvaheline; Soome-ugri foneetiline transkriptsioon. Hea kasutada, kuna kui uurida häälikunähtusi murretes, siis saab vokaalide kõrguse jne programmidega üle mõõta; 2 Lihtsustatud transkriptsioon – diakriitilised märgid on ära jäetud. Vajalik, et saaks morfoloogilise kuju järgi otsida; Kui diakriitikud on ära kaotatud, siis näidatakse ka väldet. Kasutatakse ka “Eesti murrete” sõnaraamatus: näitelaused on antud v okaalide madaldumise ja kõrgenemisega. Jeffersoni transkriptsioon: lause tasandil uurimine. Seda kasutab ka suulise kõne korpus; Keeleatlased ja –kaardid Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste. Kaardil on sõnad peale kirjutatud piirkondadele, kus need esinevad;
tunnuste märkimiseks kõnes eri keelte foneetiliseks kirjeldamiseks ühtses raamistikus Soome-ugri transkriptsioon (SUT) soome-ugri keeleteadus kasutab Eemil Nestor Setälä häälduskirja Rahvusvahelise Foneetikaühingu tähestik (IPA = The International Phonetic Alphabet) Häälikud märgitakse nurksulgudesse [ ] Lisamärgid ehk diakriitilised märgid eriti täpse märkimise jaoks (nt häälikumärgi peal või all) 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? Vokaal hääl väljub takistusteta keele keskjoonelt, kh õhuvoolul on kas sulg või ahtus. Õhuvoolu tee eristab. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Keel, huuled, ette-tahe, kui kõrgele tõuseb. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! Keele
Rohkem tõlgitud saarte, saarestike, järvede nimesid; o mugandnimed: Pandžab (Punjab), Doonau (Donau), Sambia (Zambia), Tüüringi (Thüringen). Nimed, mis on eesti kirjaviisiga sobitatud, kuid mitte tõlgitud, häälikuliselt äratuntavad. - Transkriptsiooniline mugandus: muudetakse häälikuväldet (Atika vs Attika), pikk vokaal märgitakse 2- kordselt (Kopenhaagen), jäetakse ära diakriitilised märgid, pearõhumuutus (Kazan vs Kaasan). - Foneetiline mugandus: nt Moskva, Budapest – nende piiritlemine on keeruline. - Struktuuriline mugandamine: kui algkeeles on mitmus, siis ka eesti k mitmus (Alpid). Struktuurilise mugandamise alaliik: –ia riiginimed, kus pikendame 3. silpi lõpust, nt Itaalia; –maa sõnad, nt Baskimaa; Iirimaa. Omastavalised nimed: Tšehhi. o kaudkeelsed nimed: Genf (Geneve), Montenegro (Grna Gora), Belgrad (Beograd), Casablanca (Ad-Dãr
Koraani lugejad = Qurra' Koraani kirjapanekuga hakkas välja kujunema araabia kiri Jaguneb 114ks peatükiks, mis ei ole kronoloogiliselt järjestatud; pikkuselt kahanevas järjekorras 610-622 lk on kirjas ilmutused Suurad peatükid, mis järgivad Muhammadi elulugu I kanoniseering (651-656) - oli väga mitmeti mõistetav, sest ei kasutatud diakriitilisi märke, mille abil saab foneeme eristada II kanoniseering (10. saj) oli loodud diakriitilised märgid (konsonantide süsteem) ja liniit vokaalide eristamiseks, lugemiseks 7 erinevat varianti Tänapäeval saab lugeda koraani kolmes erinevas süsteemis, millest kahte kasutatakse enamasti: - Hafsi Egiptuse ametlik koraanilugemissüsteem - Nafi Aafrika ametlik koraanilugemissüsteem Hadit jutlus Muhammadi käitumisest kindlas olukorras haditid kokku moodustavad sunna prohveti
annaabi.ee 
