Talasillus Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinum raudbetoonsilluse, nii monteeritava kui ka monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Suurplokkseinad Eestis on kasutatud mullsilikaltsiidist või gaaskukermiidist suurplokke kuni 8- korruseliste hoonete ehitamisel. Välisseina paksus on 40-50cm ja siseseina paksus 30-40cm. Puitseinad Puithoone seinad võib jagada:
(1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil. Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein
Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes; piir, mille puhul tekivad raskused sildkraanade töös; 1/500 - ohutu piir ehitistel millel praod on lubamatud; 1/600 - piir diagonaalsidemetega raamidel; 1/800 - piir kus tekivad raskused vajumi suhtes tundlike masinatega. Vaivundamendid 29. VAIVUNDAMENTIDE ÜLDISED TÖÖTAMISE PÕHIMÕTTED. MILLAL VAIVUNDAMENTE KASUTATAKSE? Vaiad on tugipostid, mis kannavad hoone koormuse pinnasele. Vaivundamente kasutatakse nõrga aluspinnase puhul. Enamasti kantakse hoone koormus vaiadele rostvärgi abil 30. HÕÕRDEVAIAD JA TUGIVAIAD, ÜLDISED PÕHIMÕTTED.
............................................................................. 70 7.5.2 Mehaaniliselt liidetud ja liimitud postid....................................................................................... 73 7.5.2.1 Täisseinaga posti kandevõime................................................................................................... 74 7.5.2.2 Nõtkelappide- või klotsidega posti kandevõime ....................................................................... 75 7.5.2.3 Diagonaalsidemetega posti kandevõime .................................................................................. 78 8. SÕRESTIKUD ...................................................................................................................................... 81 9. PAINDELE TÖÖTAVAD MEHHAANILISED LIITED ................................................................................ 86 9.1 Liite pöördemoodul .........................................................................................
vähemalt kahest plangukihist. Laetalad naelutatakse seinapostide külge, nende alla paigaldatakse serviti vöötala. Laetalade ja seinapostide samm on 60 - 90 cm, laetalade maksimaalne sille on 5,5 m. Suuremaid sildeid saab katta liimpuidust taladega või liittaladega, samuti puitfermidega. Tavaliste elumajade laius on 7 - 9 m, lae puittalade toetamiseks tuleb hoone sisse ehitada kandev sein. Seina asendab postide ja neile toetuvate peatalade süsteem. Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega või -laudisega, mis peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. PUITMATERJALI MÕÕDUD Sõrestikuseina postid ja alusplangud 5 x 15 või 5 x 20 cm. Sarikate ristlõige sõltuvalt sildest 5 x 15 - 5 x 25 cm, sarikate samm 0,9 - 1,2 m. Vöötala ristlõige 5 x 15 või 5 x 20 cm. Laetala ristlõige 4 x 18 - 10 x 25 cm sõltuvalt talade sammust ja sildest. Postide samm mitte üle 4 m ja minimaalne ristlõige 10 x 15 cm.
Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid 57 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, millede kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstruktsiooniosa ja muude konstruktsioonide riputus selle külge ei ole üldjuhul lubatav. Väliskoor 70…85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80…180mm 58 29 Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid
(1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teisest materjalidest plokke laotakse tsement - või lubi –tsementmördil. Soojustatud raudbetoonist välispaneelid Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein
Tavaliste elumajade laius on 7 ... 9 m, sel juhul tuleb lae puittalade toetamiseks hoone sisse ehitada kandev sein, mida võib vajadusel asendada postide ja neile toetuvate peatalade süsteem, kus postide samm ei ole üle 4 m ja minimaalne ristlõige alla 10 x 15 cm, peatalade ristlõikeks sobib tavaliselt 15 x 25 cm. Eraldiseisvad puitpostid ei või olla ristlõikega vähem kui 10 x 10 cm, eraldiseisvad tellispostid 38 x 38 cm (ilma armatuurita). Sõrestikhoone jäikus tagatakse diagonaalsidemetega, mis peavad olema vähemalt hoone nurkades ja esimese sarikapaari vahel mõlemast maja otsast. Seinte diagonaalsidemed võib asendada ka diagonaallaudisega. Kui tahetakse katusealust korrust maksimaalselt kasutada, siis projekteeritakse välissein laetalade pealispinnast 60 ... 80 cm kõrgemale. Sel juhul tuleb räästasõlm jäigastada diagonaalsete jäikustugedega (nivendi toed) sammuga 2 ... 2,5 m, mis võivad asetseda põikvaheseinte sees.
Suhtelise kaldenurga piirväärtused Bjerrumi järgi: 1/100 - konstruktsioonide kandepiirseisundile vastav piir; paneel- ja tellisseinte tugev pragunemine; 1/200 - piir, mille puhul kõrgete jäikade ehitiste kalle muutub silmale nähtavaks 1/300 - piir, mille puhul tekivad esimesed praod paneelseintes; piir, mille puhul tekivad raskused sildkraanade töös; 1/500 - ohutu piir ehitistel millel praod on lubamatud; 1/600 - piir diagonaalsidemetega raamidel; 1/800 - piir kus tekivad raskused vajumi suhtes tundlike masinatega. Soome vundamendiehituse juhendites (1988) toodud soovitused on esitatud tabelis Ehitise liik Üldvajum Nurgamuude Jämedateraline Peeneteraline pinnas pinnas Massiivsed jäigad ehitised 100 ... 150 1/250...1/200 1/250...1/200
annaabi.ee 
