Raudbetoon (osaliselt ka kivi), Komposiit, Teras, Puit. 13 Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral), Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkassina, Toed, tõmbid, Tasapinnalised või ruumilised diafragmad, 14 7 Raudbetoonkarkass Monteeritav karkass: hoone karkass monteeritakse kokku varem tehase tingimustes valmistatud detailidest Monoliitne karkass: ehitusel valatud karkass. 15 Monteeritav rb. karkass Karkassiskeem: Korruspostkarkass
0 Eesti litsentsiga. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 4 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad 6.1 Üldist Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. Vahelaed töötavad kui horisontaalsed diafragmad juhul kui nad on korralikult seintega seotud. See on eriti oluline tuulekoormuse vastuvõtmisel ning vundamendi võimalike kallete puhul (vale projekteerimine, keeruline pinnase koostis, pinnasevee taseme muutus jm). Kui vahelaed ei ole seintega korralikult ankurdatud, siis ei saa vahelagesid vaadelda seinte tugedena. Seinad töötavad sellisel juhul kogu oma kõrguses nagu maa sisse asetatud konsoolid.
(vihmavee äravoolu jaoks) - katuse redel - lumetõke - katuseluuk - katusesillad 76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest? Karkasshoone kandvateks osadeks on postid/sambad, talad/fermid, laepaneelid, trepid, katused. Aga karkassita hoonete kandvateks osadeks on seinad, mis on valatud või laotud. 77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete? - Jäigastatakse karkassi sõlmed. - nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad. - nähakse ette ruumilised sidemed diafragmad. - karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad. - katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist. - Hoonete jäigastavateks elementideks võivad olla ka monoliitsete seintega trepikojad, ja liftisahtid. 78. Kuidas ühendatakse raudbetoonhoone karkassi elemente omavahel? - Riivis kinnitatakse konsoolidele seibi ja mutriga ankrupoldi abil. Tala otsa all on neopreenist
..................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põikseinte vahel..........................................................................................14 6.1 Esimene arvutusvariant, kasutades väändetsentri...............................................................14 6.2 Teine arvutusvariant, kasutades diafragmad.......................................................................17 6.3 Lühikokkuvõtte...................................................................................................................21 7. Põikseina tugevuskontroll tuulekoormuse mõjumisel....................................................................22 8. Põikseina nihkekontroll..................................................................................................................24 9
elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad, vibraatorid jne); kui pole võimalik seda nõuet täita, siis tuleks kasutada “karp karbis” tüüpi akustilistele nõuetele vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid) santehniliste torude vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid hülsse, vertikaalšahtides peavad vahelagede tasapindades olema müra levikut takistavad horisontaalsed diafragmad korteritevahelistes seintes ei tohi olla läbivaid avasid seinakontaktide paigaldamiseks või nišše, mis vähendavad heliisolatsiooni elamute liftišahtid tuleb projekteerida eraldi seisvatena, õhuvahega elamu piirdekonstruktsioonidest. lifti masinaruum ei tohi olla kohakuti või kõrvuti eluruumidega 19. Ruumide päevavalgustustegur ja selle arvutamise põhimõtted
· elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad, vibraatorid jne); kui pole võimalik seda nõuet täita, siis tuleks kasutada "karp karbis" tüüpi akustilistele nõuetele vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid) · santehniliste torude vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid hülsse, vertikaalsahtides peavad vahelagede tasapindades olema müra levikut takistavad horisontaalsed diafragmad · korteritevahelistes seintes ei tohi olla läbivaid avasid seinakontaktide paigaldamiseks või nisse, mis vähendavad heliisolatsiooni · elamute liftisahtid tuleb projekteerida eraldi seisvatena, õhuvahega elamu piirdekonstruktsioonidest. lifti masinaruum ei tohi olla kohakuti või kõrvuti eluruumidega 19. Ruumide päevavalgustustegur ja selle arvutamise põhimõtted Päevavalgustuse hindamiseks kasutatakse suhtelist näitajat
Vahelaepaneelid/plaadid Jäikuselemendid - Materjali järgi Raudbetoon (osaliselt kivi) Komposiit Teras Puit Karkassi jäikus Karkassi stabiilsust saab tagada - Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) - Täielikult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass - Toed, tõmbid - Tasapinnalised või ruumilised diafragmad Raudbetoonkarkass - Monteeritav karkass hoone karkass monteeritakse varem kokku tehase tingimustes valmistatud detailidest - Monoliitne karkass ehitusel valatud karkass Talad - Ristkülikristlõikega talad - Lõugtalad lõugtalad võivad olla ühepoolse või kahepoolse astmega - I või HI talad tala keskosas külgedelt vähendatud ristvõikega
esihambaga 17. Filtratsioon pinnasepaisudes (depressioonikõver, filtratsiooni kiirus ja vooluhulk) Depressioonikõver= Filtratsiooniveega täidetud pinnasepaisu keha ülemist osa nimetatakse depressioonikõveraks. Depressioonikõver Depressioonikõvera alandamine on pinnasepaisude stabiilsuse suurendamise olulisemaid vahendeid. Alandamise meetmeteks võivad olla paisu sisse ehitatavad mitmesugused filtratsioonivastased tõkked: ekraanid, duumad, diafragmad. Alandab ka rajatav drenaaž nt paisu taganõlva alla (drenaažprisma). Filtratsiooni kiirus=Ohutu filtratsioonikiiruse saavutamiseks tuleb filtratsiooni teekonda suurendada. Selleks rajatakse ehitise seinast lähtuvad ja pinnasepaisu sisenevad diafragmad või vaheseinad. Selliste meetmetega saavutatakse ohutu filtratsioonikiirus. Filtratsiooni vooluhulk=Teades filtratsioonikiirust on lihtne arvutada ka filtratsiooni vooluhulka. Filtratsiooni erivooluhulk (st valem kehtib tasapinnalisele
Põikseina puhul peab olema tagatud nihketugevus igas tema lõikes, samuti nihketugevus ristuvate seinte joonel. Diafragma nihketugevust kontrollitakse avaldisega kus lc on ristlõike surutud osa pikkus. 21. Kiviseintega kõrghoone konstueerimine (vahelaed, põikseinad) Kõrghoone konstrueerimine Kõrghoone konstrueerimisel tuleb põhitähelepanu pöörata hoone üldstabiilsusele ja jäikusele. Üldreeglina paigutatakse põikseinad (diafragmad) sümmeetriliselt plaanis ja samadel kohtadel korrustel. Põikseina kontrollitakse nihkele tema ristumisel pikiseinaga. Kui seinas on ava, peab selle sillus vastu võtma sama jõu T põikjõuna ja momendina Tl. Kui see ei osutu võimalikuks eeldatakse silluse otstesse sarniirid. Erilist tähelepanu tuleb pühendada seinte ja lagede omavahelisele ankurdamisele. 22. Tugiseina töötamine Tugiseinad Üldiselt Sõrestiksidemed Tugiseinte otseseks ülesandeks on kõrgustevahe hoidmine
tavaliselt mitte üle 0,1 MPa. Rõhkude liiga väike vahe (või selle puudumine) on filterelemendi purunemise tunnus. Uuematel laevadel kasutatakse järjest enam isepuhastuvaid filtreid, millised võimaldavad seadmete pikaajalist hoolduseta tööd mehitamata või perioodiliselt mehitatud masinaruumidega laevadel. Kütuse eelsoojendid on tavaliselt vertikaalsed U-kujuliste (silmus-) torudega soojusvahe-tid, kus torudes liigub kütus, mida soojendab kesta ülaosast sissejuhitav aur. Kestas olevad diafragmad juhivad auru liikumist liikumissuuna mitmekordse muutmise teel, kuni aur jahtub, annab ära aurustussoojuse ning kondenseerub. Kondensaat juhitakse soojendi põhjas oleva ventiili kaudu soojaveekasti. Kondensaadi taseme jälgimiseks ja selle reguleerimiseks on eelsoojendi allosas mõõduklaas. Kütuse eelsoojendi kaas on varustatud kütuse sisse- ja väljavoolututsidega torustikuga ühendamiseks ja ühe või mitme vaheseinaga kütuse juhtimiseks järjestikku läbi silmustorude sektsioonide
Karkassi moodustavad: Postid Talad Vahelaed/plaadid Jäikuselemendid Materjali järgi: Raudbetoon(osaliselt ka kivi) Komposiit Teras 19 Puit Karkassi stabiilsust võib tagada: Konsoolsete jätkuvpostidega (suhteliselt madalate hoonete korral) Täieliult või osaliselt jäikade sõlmedega karkass Toed, tõmbid. Tasapinnalised või ruumilised diafragmad Monteeritav raudbetoonkarkass: Hoone karkass monteeritakse varem tehase tingimusest valmistatud detailidest. Karkassisüsteem Korruspostkarkass Jätkuvpostkarkass Postid Ruudu- ja ristküliku kujuline Ümarristlõikega. Paigaldus Otse kannu: kiire ja odav, ebatäpne. (Tööstusehitus) Poltühendus ~30% aeglasem, vajab täpset poltide paigaldust, hea rihtimise võimalus. Keevisühendus palju tööd objektil, keevitustööd, suurem kandevõime. Talad
Säilitatakse plastpudelites (parim tefloon) Fluoriididest kasutatakse (peale CaF2) rohkem Na ja K ühendeid: NaF, KF, KHF2, ka Al- ja NH4 soolad 3.26.4. Lihtaine saamine, toodang Põhimõtteliselt – ainult elektrolüüsiga (siiski ka teisi meetodeid) Tööstuses kasutatakse elektrolüüsi keskm. temp-del (70 – 120ºC): sulatis koostisega KH 2F3 (segu KHF2 + HF) taval. temp. 80 – 105ºC, pinge ca 10V, /kuni 11kA (teras- või monell-vannid, süsianoodid, diafragmad) laboris saamisel kasutatakse ka Ni-aparatuuri Vaba F2 maailmatoodang ca 20 tuhat t/a Kasutatakse fluoreerimisagendina (→ UF6, N, B, S, väärisgaaside fluoriidid, kõrgemad metallifluoriidid: WF6, MoF6, ReF6 jt.) 3.26.5. Biotoime Väikestes kogustes elusorganismidele vajalik Teiselt poolt: F2 ja fluoriidid väga mürgised Vaba F2 ärritab, söövitab nahka, talutavuse piirkonts. 77 mg/m 3 3.27. Kloor lad. Chlorum Cl kr. χλωρόζ - “kollakas – roheline”
annaabi.ee 
