13. Aleksander Suure tähtsus? Ta vallutas mõne aastaga Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla. Ta võttis enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused üle. Aleksander Suur pani aluse uuele ajajärgule, mida nimetatakse tavaliselt hellenismiperioodiks. 14. Kuidas jagunes Aleksander Suure riik? Peale tema surma pärisid hiigelriigi väejuhid e. diadohhid Hiigelriik jagunes: a.) Egiptus b.) Nn. Seleukiidide riik c.) Makedoonia 15. Hellenismi aja linnad? Aleksandria (Egiptus), Antiookia (Süüria), Pergamon (Väike-Aasia), Ateena 16. Kreeka kunsti perioodid (tempel, vaasimaal)? · Arhailine e. vana aeg- u. 600-480 eKr · Klassikaline e. õitseaeg- 480- 323 eKr · Hellenistlik e. hiline ajajärk- 323- 30 aastani eKr
Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a.
Hellenistlik ühiskond ja kultuur 1.Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Aleksander Suure sõjakäik vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste, ulatusliku väljarände idamaadesse. Esimene stiimul oli väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujunes Vahemere rannikul Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Vahemere rannikualal suurel määral helleniseerus. Sisemaal domineerisid vanad keeled ja kombed, kuid linnaelu omandas sageli kreekapäraseid jooni, rääkimata kuningate hellenistlikest uusrajatistest, kus kreeka keel ja
toonasest oikumeenist. Osa väest naases laevadel, osa mööda maad. Vallutuse tulemusel oli tekkinud hiiglaslik, etniliselt kirev riik. Kujunes välja hellenistlik kulutuur, mis põhines kreeka kultuuri ja keele domineerimisel, kuid milles oli palju idamaiseid elemente. Aleksander abiellus veel kahe Pärsia printsessiga. Nõudis enda jumalustamist – Demosthenes irooniline kommentaar. 323 tegi Babülonist oma pealinna. Samal aastal suri. Diadohhid ja epigoonid Aleksandri surma järel puhkesid mitmel pool ülestõusud. Algas võitlus väepealike (diadohhid) vahel. Aleksandri poeg Roxanega, samuti Aleksander, oli alaealine, mitmed diadohhid üritasid tema nimel valitseda, hiljem aga väike Aleksander tapeti. 14 Tuntuimad väepealikud olid Ptolemaios (sai oma võimu alla Egiptuse), Antigonos
Riik oli jagunenud viie tähtsama väejuhi vahel: Kassandros valitses Makedooniat ja Kreekat, Lysimachos Traakiat, enamus Väike- Aasiast oli Antigonose käes, Egiptus kuulus Ptolemaiosele ja Süüria, Mesopotaamia ning kaugemad ida-alad Seleukosele. Kõige ambitsioonikam diadohhide hulgas oli jätkuvalt Antigonos, kes tegutses käsikäes poja Demetriosega. Koos püüti nähtavasti saada oma võimu alla enamvähem kogu Aleksander Suure impeerium. Ülejäänud diadohhid Kassandros, Lysimachos, Seleukos ja Ptolemaios liitusid Antigonose ja Demetriose vastu. 307. a. hõivas Demetrios Ateena ja asendas Kassandrose ajal kehtinud oligarhia (Ateenas valitses 317 49 307 a. Arisotelese õpilane, mõõduka aristokraatia pooldaja Demetrios Phaleronist) vähemalt nime poolest demokraatiku riigikorraga. 306. a. purustas Demetrios Küprose
Küprose vallutamise järel), kellele allusid mõnda aega suur osa Anatooliast, Süüria ja Mesopotaamia (mille kaotas Seleukosele). 311 tapeti väepealike kokkuleppel Aleksandi poeg. Aleksandri poolvend oli tapetud juba varem. Aleksandri suguvõsa oli seega välja surnud. Kujunes Ptolemaiose, Kassandrose, Lysimachose ja Seleukose liit Antigonose ja Demetrios Poliorketese vastu. 306 võttis Antigonos kuninga tiitli; tema eeskuju järgisid ka ülejäänud diadohhid. Demetrios vallutas Küprose, piiras 305 304 edutult Ptolemaiose liitlast Rhodost (Demetriose vastu saavutatud võidu tähistamiseks püstitasid rhodoslased oma sadamasse hiiglasliku Heliose kuju nn Rhodose kolossi), kuid suutis kindlustuda Kreekas, kus ta kuulutati Isthmose kongressil kreeklaste hegemooniks. 301 Ipsose lahingus Anatoolias said Antigonose ja Demetrios oma vastastelt lüüa: Antigonos langes ja Demetrios põgenes Kreekasse, millest sai tema peamine tugipunkt. 286 tungis
Mõju oli hellenismil ka juutlusele. Sünagoog siiski kultiveeris traditsioonilisi seadusi. Helleniseerumine ei tähendanud juudi pärandist lahtiütlemist. Näiteks Jeesuse Siiraki raamat vastuseis hellenismile. Toora sünagoogis ikkagi aukohal, ja Toorale pääses ligi ainult see, kes tundis Toorat. Hellenisimile seisid vastu pealmiselt madalamad kihid ja hellenismist rohkem mõjutatud olid ülikute kiht. 27. Aleksandri riigi jagamine. Diadohhide ajastu. Diadohhid olid Aleksander Suure rivaal-kindralid, pere ja sõbrad kes võitlesid tema impeeriumi pärast peale Aleksandri surma 323 eKr. Pärast Aleksander Suure surma ja diadohhide rivaalitsemist loobuti ühtse riigi ideest ning moodustati 281. (301?) aastal 3 iseseisvat riiki: Makedoonia antigoniidide valitsusega, Egiptus ptolemaiidid ja Lähis-Ida seleukiidide valitsusega. Enne seda sõdisid Diadohhidid omavahel. 28. Palestiina ptolemaioste võimu all. Ptolemaioste riigi üldiseloomustus.
Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg
piirkonnaks, erinevustega. Linnad olid eestkätt kreeka keelsed, osa linnu oli uued rajatised Aleksandria Egiptuses. Muutus toimus 7 sajandil, kui tuli islam, senikaua oli kõik kreeka keelne, seejärel toimus piirkonna islamiseerumine. Hellenismi ajajärgu järkud: vb jagada nii esimene pool sajandit aleksander Suure surmast kuni 270 aastateni oli lakkamatu sõdade perioodi , tuntud kui järeltulijate sõjad( diadohhid) , väepealikud kes võitlesid , moodustasid erinevaid koalitsioone jne, võitlesid tema pärandi jagamise pärast, selles võitluses selekteerusid välja kaks suhteliselt stabiilset väepealikud Ptolemaios (Egiptus)( röövis surnukeha ära ja mattis Egiptusesse) , legiseeris sellega oma võimu. Tegeles oma võimu konsolideerimisega, et kindlustada oma võim. Pani aluse Ptolemaioste dünastiala. Teine mees oli
annaabi.ee 
