Ennetamine Tegemist on ebakindla olukorraga - ennetamine on vajalik eetiline Valmisolek sotsiaalseks vastututustundeks Pragmaatiline viis hoida riske normaalsel tasemel Reguleeriva süsteemi eesmärk: Regulatiivse süsteemi peamine eesmärk on tagada piisavad kaitsestandardid nii elanikkonnale kui ka keskkonnale, et kiirguse kasutamisest tingitud kahju oleks minimaalne, samas aga ei saa kahjustatud kiirgustegevus ise. Kiirguskaitse põhieesmärgiks on: deterministlike efektide vältimine ja stohhastiliste efektide tõenäosuse piiramine. Õigustatud kiirgustegevuses: kiiritatud isiku riski piiramine, hoides isikudoose allpool kehtestatud piirmäärasid kiirgusallikaid hoitakse ohututena, piirates nendest kindlasti saadavaid ja ka potentsiaalseid kiirgusdoose, hoides saadavad doosid, nende tõenäosuse või kiiritatavate inimeste arvu nii väikese kui see olemasolevates tingimustes mõistlikult on saavutatav.
B. Kirjelda lühidalt ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastiliste ja deterministlike bioloogiliste efektide erinevusi. - Stohhastiline efekt ilmneb mingi aja möödudes erinevate kasvajate näol. Kiirguse hulk suurendab võimalust vähki või muusse kasvajasse haigestuda, kuid ei määra kasvaja iseloomu. Puudub lävidoos. - Deterministlik suure kiirgusdoosi tulemusel. Sümptomid esinevad päeva-paari jooksul. Nt oksendamine, naha punetus. Haigestumine nt kiirgustõppe. Efekt ilmneb inimesel juhul, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust.
Seega seadust, mis pandi algselt kirja, et seletada kaugete taevakehade liikumise käitumist universumis kasutati terve hulga sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste tegevusalade jaoks, viidates vaid populatsioonile ja vahekaugusele. Nende kahe teguri omavahelise suhtega üritati valitseda või siis kontrollida rahvastiku liikumise mooduseid ja viise. Inimvabadustele keskenduvad arvamused kujunesid välja 1970ndatel kriitika ja vastureaktsioonina ruumiteaduse deterministlike ilmingute rõhutamisele. Neid arvamusi nimetatakse humanistlikeks teooriateks. Humanistliku geograafia seisukoht oli, et ruumiteaduse alusel inimkäitumise raudkindlate tõdede otsimine jätab inimloomuse tähendust määravad ning edasiviivad väärtused: loovuse ja omadused, arvestamata. Raudkindlate tõdede otsimise asemel toetasid need kriitikud lähenemist, mis uurinuks aspekte, mis on kõige silmatorkavamalt "inimlikud" - tähendused, väärtused, eesmärgid ja kavatsused
ebasobiv Millistest komponentidest koosneb radioktiivne kiirgus? Alfa, beeta, gamma 4. Millise kiirguse osakesed on kiired elektronid? Beeta 5. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele. 6. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? 7. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilisel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi-võivad tekkida sõltumata doosi suurusest(vähk) 8. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit??? 9. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan, raadium, toorium.
Beeta. 11. Mille poolest erineb efektiivdoos neeldunud doosist? Neeldumisdoos on energia, mis on absorbeerunud koes ühe koe massiühiku kohta[Grey, Gy]. Efektiivdoos on neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja kahjustusi organitele[Siivert, Sv]. 12. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks. 13. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist. Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi. Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähk) 14. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit ??? 15. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised
(Gy) Efektiivdoos - Neeldumisdoos arvestamaks kiirguse omadusi ja vastava kiirguse poolt tekitatud kahjustust kiiritatud organites Siivert (Sv) 16. Millised on olulised faktorid enda kaitsmiseks välise kiirguse eest? Olla radioaktiivses piirkonnas lühikest aega, kanda vastavat kaitseriietust mis varjestaks (paksud seinad), monitorid. 17. Mis on deterministlike ja stohhastiliste efektide vahe? Deterministlikud efektid on varajased ja nende tõsidus sõltub saadud doosist(silmaläätse, naha kahjustus). Stohhastilistel efektidel on peiteaeg ja need efektid tekivad kuidas kunagi(tõenäosushinnang). Puudub doosilävi - võivad tekkida sõltumata doosi suurusest (vähkkasvaja, pärilikud haigused) 18. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit (keskmiselt 1 msv, aastas
Keemiline dosimeetria Molekulide struktuurimuutused ja uute ühendite tekkimine Kalorimeetriline dosimeetria Temperatuuri tõus Bioloogiline dosimeetria Kromosoomide muutused Kiirguskaitse ülesanded Kiirguskaitse ülesandeks on 1. Vältida kliiniliselt olulisi kiirgusest tingitud deterministlikke tägajärgi, viies dooside piirangud allapoole deterministlike efektide tekkimise lävidoosi 2. Piirata stohhastiliste efektide tekke riski vastuvõetava tasemeni võrreldes sotsiaalsete vajaduste, väärtuste ja hüvede saavutamisega. Neid eesmärke on võimalik saavutada vähendades ekspositsiooni nii madalale kui see on mõistlikult ja vastuvõetavalt saavutatav, st järgides ALARA printsiipi (as low as reasonable achievable), kehtestades piirdoose ja jälgides kiirgustöötajate ja rahvastiku kiiritust.
Kaasumisseos ei ole metafüüsiliselt fundamentaalne: peab olema mingi alus, tänu millele see kehtiks. Võib juhtuda, et kui see alus välja tuua, siis oleme tagasi reduktsionismis. Davidson. Kolm printsiipi: Põhjusliku vastastikmõju printsiip: „ vähemalt mõned vaimsed sündmused on põhjuslikus vastatikmõjus füüsiliste sündmustega“. Põhjuslikkuse nomoloogiline iseloom: „põhjuse ja tagajärjena seotud sündmused langevad rangete deterministlike seaduste alla“. Vaimse anomaalsus: „ei leidu rangeid deterministlikke seadusi, mille põhjal saaks vaimusündmusi ennustada ning seletada“. Vaimusündmused. Davidsoni järgi on sündmused partikulaarid – neil on oma toimumise aeg ning sellisena on iga sündmus kordumatu. Sündmus on vaimne, kui sellele saab tõeselt rakendada vaimseid kirjeldusi. Ekstensionaalsus. Mentaalsed on need vebrid, mis tekitavad mitteekstensionaalse konteksti.
tähendus on piisavalt väljakujunenud konventsioon. Nii- suguse määratlusega on muidugi lihtne nõustuda, aga sel juhul ei erine semantiline tähendus mingilgi huvitaval viisil konventsioonist, nt ei kuulu ta keelendi omaduste hulka ega paku lahendust tähenduseteemalistele vaidlustele. • Osa funktsionalistlikke keeleteooriaid tunnistab keele vahendistaatust inimeste eesmärkide saavutamisel, kuid üritab ikkagi keelt deterministlike reeglite abil kirjeldada ja lähtub eeldusest, et keelenditel on tähendused, mitte vastupidi. Vt nt Dik 1989, Halliday 1989, Dik 1997, Hengeveld ja Mackenzie 2008. Oma lähenemist radikaalseks funktsionalismiks nimetav Columbia koolkond (Contini- Morava ja Goldberg 1995, Reid et al. 2002, Davis et al. 2004) on siinse käsitlusega hästi sobival seisukohal, et kõnelemine on loov tegevus, kasutuskõlbulike keelevahendite
annaabi.ee 
