2. Mis on leptonid? 4. Millistest kvarkidest koosneb prooton ja milline on tema laeng? 6. Mis on värvilaeng? 8. Joonista värvilaengu süsteem ja selgita kuidas neid kasutatakse. 10. Mis on kosmilised kiired? 12. Iseloomusta osakeste detektoreid(3) 1. Vastastikmõjusid on nelja erinevat liiki: Gravitatsioon, Tugev jõud, Nõrk jõud, elektromagnetiline jõud. 3. Kvargid on elementaarosakeste sees olevad värvilaenguga laetud osakesed. 5. Neutron koosneb ühest u kvargist ja kahest d kvargist 7. Elementaarosakesed on valged kuna elementaarosakesed koosnevad põhivärvidega kvarkidest(kollane, punane, sinine), mis annavad koos alati valge värvi 9. Vaheosakesed on osakesed, mis on kvarkide vahel üldiselt.
st pinge rakendamisel, asendades anoodi poolse taustelektrolüüdi anuma proovi viaaliga. Lahutamist mõjutavad ioonide elektroforeetiline liikuvus (kui kiirelt ioon puhvri ja elektrovälja teatud tugevuse juures liigub), elektroosmootse voo kiirus ja tsoonide laienemine. Mida suurem on väljatugevus, seda kiirem on liikumiskiirus. Detekteerimine toimub kapillaari sees ning detektor paikneb katoodi poolses otsas ning kasutada saab järgmisi detektoreid: - UV-detektor - Fluorestsentsdetektor - Massispektromeetriline detektor - Amperomeetriline detektor - Konduktomeetriline detektor Praktiline osa Taustelektrolüüdiks on 138 mM NaOH (kõrge pH jaoks), 40 mM maleiinhape (UV- kiirgust neelav komponent), 5 mM 1-tetradetsüül-3-metüülimidasooliumkloriid (pindaktiivne komponent), pH=12,7. Taustelektrolüüti võeti 700 μl (igasse neljast viaalist).
Katadioptrilistel teleskoopidel koosneb objektiivile vastav optiline skeem nii peeglitest kui läätsedest. (Schmidti kaamera 1930) Teiste lainealade teleskoobid - Kaugete taevakehade poolt kiiratavaid raadiolaineid, röntgenkiirgust ja gammakiirgust uuritakse vastavalt raadio-, röntgen- ja gammateleskoopidega. Infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks kasutatakse tavalisi optilisi teleskoope, kuid vastavalt lainealale tuleb kasutada sobivaid detektoreid. Esimesena üldse saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4 oktoober 1957). Sputnik 2, mis lennutas Laika maa orbiidile, oli teine kosmoselaev maa orbiidil. Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut. Esimesena kuud külastas USA astronaut Neil Armstrong, Apollo 11 missiooni Uurivad planeete või teisi kosmosekehasid. Saadetakse orbiidile kanderaketi abil Maalt stardib sondi kandev rakett vertikaalselt, kõrguse
Kolonnis toimub segu komponentide lahutamine. Seejärel liigub analüüt läbi detektori, kus mõõdetakse analüüdi poolt tekitatav signaal ja digitaliseeritakse see. Tulemusi näeme arvutiekraanil piikidena, mille pindala alusel arvutatakse analüüdi kontsentratsioon. Liikuvaks faasiks on (erinevalt gaaskromatograafias kasutatavast gaasist) vedelik, mida nimetatakse eluendiks. Olenevalt analüütide omadustest, kasutatakse vedelikkromatograafias erinevaid detektoreid Detektorid: · UVVIS ( ultravioleti või nähtava valguse), · elektrokeemiline, · massspektromeetriline, · konduktomeetriline, · RI, · Fluorestsents http://www.ttk.ee/~laine/kromatograafia/vedelikkromatograafia_tphimte.html Vedelik-kromatograafiliste ja massispektromeetriliste (LC-MS) ning ioonkromatograafiliste metoodikate arendamine saasteainete määramiseks mitmesugustes maatriksites. See on
Raskem mõõtmisviis, kuid parema ,,sõrmejälje" annab isotoopiline koostis (sama elemendi tuum aga erineva neutronite hulgaga). Et teha isotoopidel vahet, tuleb kaaluda igat aatomi nukleiidi mis läbib kosmilise kiire detektorit.[2] Umbes 90% kosmiliste kiirte tuumadest on vesinikud (prootonid), umbes 9% on heeliumid (alfa osakesed) ja kõik teised elemendid moodustavad ainult 1%. Isegi selles ühes protsendis on väga haruldasi elemente ja isotoope. Need vajavad suuri detektoreid, et koguda piisavalt osakesi selleks, et öelda midagi olulist kiire allika ,,sõrmejälje" kohta. HEAO (The High Energy Astrophysical Observatory) Heavy Nuclei Experiment, millega alustati 1979, kogus ainult umbes 100 kosmilist kiirt milles esines elemente vahemikus 75-89 (grupp elemente millesse kuulub plaatinum, elavhõbe ja plii). Kasutatud detektor oli palju suurem kui enamus teaduslikke vahendeid mida kasutab NASA praegu
statsionaarse faasi vahel 12. Mida iseloomustavad kromatograafilise kolonni efektiivsus ja selektiivsus ja retensiooniaeg. Efektiivsus- Selektiivsus- Retensiooniaeg- retensiooni ajaks nimetatakse ajavahemikku poovi sisestamise hetke ja aja vahel, kus pool proovi kogusest on kolonnist elueeritud. 13. Skitseerige gaasikromatograafi ja vedelikkromatograafi blokkskeemid. Kirjeldage tähtsamaid gaasikromatograafas kasutatavaid detektoreid (leekionisatsioon, soojusjuhtivus). Retentsiooniindeksi definitsioon ja kasutamine gaasikromatograafias. Gaaskromatograaf- Leekionisatsioon- põlevad ained; soojusjuhtivus- universiaalne. Vedelikkromatograaf- Retsensiooniindeksi ja nende kasutus gaaskromatograafias- 14. Võrrelge omavahel gaasikromatograafiat ja vedelikkromatograafiat (mobiilse ja statsionaarse faasi olemus, lahutusmehhanism). Keemilisel seotud statsionaarsete faaside süntees.
või mittepolaarne siis), seda rohkem ning kauemaks see sinna kinni jääb ning sellest tuleneb siis ka analüüdi retentsiooniaeg. Detektor- teisendab informatsioon proovi kontsentratsiooni kohta kolonni lõpus elektriliseks signaaliks, mida on lihtne võimendada ja registreerimis seadmel näidata. Eristatakse selektiivseid (kindlalt tüüpi ainete määramiseks) ja mitteselektiivseid (reageerivad ühtemoodi kõigile ühenditele) detektoreid. Levinum mitteselektiivne detektor gaasikromatograafias on soojusjuhtivus detektor (joonis 7). Soojusjuhtivuse detektoris kasutatakse suure soojusjuhtivuse kandegaasi. Kolonnist väljuv kandegaasi voog suunatakse kanalisse, millest on läbi viidud pingestatud metalltraat, mida nimetatakse filamendiks. Mõõdetakse filamendi läbivat voolutugevust, mis sõltub eelkõige tema temperatuurist. Temperatuur
elu- ja tööruumidesse või ka keldrikorruste elu-, magamis- ja tööruumidesse, kui sellised ruumid on olemas. 7 Siseruumide radoonisisalduse mõõtmiseks komplekteeritud detektorid pakitakse transportimise ajaks õhutihedasse alumiiniumkotti ning saadetakse tellijale posti teel (kui ei ole kokku lepitud teisiti) koos detektorite paigaldamise kirjaliku juhisega. Detektoreid on väga lihtne paigaldada ning need ei sega igapäevaelu. Pärast mõõteperioodi lõppu saadab tellija detektorid Kiirguskeskusesse tagasi posti teel või toob ise kohale. Pärast analüüsimist väljastatakse saadud tulemuste kohta protokoll. Kasutatav mõõtmismetoodika võimaldab võrrelda andmeid teiste Euroopa riikidega. [ 1 ] 1.3.2 Radooni mõõtmine lühiajalise meetodiga Tegemist on aktiivmeetodiga, mille korral paigaldatakse hoonesse 2-4 päevaks radoonimonitor AlphaGuard ( vt
ja pringel kui ainukene ,,kohalik" liik peaks vastu ning taastaks oma ajaloolise elujõu. Läänemere lõunaosas, Saksas ja Taanis elab püsivalt umbes 600 seda liiki väikest vaala, leidusid ja vaatlusi on ka Lätist ja Soomest. Kuna Eesti jääb nende vaatluste naabrusesse on ELF koostöös IFAWi (Rahvusvaheline Loomade Heaolu Fond) ja Keskkonnainvesteeringute Keskusega toetanud pringli otsingute läbiviimist Eesti rannikul. Kuna loomad on raskesti vaadeldavad kasutati hääli lindistavaid detektoreid. Olgugi et kasutatud aparaatide arv oli väga väike, leiti Eesti vetest pringlid üles. Läänemere pringlitele, nagu paljudele väikestele vaalalistele on suurimaks ohuks sattumine kalavõrkudesse, see on tõsi ka Läänemere ainsa vaalaliigi puhul. Enim pärinevadki Eesti pringlite leiud kalanduse kaaspüügist. Pringlid kannatavad ka merereostuse tagajärjel. 11 Kirjuhahk
faa 24 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 HPLC analüüsis kasutatakse detektoritena UV--Vis spektromeetrilisi detektoreid, detektor elektrokeemilisi detektor, detektor mass- spektromeetrit. 5.3 Ioonkromatograafia Statsionaarne faas on ioonvahetaja, ioonvahetaja seejuures statsionaarsel faasil on ioonselt laetud
interakteeruvad erineval määral liikuva ja liikumatu faasiga). · Ained eraldatakse nende adsorptsiooni- või jaotusomaduste erinevuste järgi · Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga · Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 62. Ainete hulkade määramine kromatogrammilt. Enamus detektoreid on identifitseerimist mitte võimaldavad, st nende abil näeb, et tekkis piik, s.t. kolonnist väljus aine, aga ei ole võimalik saada infot, mis aine see on. · Sellisel juhul identifitseeritakse aine retentsiooniaja järgi · Eelnevalt peab olema sisse süstitud tunnusaine, et teaksime retentsiooniaega · Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta. Kvantitatiivne analüüs käib üldiselt kalibreerimisgraafiku meetodil · Kasutada võib:
Moodsamad seadmed ka mõõdavad vastava aine sisalduse proovis. Põhimõte mobiilne faas kannab erinevaid aineid läbi statsionaarse faasi erineva kiirusega, mistõttu ained eralduvad. Jaotus mobiilse faasi järgi: vedelik- ja gaasikromatograafia. Jaotus vastasmõju järgi: adsorptsioon-, jaotus-, ioonkromatograafia, ... Jaotus tehnilise teostuse järgi: kolonn-, planaarkromatograafia. 105. Kuidas saab teada, millistele piikidele kromatogrammil millised ained vastavad? Enamik detektoreid ei võimalda aine identifitseerimist, st tekib piik, aga mis aine oma, me ei tea. Sel juhul identifitseeritakse aine retentsiooniaja järgi eelnevalt peab vastava aine I don't want to know the answers, I don't need to understand retentsiooniaeg teada (määratakse tunnusaine abil). Massispektromeetriline detektor võimaldab sageli aineid identifitseerida ka ilma tunnusaineta.
annaabi.ee 
