Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"destilleritud" - 13 õppematerjali

Laboratoorne töö nr-1
8
docx

Laboratoorne töö nr 1

2 Kasutatud töövahendid 3 Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3 Töö käik Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 3 50 cm destilleeritud vett ning lahust segada. Filtreerimiseks voltida filter, asetada see lehtrisse, niisutada destilleritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Alustada filtreerimist valades lahust mööda klaaspulka lehtrisse. 3 Kolvi jäänud segule lisada uuesti 50 cm destilleritud vett ning protsessi korrata. Täita filter destilleritud veega, et viia kogu lahustunud sool lahusesse Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleritud veega

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
13 allalaadimist
Biokeemia - Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil
4
docx

Biokeemia - Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil

Pox-i reaktsiooni on hõlbus jälgida spektrofotomeetriliselt, kui kasutada substraati, mille oksüdeerumisel tekib värviline produkt. Töö käik Tööreaktiiv Glükoosisisalduse määramise juures on olulisel kohal tööreaktiiv, mis sisaldab glükoosi osüdaasi ja peroksüdaasi, , kaaliumheksatsüanoferraati(II) ning fosfaatpuhvrit (pH=6,0). Uuritava lahuse (tundmatu proovi) ettevalmistamine Uuritavaks lahuseks käesolevas töös on mee lahus, mis valmistatakse kuuma destilleritud veega, et soodustada süsivesikute lahustumist. Analüütilistel kaaludel kaalutakse 0,1 kuni 0,2 g mett ja viiakse kadudeta 100 ml mõõtekolbi. Selleks loputatakse 2-3 korda kuuma destilleritud veega kaaluklaasi ja viiakse vedelik lehtri abil samasse mõõtekolbi. Kolb täidetakse destilleeritud veega kuni kaelal oleva märgini, suletakse korgiga ja loksutatakse hoolega. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks

Keemia → Biokeemia
104 allalaadimist
Protokoll nr 2 - Lubiväetise neutraliseerimisvõime määramine
1
docx

Protokoll nr 2 - Lubiväetise neutraliseerimisvõime määramine

00g. Panime kaalutise kolbi. Enne soolhappe lisamist lisasime liigse vahutamise vältimiseks 10 ­ 20 ml destilleeritud vett, peale seda lisasime 50 ml 1N HCl lahust. Edasi katsime kolbi lehtriga ning kuumutasime keemiseni. Lahust lasime keeda 5min, seda pidevalt loksutades. Seejärel lasime segul aeglaselt jahtuda toatemperatuurini. Kui lahus on jahtunud, kandsime kogu vedeliku 250 ml mõõtkolbi. Kolbi pidi täitma kriipsuni. Kuna meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse kolbi 25 ml filtraati, lisasime Fe- ja Al- ühendite sadestumise vältimiseks 2 ml 20%-list Seignett'i soola ja paar tilka fenoolftaleiini. Seejärel tiitrisime 0,1 N NaOH-lahusega püsiva roosa värvuse ilmumiseni. Arvutuskäik: Valem: HCl NaOH Leelisuse CaCO3 % = p= lubiväetise kaalutis = = 0,2g HCl = = 5 ml

Põllumajandus → Agrokeemia
37 allalaadimist
Jahutussüsteem
3
doc

Jahutussüsteem

segada,mootoriblokk võib hakkada korrodeeruma *Vanemad jahutusvedelikud on valmistatud etüleen-glükooli alusel,uuemad aga propüleen-glükooli alusel,mis on vähem mürgised. *Külmumise vältimiseks kasutatakse glükooli alusel valmistatud jahutusvedelikke *Jahutusvedelikes on vett kuni 44-50% mis annab tihetuse 1075-1085kg/m*.selle järgi saabki otsustada jahutusvedelike külmumiskindluse üle. *jahutusevedelike kontsentraadid(-72*C) *Lahjendamine destilleritud veega *Valmis segud (-15*...-40*C) *Soovitatakse vahetada iga 2a järel 2.4 Jahutusvedelike omadused: *mürgised *temp. tõusmisel paisuvad rohkem kui vesi *lekkimisvõime on suurem kui veel *madal külmumis temp. *kõrge kuumenemis temp. *sisaldavad veepumba määrdeaineid *sisaldavad korrosiooni vastaseid aineid 2.5 Jahutussüsteemi vead: *Jahutusvedeliku kuumenemise põhjused: *vedelike vähesus *termostaatklapi rike *ventilaatori rike või rihmajamini purunemine *radiaatori ummisatmine

Auto → Auto õpetus
105 allalaadimist
Laboratoorne töö 14-Redoksreaktsioonid
5
docx

Laboratoorne töö 14: Redoksreaktsioonid

kaaluda keeduklaasi 1g uhmris peenestatud kriiti. Lisada 20 mL 2M HCl lahust. Hapet lisada ettevaatlikult, sest toimub intensiivne gaasi eraldumine. Reaktsiooni lõppedes segada saadud lahust klaaspulgaga. Saadud segu filtreerida läbi paberfiltri 50 mL mõõtkolbi. Filterpaberist teha tavaline filter, see asetada lehtrile ja lahust valada filtrile mööda klaaaspulka. Keeduklaasi loputada 2-3 korda väikeste destilleritud vee kogustega, mis samuti valada läbi filterpaberi mõõtkolbi. Mõõtkolb täita destilleeritud veega kriipsuni ja segada. Eraldus süsihappegaas. Seda katset mina läbi ei viinud. 2 HCl ( aq )+ CaCO3 → CaCl2 + H 2 O+CO 2 ↑ Teises katses tuli raua mõõtelahust valmistada. Kalibreerimiskõvera koostamiseks vajalike raud(III) mõõtelahuste valmistamiseks kasutada valmis Fe(III) standardlahust kontsentratsiooniga 0,1 mg/mL (Fe3+). Mõõtelahused valmistada 50 mL mõõtkolbides

Keemia → Keemia
114 allalaadimist
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus
7
docx

NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus.

Naatriumkloriid segus liivaga. (Segu B) 5. Töö käik Kaaluda tehnilisel kaalul kuiv keeduklaas ning kuiva keeduklaasi kaaluda 5...9g NaCl (antud katses 8,10g). Lahustada NaCl ~50ml destileeritud veega ning hakata seda filtreerima koonilisse kolbi, esmalt tehes filterpaberist katse jaoks filter. Valada filtreisse lahust mööda klaaspulka, et ükski tilk kaduma ei läheks. Lahustada NaCl segu kolm korda ning filtreerida. Viimane kord filtreerida destilleritud veega, et võimalikult väike kadu jääks. Lahus valada kolvist mõõtsilindrisse ning lisada destileeritud vett nii, et lahust oleks kokku 250ml. Lahust tuleb segada ning seejärel mõõta aeromeetriga lahuse tihedus. 6. Katse tulemused Mõõdetud tihedus / Sellest väiksem tihedus tabelis g/ Sellest suurem tihedus tabelis g/ Otsitav massiprotsent C% = 2,2% Massiprotsent, mis vastab tihedusele

Keemia → Keemia alused
8 allalaadimist
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine
7
docx

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine.

Töövahendid:Segade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filtripaber, termomeeeter, baromeeter Kasutatud ained: 10%-ne soolahappelahus, 50-100 mg metalltükk Mg. Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat. Katseseadelis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklassiga, milles metall reageerib happega. Pesta ja loputada katseklass destilleritud veega. Panema büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Võta Mg metallitükk ja mähkida märja filterpaberi sisse. Ühendada katseklass korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest 15-20cm kõrgemale ja jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline Valama 5-6 ml 10%-soolhappelahus katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku.

Keemia → Keemia alused ii
70 allalaadimist
Anorgaaniline keemia I protokoll
21
docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

2) Arvutasin katseliselt saadud tulemuse ja teoreetilise tulemuse vahelise erinevuse. - (50,16-55,8): (50,16:100) = 11,24 % Järeldus: Katselises leitud reaktsioonientalpia viga oli 11,24%. Praktikum 2 Töö nr. 7: Lahused ja lahustuvus, katse 3 ja 4 Katse 3: Tahkete ainere lahustuvus sõltuvalt temperatuurist Töö vahendid: Katseklaasid, termomeeter Töö reaktiivid: naatriumsulfaat, ammooniumnitraat. Töö kirjeldus: 1. Valasime kahte katseklaasidesse 5 cm3 destilleritud vett 2. Määrasime vee algtemperatuuri: T1=23oC 3. Lahustasime ühes katseklaasis mingi kogus naatriumsulfaati ning teeises ammooniumnitraati. 4. Määrasime katseklaaside maksimaalse temperatuuri muutust: Ammooniumnitraadi lahus: tlõpp=8oC t= -5oC Naatriumsulfaadi lahus: tlõpp=14oC t= 27oC Järeldus: Ammooniumnitraadi lahustamiseks vees läks vaja rohkem kui tal endal on, see tõttu

Keemia → rekursiooni- ja...
29 allalaadimist
Kohupiimade valmistusviisid-valgu sisalduse määramine kohupiimades
17
doc

Kohupiimade valmistusviisid, valgu sisalduse määramine kohupiimades

Destillatsiooni käigus kogutakse destillaat vastuvõtu kolbi. Kui kolvi sisu lillakas-punane värv muutub destillatsiooni käigus roheliseks, siis järelikult oli katskes kaalutud proovi kogus liiga suur ja eraldunud ammoniaak on täielikult neutraliseerinud vastuvõtukolvis oleva happe. Sellisel juhul tuleb hapet juurde pipeteerida. Destillatsiooni lõppedes loputatakse vastuvõtukolbi ulatuva toru ots destilleritud veega. 0,1 n happe liig, mida ei ole seotud üledestilleerund ammoniaagiga, tiitiritakse tagasi 0,1 n leelisega kuni värvuse üleminekuni roheliseks. Ammoniaagiga eotud happe hulk milliliitrites leitakse vastuvõtukolbi pipeteeritud 0,1 n happe tagasitiitrimiseks kulunud 0,1 n leelise milliliitrite vahest. Korrutades saadud tulemust lämmastiku t iitriga (0,1 n happe lahuse 1 ml-le vastab 0,0014 g lämmastikku) leitakse proovis sisaldunud üldlämmastiku hulk.

Keemia → Keemia
7 allalaadimist
Mikrobioloogia konspekt
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks (kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotumiseks tütarrakkude vahel) 5. Membraanile kinnituvad basaalkeha abil viburid · Raku kest o Kõigil rakkudel ei ole kesta o Rakukest peab olema elastne ja tugev, et avaldada vasturõhku raku sisesele osmootsele rõhule (2-5 atm) o Kui bakterilt eemaldada kest ja panna nad hüpotoonilisse lahusesse(destilleritud vesi), siis nad lõhkevad isotoonilisse lahusesse, siis võtavad nad kera kuju o Bakterite jaotus rakukesta ehituse järgi Mükoplasmad ­ kest puudub G(+) bakterid ­ kest paks, homogeenne G(-) bakterid ­ kest mitmekihiline, välismembraan, mis takistab mitmete hüdrofiilsete antibiootikumide (penitsilliin) rakku tungimist; välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum

Bioloogia → Mikrobioloogia
266 allalaadimist
TÜ biokeemia õpik
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

Lahjendus 1:2 0,3 - - - - - Lahjendus 1:4 - 0,3 - - - - Lahjendus 1:8 - - 0,3 - - - Lahjendus 1:16 - - - 0,3 - - Uuritav lahus - - - - 0,3 - Destilleritud vesi (kontroll-lahus) - - - - - 0,3 Reaktiiv C (lisage minutiliste vahe- aegadega, aeg fikseerige 1. lisamise 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 1,5 järel; segage hoolikalt) Folin-Ciocalteau reaktiiv (täpselt 10 minuti pärast lisage minutiliste 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 vaheaegadega; segage hoolikalt)

Keemia → Keemia
63 allalaadimist
Laondus ja veokorraldus
114
doc

Laondus ja veokorraldus

85. Üksikuid tõstukeid on lubatud laadida laoruumis erinevates kohtades paiknevatel laadimiskohtadel. Kui tõstukeid on kasutusel palju, tuleb neid laadida selleks ettenähtud hästi ventileeritavas laadimisruumis. 86. Laadimiskohal on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine keelatud. 87. Enne laadimise alustamist tuleb kontrollida elektrolüüdi taset. Pärast kontrollimist ja vajadusel destilleeritud vee lisamist veenduda, et akupurkide korgid on korralikult suletud. Destilleritud vee lisamisel kontrollida, et korkides olevad õhutusavad on puhtad ja akude ventilatsioon saab toimida. 88. Aku laadimiseks tuleb tõstuk parkida laadimisseadme lähedusse, tõmmata peale seisupidur ja lülitada välja toide. Ühendage aku pistikupesa akulaadija pistikuga, kui akulaadija on välja lülitatud. Akud peavad olema laadimise ajal pealt avatud (aku kate eemaldatud). 89. Pikenduskaablite kasutamine akulaadija pistiku ja tõstuki pistikupesa vahel on keelatud.

Logistika → Laomajandus
642 allalaadimist
Töövihik-Laondus ja veokorraldus
288
doc

Töövihik: Laondus ja veokorraldus

85. Üksikuid tõstukeid on lubatud laadida laoruumis erinevates kohtades paiknevatel laadimiskohtadel. Kui tõstukeid on kasutusel palju, tuleb neid laadida selleks ettenähtud hästi ventileeritavas laadimisruumis. 86. Laadimiskohal on suitsetamine ja lahtise tule kasutamine keelatud. 87. Enne laadimise alustamist tuleb kontrollida elektrolüüdi taset. Pärast kontrollimist ja vajadusel destilleeritud vee lisamist veenduda, et akupurkide korgid on korralikult suletud. Destilleritud vee lisamisel kontrollida, et korkides olevad õhutusavad on puhtad ja akude ventilatsioon saab toimida. 88. Aku laadimiseks tuleb tõstuk parkida laadimisseadme lähedusse, tõmmata peale seisupidur ja lülitada välja toide. Ühendage aku pistikupesa akulaadija pistikuga, kui akulaadija on välja lülitatud. Akud peavad olema laadimise ajal pealt avatud (aku kate eemaldatud). 89. Pikenduskaablite kasutamine akulaadija pistiku ja tõstuki pistikupesa vahel on keelatud

Logistika → Logistika alused
294 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun