ja ravimisega ei tegele. Tal on teine eesmärk. Ta aitab patsiendile taastada hingelist tasakaalu, kindlustunnet sisendada. Tema konsultatsioonid aitavad näiteks kutsevalikuga või teismelistega ühist keelt leida. Psühholoog ka ei saa ravimit välja kirjutada. Psühhoterapeut on arst, kes ei tegele tõsiste psüühiliste häiretega. Tema ülesandeks on ravida depressioone, foobiaid ja muud. Ta saab ka ravimit välja kirjutada, aga sellega koos ta aitab inimestele leida vaimuhäire põhjusi. 2. Geneetiline päritolu on kindlasti väga tähtis. Aga mulle paistab, et mõjutab inimest rohkem keskkond, kus ta kasvab. Inimese eluvaade ja iseloom sõltuvad inimestest, kes teda ümbritsevad;
Stressi taluvuse langus, Ärritatavuse tõus, Impulsiivne käitumine, kalduvus kaotada enesekontrolli, Agressiivne ning vägivaldne käitumine, Otsustusvõimetuse teke igapäevaolukordades, Kärsitus, rahutus, ebamugavustunne, Tühjustunne, läbipõlemissündroom. Depressiooni tüübid Depressiooni saab liigitada kahte suurte alaliiki, samamoodi nagu sümptomeid, nendeks alaliikiteks on psühholoogiline ja bioloogiline depressioon. Psühholoogilisi depressioone võib defineerida kahel moel. Esiteks vallandavad neid psühholoogilised või emotsionaalsed sündmused. Depressiooni psühholoogiline vallandaja võib olla äkiline ja ilmne või järkjärguline ja varjatum. Psühholoogilise depressiooni teine tunnus on see, et sümptomid on puhtalt psühholoogilised/emotsionaalsed. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele puhtpsühholoogiline depressioon tavaliselt mõju ei avalda
Ebaõnnestumise korral puuduvad neil nii oskused ja ka võimalused väärikalt taanduda. Pealegi ei tee nad seda õigel ajal, vaid kui on juba liiga hilja. Pealegi ei tee nad seda õigel ajal, vaid kui on juba liiga hilja. Revolutsiooni alustanud Jäärad satuvad protsessi lõppetapil ohvri rolli. Jääradel puudub oskus ennast kavalalt ja visalt kaitsta. Vaatamata välisele bravuurile on neil nõrk haavatav närvisüsteem, ebaõnnestused põhjustavad neil lühiajalisi depressioone. POSITIIVSED JOONED 1. energilisus, aktiivsus 2. optimism, võitlejavaim 3. algatusvõimelisus, uuendusmeelsus 4. ausus 5. julgus
Selle vallandab mingi füsioloogiline muutus organismis. Selle all ei mõelda elumuutust, vaid valusat kogemust elus. Sellepärast on bioloogiline depressioon nagu välk selgest taevast ning ajab inimese kimbatusse. Depressiooni füüsilisteks sümptomiteks on: unehäired, söögiisu muutus, väsimus ja energia kadumine, võimetus tunda rõõmu. Bioloogiliste sümptomitega psühholoogiline depressiooni rühma kuuluvad paljud kliinilist depressiooni põdevad inimesed. Sellist segatüüpi depressioone tekitab mingi kindel sündmus, kuid inimesel ilmnevad nii emotsionaalsed, kui ka füüsilised sümptomid. 5 Mõned inimesed langevad depressiooni ainult üheainsa korra, toibuvad, ning haigushood enam ei kordu. See on pigem erand, kui reegel, sest umbes kaks kolmandikku tõsistest depressioonidest kordub tõenäoliselt uuesti. Mõned suudavad haigus episoodide vahel täiesti normaalset elu elada, kuid teiste sümptomid on pidevad
pruukimine. Samas ka sünnitusjärgsed meeleolumuutused, premenstruaalne sündroom ja menopaus. Depressiooni põhjustavateks haigusteks on: Addisoni tõbi, AIDS, alatoitumus, astma, gripp, kilpnäärme alatalitlus, kilpnäärme liigtalitlus, krooniline põletik, krooniline valu jt. Depressiooni põhjustavateks tervisehäireteks võivad olla ka: pahaloomuline kasvaja, suhkruhaigus, süüfilis jt. Paljudel tekitab depressiooni ka mõte surelikkusest Depressiooni tüübid Depressioone jagatakse tavaliselt kolme suurde rühma:psühholoogiline,-bioloogiline ja segatüüpi depressioonid. Psühholoogilised depressioonid: Neid vallandavad psühholoogilised või emotsionaalsed sündmused, näiteks äkiline teade lahutusest. Sageli vallandavad psühholoogilise depressiooni hoopis ebamäärasemad olukorrad, näiteks abielupaari kaugenemine teineteisest aegamööda. Teisisõnu on depressiooni psühholoogiline vallandaja äkiline ning ka ilmne või järkjärguline ja varjatud tegur
kasutama õhutanud. Näitlejanna: "Tegelikult mulle sobib. Teadsin, et ei ole, sest ma olen saan näitlejaks. Ma olen inimene, kes teeb kõike, lihtsalt selleks "Kas teiesugusel suurel et saavutada sündinud!" näitlejal on olnud ka meelepärast." "Olete te rahul, et oma iidol?" "Teame, et teil on olnud näitlejaks hakkasite?" Proua Elizabeth Taylor: palju depressioone ning Elizabeth: " Ma pole nii "Oli küll, nimelt mu teid vaevasid mõned kindel olnud mitte ema. Kuigi ta ei olnud haigused. Millest see üheski oma vastuses. suur staar, oli ta minu kõik tingitud oli?" Jah, ainult jah!" jaoks tõeline näitleja. Elizabeth: "Raskemad "Kas on mõni tegu, Ma tahtsin saada ajad olid minu jaoks mida te kahetsete?" temasuguseks." Mike Toddi ja Elizabeth: "Jah, terve
Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet. Järgmises peatükis tutvume lähemalt depressiooni eri tüüpidega. Depressiooni eri tüübid nõuavad erinevat ravi. Järgmist peatükki lugedes mõelge palun endale ning mõelge, millised konkreetsed probleemid või sümptomid teil esinevad. Seda teades on teil kergem otsustada, millist ravi vajate. 2. Depressioone on mitut sorti Depressioon mõjub inimestele mitmel viisil. Sümptomid ajavad tihti segadusse ning teevad murelikuks. Paljud depressioonis inimesed arvavad, et hakkavad hulluks minema või et neil on mingi tõsine füüsiline haigus (isegi kui arstid ei leia haigusest märkigi). Mõistes oma probleemi iseloomu, tunnete ka vähem hirmu ega satu segadusse. Ning teil on võimalus teha ravi kohta teadlikumaid otsuseid. Depressioone on mitut sorti ning ka ravi on erinev.
depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja nõustamisega kontrolli all hoida, hoolimata sellest, et neid ei saa täiesti välja ravida. Mitte keegi ei saa vältida hingevalu ja ka tõsiseid katsumusi , mis aeg- ajalt kindlasti esile kerkivad. Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa. See võib tekkida reaktsioonina : · pikaajalisele stress - situatsioonile (raske haigus, püsiv kontakt); · rasketele läbielamistele elus (lähedase surm , töökoha kaotus );
riigile ja eraisikutele narkoloogia-alast teavet ja ravi(preparaate metadoon) pakkudes. 47 ,,Vabadust" on suurendanud ka see, et arstid on võimekamad. Oluline fenomen on nn terapeutiline revolutsioon (siinkohal kõneldakse tavaliselt aastatest 1945-1985 kui toimub uute efektiivsete ravimite kasutuselevõtt (antibiootikumid; antihistamiinid; antikoagulandid; vererõhu alandajad; anesteetikumid; depressioone, maaniaid, skisofreeniat kontrolli all hoidvad vahendid; rahustid; kemoteraapilised vahendid pahaloomuliste kasvajate, maohaavandite, parkinsonismi, viirusnakkuste vastu). Ravi ja arsti-patsiendi suhetekompleks muutub sel pinnal pingevabamaks ning meditsiini positiivne retseptsioon kindlasti areneb. Halb on aga asja juures see, et inimeste käitumine (nt seksuaalkäitumine) muutub riskeerivamaks, sest loodetakse (näiteks) abi nii antibiootikumidest või e-pillist (rasedusvastasest vahendist)
tervishoiule (plastiline kirurgia, põletuste ravi, anesteesia, eriti mainitagu siinkohal aga vereülekande meetodite ja võimaluste laia levikut nii sõjaväelastele kui tsivilistidele) 1944 S. Waksman avastab streptomütsiini, esimese antibiootikumi, mis on efektiivne TBC vastu 1945-1985 TERAPEUTILINE REVOLUTSIOON uute efektiivsete ravimite kasutuselevõtt (antibiootikumid; antihistamiinid; antikoagulandid; vererõhu alandajad; anesteetikumid; depressioone, maaniaid, skisofreeniat kontrolli all hoidvad vahendid; rahustid; kemoteraapilised vahendid pahaloomuliste kasvajate, maohaavandite, Parkinsonismi, viirusnakkuste vastu; e-pill) 1946-1947 Natslike arstide protsess Nürnbergis 1947 Nürnbergi Koodeks, mis reguleerib inimkatseid 1948 World Health Organisation asutatakse ÜRO juurde 1950. a-d Puusaliigese proteesimise algus (J. Charnley) 1953 Heart-lung machine, oluline instrument südameoperatsioonide arenguks 1953 J. D. Watson ja F
4) Depressioon Depressiooni kirjeldavad asjaosalised kui masendust, rusutust või madala enesehinnanguga meeleolumuutust, mis on seotud kurbuse ja süütunnetega. Südame- ja veresoonkonna haiguste kõrval on depressioon Maailma Terviseorganisatsiooni väitel sageduselt teine haigus, mille all kannatab umbes 17% rahvastikust. Depressioonil võivad olla füüsilised (nt kasvaja, veresoonte ahenemised) või psüühilised põhjused (nt reaktsioon kaotusele või traumaatilisele sündmusele). Depressioone, mis tekivad ilma kindlakstehtava põhjuseta, nimetatakse endogeenseteks depressioonideks. Meetmed Patsiente mitte üksi jätta. Mitte kasutada väliseid üleärritajad (kiirabiauto signaal). Mitte sundida patsientidele ühtegi otsust peale. Vajadusel transportida haiglasse. Mõelda suitsiidiohule. 5) Uimastisõltuvus Uimastipatsientidega toimetulekut on kirjeldatud peatükis „Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid“. 164
annaabi.ee 
