DEPRESSANDID Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad närvisüsteemi depressandid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.
nende üldine iseloomustus ja liigitus KRISTINA KASEMÄGI SISUKORD Uimastite liigitus Depressandid Alkohol Barbituraate Kokaiin Opiaadid Amfetamiin Stimulandid Hallutsinogeenid Kofeiin Kanep Nikotiin LSD Uimastite liigitus Toime ja eripära järgi jaotakse uimastid kolme suurde rühma- depressandid, stimulandid ja hallutsinogeenid. Depressandid Väikestes kogustes pruugituna tekitavad depressantide hulka kuuluvad ained kerget eufooriat, kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ja pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla teadvuse kaotus. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist- kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Alkohol Alkohol kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu; on ka leitud, et alkoholi mõjul ei toimi
a) motoorsed; b) relatiivsed; c) sensoorsed; d) assotsiatsiatiivsed. Inimese põhiaistinguks peetakse: a) kuulmisaistingut; b) nägemisaistingut; c) haistmisaistingut; d) maitsmisaistingud. Pimedatel hästi arenenud kuulmine ja kompimine on: a) näide korrelatsioonist; b) näide kompensatsioonist; c) näide sünesteesiast; d) näide adaptatsioonist. Kofeiin: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka. Alkohol: a) ei kuulu uimastite hulka; b) kuulub depressantide hulka; c) kuulub stimulantide hulka; d) kuulub hallutsinogeenide hulka. 4. Essee (min 10 lauset situatsiooni lahendamisel, väited poolt ja vastu) Kas sõltuvusest saab lahti? Miks? Abiks: http://alkeemia.ee/artiklid/20-aastat-narkosoltuvusest-prii/l-26/c-129/) http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-8153
Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin ja amfetamiin, · Paljude kasutajate arvates tõuseb stimulantide kasutamisega nende töövõime, tegelikkuses toimub enamasti ainult tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. Depressant Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted. Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju. Hallutsionogeenid · Hallutsinogeen on uimasti, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid tekitavad kerged füüsilist sõltuvust, nagu näiteks higistamine ja käte värisemine. Samuti tekitavad nad psüühilist sõltuvust, nagu näiteks unehäired ja
Depressandid Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad, pidurdavad või suruvad alla teatud närvisüsteemi funktsioone. Närvisüsteemi depressant võib alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaalseid reaktsioone, pikendada reaktsiooniaega, pärssida pidurdusprotsesse. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressante tarvitatakse ka uimastitena. Depressantide eripära seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi koosmõju on tugevam kui nende mõju eraldi. Nt kui tarbida barbituraate (rahustid, mis vähendavad stressi) koos alkoholiga, võib koostoime põhjustada surma. Depressandid tõkestavad kiiret e. paradoksaalset und. Jätkuv kasutamine tekitab katkestustega une, nii et inimene ei maga depressanti võttes ega ka võtmata jättes. Depressandid on: Alkohol Rahustid Oopiumid Alkohol
Stimulandid: Ergutavad KNS-i, tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust, tõuseb ka tähelepanu ja reaktsiooniaeg pikeneb. (kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin) Depressandid: Ained, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone. Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena. Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, kanepitooted. Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni. Hallutsinogeenid: Ained, mis tekitavad pettekujutlusi. Nende hulka kuuluvad looduslikku
osas: a) HI-viirus levib ainult süstivate narkomaanide hulgas b) Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c) Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d) Kõik eelnevad 4. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral: a) Ninna tõmmates b) Lihasesse süstides c) Veeni süstides d) Suu limaskestadelt imendudes 5. Oma toime iseärasuste tõttu närvisüsteemile kuuluvad depressantide rühma: a) Alkohol b) Heroiin c) Kokaiin d) PCP 6. Nikotiin on oma toime poolest organismile: a) Stimulant b) Depressant c) Hallutsinogeen d) Mitte ükski eelnevaist 7. Nimetage kanepijoobe 4 kõige iseloomulikumat tunnust: a) ... b) ... c) ... d) ... 8. Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised: tekib
a. Hi-viirus levib ainult süstivate narkomaanide hulgas b. Sagenevad sugulisel teel nakkusjuhud c. Suurenenud on viiruskandvusega sünnitajate hulk d. Kõik eelnevad 4. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral a. Ninna tõmmates b. Lihasesse süstides c. Veeni süstides d. Suu limaskestadelt imendudes 5. Oma toime iseärasuste tõttu närvisüsteemile kuuluvad depressantide rühma a. Alkohol b. Heroiin c. Kokaiin d. PCP 6. Nikotiin on oma toime poolest organismile a. Stimulatn b. Depressant c. Hallutsinogeen d. Mitte ükski eelnevaist 7. Nimetage kanepijoobe 4 kõige iseloomulikumat tunnust Füüsilised: punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss, kehatemperatuuri alanemine, Psüühilised: eufooria, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, muutunud ajataju,lõõgastus,kohatu naermine 8
Need kõik on illegaalsed ained, mille omamine on tavaisikule keelatud, kuid lubatud osadele teadusasutustele erinevate uuringute jaoks. Uimasteid liigitatakse mõju omapärade järgi depressandtideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Depresandid Deppresandid pidurdavad või suruvad alla närvisüstemi teatud funktsioone. Üldjoontes võivad depressandid alandada tahteaktiivsust, vähendada emotsionaaseid reaktsioone ning pidurdada reaktsiooniaega. Depressantide hulka kuuluvad ka teatud ravimida, kuid suur osa depressantidest on siiski uimastitena tarvitatavad, näiteks alkohol ja rahustid, aga mõnel juhul ka kangemad ained, näiteks oopium/opiaadid ning kanepitooted. Uimastitena tarvitatavad depressandid tekitavad ka väikestes kogustes tarvitamisel eufooriat, alandavad tundlikkust ja pikendavad reaktsiooniaega. Suuremad kogused muudavad ka kõne segaseks ja võivad tarvitaja teadvusekaotuseni viia. Kui mitmeid depressante koos tarvitada,
Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Depressant on üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi - nii psüühilisi funktsioone kui neuroloogilisi funktsioone.Teatud juhtudel on närvisüsteemi depressandid näidustatud ravimitena.Närvisüsteemi depressantideks on ka uimastid. Uimastitena tarvitatavate depressantide hulka kuuluvad näiteks alkohoolsed joogid ja rahustid, mõneti eraldiseisvana ka oopium jt opiaadid, kanepitooted.Uimastid tekitavad juba väikestes kogustes tarvitamisel pidurdusprotsesside pärssimise tõttu eufooriat ning sageli alandavad tundlikkust, pikendavad reaktsiooniaega ja pärsivad motoorseid reaktsioone. Suuremates kogustes tarvitamine muudab enamasti kõne segaseks ja võib tarvitaja viia teadvusekaotuseni.Mitme depressandi koostarvitamisel võimendavad nad üksteise mõju.
Depressandid Depressandid ehk rahustis tekitavad väikestes kogustes pruugituna kerget eufooriat (põhjendamatut heaolutunnet), kuid enamasti alandavad nad tundlikkust, kahjustavad motoorseid reaktsioone ning pikendavad reaktsiooniaega. Suurte dooside korral muutub inimese kõne segaseks ning ebakindlaks, ette võib tulla ka teadvusekaotust. Tekitavad masendust kuni enesetapuni, või hoopis erutust siis on inimene joobes ja ei kontrolli oma käitumist. Depressantide eripäras seisneb selles, et nad võimendavad üksteist kahe depressandi on tugevam kui nende mõju eraldi. (barbituraadid, alkohol ja rahustid) Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid on narkootikumid, mis põhjustavad hallutsinatsioone. Neid kutsutakse ,,retkedeks'' (trips) ning tulemuseks võivad olla head või halvad kogemused, aga nad on siiski väga ohtlikud. Nende mõju alla võib inimene tunda hirmu või teha rumalusi ja ennast ohtu seada.
eufooria, ergastumine, rahunemine, joove, hallutsinatsioonid). See on tunne, mida tahetakse korduvalt läbi elada. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) Füüsiline sõltuvus on organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud. Need psüühilsed ja füüsilised vaevused on enamasti vastupidised uimasti enese toimeilmingutele: näiteks stimulantide puhul unisus ja depressiivsus, depressantide puhul unetus, ärevus, motoorne erutus ja krambid. Võõrutusnähud kaovad uimasti järjekordsel manustamisel. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 43 ) Taluvuse ehk tolerantsuse tõus uimasti suhtes on olukord, kus uimasti esialgsed annused ei anna enam sugjektiivset rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Annust suurendatakse, et saavutada esialgne toime. Tolerantsuse suurenemine on
ajurabanduse-eriti ohustatud on naised, kes suitsetavad ja kasutavad rasestumisvastaseid hormoonitablette. Suitsetamine soodustab kortsude teket, sest nikotiini toimel ahenevad pindmised nahaveresooned. Suitsetamine raseduse ajal suurendab raseduse katkemise ohtu ning võib põhjustada lapse väiksemat sünnikaalu, lastel võib esineda sagedamini allergiaid ja kopsutalituse puudujääke. Ka passiivselt suitsetava ema loode saab nikotiini. 6. Depressantide gruppi kuuluvad uimastid, nende joobe põhitunnused ning lühiajalised ja pikaajalised mõjud organismile OPIAADID Opiaatideks nimetatakse nii oopiumist pärinevaid kui ka sünteetilisi, morfiiniga sarnase struktuuri ja toimega ühendeid. Opiaadid jagunevad looduslikeks (morfiin, kodeiin) poolsünteetilisteks (heroiin) sünteetilisteks (metadoon) Oopium (slängis: moon) saadakse unimagunast (moonist). Üle maailma laialt tuntud
annaabi.ee 
