Aksoni sees on rohkem negatiivse laenguga ioone ja rakust väljas rohkem positiivse laenguga ioone -> tekib gradient (potentsiaal) Kui positiivselt laetud ioonid liiguvad läbi rakumembraanis olevate kanalite aksoni sisse, siis toimub selles kohas depolarisatsioon- aksoni sees on rohkem positiivse laenguga osakesi ja väljaspool rohkem negatiivse laenguga osakesi aktsionpotentsiaal- levib mööda lainena Depolarisatsioonile järgneb repolarisatsioon- positiivsed dioonid liiguvad läbi rakumembraani jälle tagasi rakkuvahelisse ruumi Mida nõrgem on ärritaja, seda vähem kanaleid avaneb 26. Neurogliia rakkude tüübid ja ülesanded Esinevad kesknärvisüsteemis o Astrotsüüdid- puhastavad neuronite mikrokeskkonda ainevahetusjääkidest Vigastuste korral moodustavad armkoe o Epenüümi rakud- produtseerivad ajuvedelikku
kinnitatud elektroodide, nn standardsete jäsemelülituste abil. I lülituseks nim parema käe ja vasaku käe, II lülituseks parema käe ja vasaku jala ning III lülituseks vasaku käe ja vasaku jala vaheliste potentsiaalide registreerimist. Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk, nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest kuni T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalikiseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit.
Toimub Na + sissevool läbi aeglaste kanalite tänu kontsentratsiooni gradiendi erinevusele ja negatiivsele rakusisesele laenugule. Samal ajal K+ ioonide läbitavus läbi membraani ioonkanalite väheneb ning toimub K+ väljavoolu progresseeruv langus. Kui membraanipotentsiaal jõuab -50mV avanevad teist tüüpi kanalid. Need kanalid on T-tüüpi Ca+2 kanalid, tänu millele suureneb Ca+2 sissevool rakku vastvalt elektrokeemilisele gradiendile. Neljanda faasi depolarisatsioonile aitavad kaasa sinuatriaalsõlme sammuandja rakkudes muutused Ca +2 ja K+ iooni vooludes. Need depolariseerivad ioonivoolud K+ väljavoolu vähenemine, Na+ sissevoolu ja Ca+2 sissevoolu suurenemine põhjustavad membraanipotentsiaali spontaanset depolarisatsiooni ehk raku laengu muutumist positiivsemaks. Depolarisatsioon -40mV-ni aktiveerib pikaajalised L-tüüpi Ca+2 kanalid. Nende kanalite avanemine põhjustab suuremat Ca+2 sissevoolu. See omakorda
Registreerumisaparaadi joonistatud kõver, mis näitab kahe elektroodi vahelise pinge muutumist ajas, nim. elektrokardiogrammiks. Tavaliselt kinnitatakse registreerimisaparaadi elektrit juhtivad elektroodid ainult teatud kindlatesse kohtadesse (jalad, käed). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega P, Q, R, S, ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-, R- ja S-sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile; T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Kodade madalat repolarisatsioonisakki ei näe, kuna see jääb QRS-kompleksi alla. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest kuni T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Ühtlase ST-vahe ajal püsib vatsakese lihas depolariseerituna. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik
jooksul on lihas refraktaarne. Südametegevuse registreerimnine Südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnal , milletulemiks saadakse elektriokardiogramm (EKG). Tavalisem on EKG lülituste registreerimised standardsete jäsemelülituste abil.Elektrokardiogrammlil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina suurte tähtedega P,Q,R,S ja T. P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q,R ja S-sakk e QRS-kompleks vastab vatsakeste depolarisatsioonile, T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. Aeg, mis mõõdeti P-saki algusest kuni Q- saki alguseni vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele ja aeg Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T-intervall) on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi kujus ja nendevahelises ajaintervallis saab iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ja müokardi seisundit.Esmakordselt registreeris inimese elektriokardiogrammi Willem Einthoven omaleiutatud geelkalvanomeetri abil. (1)
faasiga. Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema kontraktsioonieelsest
REPOLARISATSIOON on polarisatsiooni taastumine. Muutes rakumembraani läbilaskvust eri ioonidele (e Px väärtust Goldmanni valemis), muudame potentsiaali. Põhilised ioonid, millest oleneb on K+, Na+, Cl-, Ca2+. Maali-Liina, jaanuar 2012 Aktsioonipotentsiaalide ioonmehhanismid, Nii Na+ kui K+ kanalid on voltaažtundlikud ning reageerivad membraani kriitilisele depolarisatsioonile. Na+ kanalid avanevad kiiresti lühikeseks ajaks ning sulguvad uuesti. Eristatakse kolme olekut: suletud aktiveeritav, avatud aktiveeritud ja suletud inaktiveeritud (ja aktiveerimatu- jääb inaktiveerituks seni, kuni ta membraani re- või hüperpolarisatsiooni mõjul uuesti tagasi pöördub suletud , aga aktiveeritavasse olekusse). K+ kanalid avanevad 1
võta vastu uusi ärritajaid. Elektrokardiogramm- Kui südametegevusega kaasnevaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt. EKG. Tavaliselt kätele ja jalgadele kinnitatud eletroodide abil. Standardsete jäsemelülituste abil. I lülitus-parem ja vasak käsi II lülitus parem käsi, vasak jalg III lülitus vasak käsi ja jalg. Erinevaid väljalööke tähistatakse P,Q; R, S, T sakkidega. P-sakk-erutuse levikul kodades, Q;R;S sakk (QRS kompleks) vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T-sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P-saki algusest kuni Q-saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Q-saki algusest T-saki lõpuni (Q-T intervall) mõõdetud aeg on vatsakeste elektriline süstol. Võimalik iseloomustada müokardi seisundit,erutusjuhtesüsteemi. Esimesena Einthoven. Südamelihase klokkutõmbejõud sültub kontraktsioonieelsest pikkusest, südamelihase energia- ning hapnikuvarudest
Südame biopotensiaalide registreerimine Elektrokardiograafia. Kui südametegevusega kaasuvaid elektrinähtusi registreeritakse keha pinnalt, saadakse elektrokardiogramm (EKG).Tavaliselt kinnitatakse kätte ja jalgade külge elektroodid (I Pk, Vk ; II Pk, Vj; III Vk, Vj). Elektrokardiogrammil esinevaid väljalööke tähistatakse ladina tähestiku suurte tähtedega (P, Q, R, S ja T) P-sakk tekib erutuse levikul kodades, Q-; R-, ja S sakk nn QRS kompleks, vastab vatsakeste depolarisatsioonile. T sakk näitab vatsakeste repolarisatsiooni. P- saki algusest kuni Q saki alguseni mõõdetud aeg vastab erutuse levikule kodadelt vatsakestele. Ja aeg Q- saki algusest kuni T saki lõpuni on vatsakeste elektriline süstol. Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Südamelihase kokkutõmbejõud sõltub tema
annaabi.ee 
