igasugused pehmendavad modaaladverbid (vist, võib-olla, küllap, ma arvan) puuduvad. Lugejal ei jää üle muud, kui info vastu võtta ja tänulik olla. II. Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed pöördumised, ise küsin – ise vastan struktuur, käskiv või tingiv kõneviis koos deontiliste modaalverbidega, soovitused ja õpetused, mida peaks tegema, tuleks teha, võiks teha. III. Autor võib võtta endale hindaja-kritiseerija positsiooni, st ütelda lugejale, kas esitatav on tema meelest õige või vale, hea või halb, kas ta on sellega nõus või ei ole. (Kasik….) Roll: Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed
49. Vooruseetika põhiküsimused on: missugused iseloomujooned on vooruslikud? Missugune inimene on vooruslik? Mis sorti inimeseks ma peaksin saama? Vooruseetika huvi tekkis nüüdisaegsetel rahulolematuse tõttu reeglipõhiste eetikasüsteemide suhtes. 50. Vooruseetika ei kirjuta ette, mida teha, vaid selgitab missugune peaks inimene olema. Headus ja moraalsus peavad olema inimese loomuses, ta ei või neid teeselda.Teopõhiste deontiliste eetikasüsteemide areetiline kriitika: nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi. 51. Reeglipõhised eetikasüsteemid põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil. Seal defineeritakse kindlakäeliselt õiget ja väära nagu seaduses , suverääniga analoogiliseks peeti Jumalat
Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli, vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika. Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks ,,mis sorti inimeseks peaksin ma saama
Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli, vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on „Missugune inimene pean olema?” ja mitte „Missugune tegu on moraalselt õige?” Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika. Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks „mis sorti inimeseks peaksin ma saama
sooritab esimese ja ei soorita teist toimingut. - Toimingute p ja q ekvivalents on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud teod või jätab need mõlemad sooritamata. Tehete järjekord on deontilises loogikas sama, mis lausearvutuses. (vt käesoleva materjali p 14) ! 13/14 38. DEONTILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. kohustuslikkus O lubatus P keelatus F neutraalsus I Modaalsuse kohustuslik seosed loogilises ruudus: Kui p on kohustuslik, siis on see lubatud: O(p) → D(p). Kui p on kohustuslik, siis ei ole see keelatud: O(p) → ¬F(p). Kui p on kohustuslik, siis ei ole see mittekohustuslik: O(p) → ¬ ¬O(p). Toiming ei saa olla kohustuslik ja keelatud üheaegselt: ¬ (O(p) & F(p)).
sooritab esimese ja ei soorita teist toimingut. - Toimingute p ja q ekvivalents on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud teod või jätab need mõlemad sooritamata. Tehete järjekord on deontilises loogikas sama, mis lausearvutuses. (vt käesoleva materjali p 14) ! 13/14 38. DEONTILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. kohustuslikkus O lubatus P keelatus F neutraalsus I Modaalsuse kohustuslik seosed loogilises ruudus: Kui p on kohustuslik, siis on see lubatud: O(p) D(p). Kui p on kohustuslik, siis ei ole see keelatud: O(p) ¬F(p). Kui p on kohustuslik, siis ei ole see mittekohustuslik: O(p) ¬ ¬O(p). Toiming ei saa olla kohustuslik ja keelatud üheaegselt: ¬ (O(p) & F(p)). Modaalsuse keelatud seosed loogilises ruudus:
Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Tänapäval on tekkinud huvi atiikse vooruseetika vastu, kuna ei olda rahul reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus, kuna on seadus, aga pole seadusandjat. 50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale. Põhiseisukohad:
Ei saa kahelda ja lükata tagasi üheaegselt. Ei saa olla veendunud milleski ja samaaegselt selle vastupidises. Subjekt kas on veendunud milleski või kahtleb selles või lükkab selle tagasi. 36_fl_vi-x DEONTILISED (ik deontic, kr deón - nõutav, tarvilik) modaalsed laused väljendavad norme (käske, seadusi jne). Käitumise või toimingu p staatust formaliseeritakse deontiliste operaatorite abil: · kohustuslik, et p ... - tähistatakse O(p) (ik obligatory); · lubatud, et p ... - tähistatakse D(p) (ik permitted); · keelatud, et p ... - tähistatakse F(p) (ik forbidden, prohibited); · normatiivselt neutraalne (ükskõikne), et p - tähistatakse I(p). (ik gratuitous) Erilist staatust juriidilises deontilises loogikas omab normatiivselt neutraalne ( ehk ükskõikne) modaalsus. Õiguse seisukohalt lähtudes saab igasugune toiming või käitumine
" ·Kaasajal uuesti katsed taaselustada voorustel-põhinev eetika, kriitika printsiibieetikate suhtes. ·Inglise filosoof´G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest. 50. iseloomustage vooruseetikat. Teopõhiste deontiliste süsteemide areetiline kriitika. ·Vooruseetika on teooria, mille keskmes on teo tegija karakter. ·Vooruseetika ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ja teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika) vaid inimesele, kes teo toime paneb. ·Fookus on teo tegija karakteriomadustel, tema voorustel ja pahedel, mis avalduvad toimepandud tegudes. Etteheited toimingule keskenduvale eetikale :
Toimingute p ja q implikatsioon on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui pole nii, et ta sooritab esimese ja ei soorita teist toimingut. Toimingute p ja q ekvivalents on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab need mõlemad teod või jätab need mõlemad sooritamata. Toimingute sümbolite abil saab koostada valemeid ning neile vastavate tehete prioriteedid on samad mis lausearvutuses. Deontiliste operaatorite defineerimiseks postuleeris von Wright ühe operaatori ja defineeris selle kaudu teised. Postuleeritud operaatori omadusi on võimalik kirjeldada, kaudselt defineerib selle operaatori kogu tuletussüsteem koos selgitusega, milleks see süsteem mõeldud on. See ainus defineerimata (postuleeritud) deontiline operaator on lubatud (permissible, permitted). Toimingut, mis pole lubatud, nimetatakse keelatuks (impermissible, forbidden, prohibited). 9
termineid (mõisteid) kui ka väiteid. 6. Puuduvale teadmisele, mille kohta küsimus esitati, osutab interrogatiiv 7. Arutlus analoogia põhjal on enamasti suunatud üksikult üksikule 8. Hägusloogikas on lausete tõesusaste reaalarv nullist üheni 9. Dilemma on kahe alternatiiviga tingiv-liigitav süllogism 10. Tingiv-kategoorilise süllogismi kehtiv moodus modus ponens esineb siis, kui süllogismis toimub aluse jaatus 11. Deontiliste lausete loogilises ruudus on operaatoriga kohustuslik kontraarne (vastand) operaator keelatud 12. Kui kategooriliste väidete loogilises ruudus on üldjaatav väide väär, siis on paratamatu, et vastav osaeitav väide on tõene 13. Modaalses loogikas on paratamatu väide väär mitte üheski võimalikus maailmas 14. Range disjunktsioon on tõene siis ja ainult siis, kui selle üks osalause on tõene, teine väär. (p ja q tõeväärtused on erinevad)15
annaabi.ee 
