35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et…; on ümberlükatud, et…; on lahendamatu, et…) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p. Toimingu ¬p sooritab agent siis, kui ta tegu ei soorita. - Toimingute p ja q konjunktsioon on toiming p & q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud toimingud. - Toimingute p ja q disjunktsioon on toiming p ∨ q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab vähemalt ühe antud toimingu.
35. ALEETILISTE OTSUSTUSTE LOOGILINE RUUT. 36. AKSIOLOOGILISED MODAALSUSED. MODAALSE LOOGIKA PEAMISI TÜÜPE. Aksioloogilised modaalsed alused väljendavad hinnanguid. Episteemilised modaalsed laused väljendavad teadmiste astet. (on tõestatud, et...; on ümberlükatud, et...; on lahendamatu, et...) Intensionaalne loogika uurib veendumust väljendavaid lauseid. 37. DEONTILISE LOOGIKA PÕHIIDEED. Deontilised modaalsed laused väljendavad norme. Mingisuguse käitumise iseloomulik omadus on toiming. Üksiktoiming on tegu. - Toimingu p eitus on ¬p. Toimingu ¬p sooritab agent siis, kui ta tegu ei soorita. - Toimingute p ja q konjunktsioon on toiming p & q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab mõlemad antud toimingud. - Toimingute p ja q disjunktsioon on toiming p q, mille agent sooritab parajasti siis, kui ta sooritab vähemalt ühe antud toimingu.
· hinnangu subjekt, so hinnangut teostatav inimene või grupp; · hinnangu aine, so hinnatav objekt, subjekt, nähtus; · hinnangu iseloom, so kas absoluutne või suhteline; · hinnangu alus, so vaatenurk, millest hindamisel lähtutakse. 35_fl_vi-x David Hume'i (1711-1776) järgi ei saa aksioloogilised ja deontilised väited olla tõesed või väärad. Väärtuse omistab inimene või inimeste grupp ja sellepärast on väärtus subjektiivne. Aksioloogilised laused on vastastiku teisendatavad: Objekt on positiivse väärtusega siis ja ainult siis, kui selle objekti puudumine on negatiivse väärtusega. Ükskõiksust defineeritakse kui mittehalb ja mittehea. Esimene objekt on teisest parem siis ja ainult siis, kui teine on esimesest halvem.
koguma lihtsalt tahtejõudu? Kas hea kunst kohustab mind meeldimisele? Ja halb kunst mitte- meeldimisele? 4. Millistest eeldustest sõltub vastus küsimusele 'kas hea kunst peab meeldima'? Vastus küsimisele, kas hea kunst peab meeldima, sõltub mitmetest asjaoludest, nn muutujatest, mida võidakse erinevalt tõlgendada: 1.Objekt, 2.Aksioloogilised eeldused, 3.Psühholoogilised eeldused, 4.Temporaalsed eeldused, 5.Deontilised eeldused. (on siin lähiküsimuste raames lahti kirjutatud). 5. Mida saab silmas pidada fraasiga ,,hea kunst"? Objekt: "Hea kunst"? Personaalne tõlgendus: Kellegi isiku poolt tema enese hinnangustandardite alusel heaks hinnatud kunst (mis võib lahkneda ühiskondlikult heaks tunnistatud kunstist). Impersonaalne tõlgendus: Kunstiteosed mida ühiskonnas peetakse kanooniliseks väärtkunstiks, üldtunnustatud meistriteosteks, kunstimaailma või -ajaloo nomenklatuurseteks teosteks. 6
Selliselt saab subjektiivsest arvamusest (problemaatiline otsustus) teoreetiliselt aksepteeritav teadmine (assertooriline otsustus). Assertoorilised otsustused sisaldavad faktoloogilist teavet ja on väljendatud kategoorilise otsustuse (S on/ei ole P) vormis. Assertooriliste otsustuste seas on eraldi käsitletavad inimestevahelisi suhtlemise norme väljendavad otsustused, neid nimetatakse deontilisteks (kr.k. deon - nõutav, tarvilik). Deontilised omakorda liigitatakse: kohustavad (tähistatakse kvantorimärgiga - O(p)); lubavad (tähistatakse - D(p)); 7 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2006 keelavad (tähistatakse - F(p)); normatiivselt neutraalsed (tähistatakse - I(p))
- Inimestel on ülesannete lahendamisel alateadlikud suundumused - Arusaamise vead – ülesannete eeldusi mõistetakse valesti või lisatakse sinna infot juurde - Heuristlikud vead - Protsessi vead – tähelepanu puudujäägid, suutmatus hoida vajalikku infot töömälus Kas inimeste jaoks on loomuomasem süllogistiline mõtlemine või deontiline mõtlemine? Pigem süllogistiline sest on öeldud et deontilised regulatsioonid mõjutavad inimese tegelikku tegevust vaid kaudselt Mil viisil saab loogiliste järeldusteni jõudmist soodustada? Analoogide ja vihjete abil Induktiivne järeldamine Kuivõrd usaldusväärsed on inimeste tehtud induktiivsed järeldused? Mitte väga, sest induktiivne järeldus tähendab et üksikute vaatluste põhjal tehakse üldisi järeldusi. Milline seos on induktiivsel järeldamisel ja näiteks teadmiste kujunemisel? Assotsiatiivne süsteem.
teha
- Tingimuslikus lubavas väites annab eeltingimuse rahuldamine võimaluse vastavat
tegevust teha: kui
võimalikkust ja paratamatust kirjeldav tuletussüsteem S5, milles on kõik võimalikud maailmad üksteisest ligipääsetavad. Ligipääsetavusseos on sel juhul ekvivalentsusseos. Aleetiliste modaalsuste uurimise käigus välja töötatud loogikaaparatuuri saab kasutada paljude teiste modaalsete loogikate formaliseerimisel. 6 DEONTILISEST LOOGIKAST Deontilised (deontic, kr sõnast dson 'nõutav, tarvilik') modaalsed laused väljendavad norme (käske, seadusi jne). Deontilisele loogikale pani aluse Soome filosoof ja loogik G. H. von Wright [fon-vrikt] (19162003). Selle põhimõtetega tutvumiseks sobib just von Wrighti esimene töö. Hilisemad edasiarendused muutuvad algkursuse jaoks liiga keeruliseks. Wright esitas 1951. aastal järgmise süsteemi, milles vaadeldakse mingi toimiva isiku (agendi) käitumisakte
annaabi.ee 
