suurendada. Signaalid, mis neuron saab, summeeritakse rakukehas ja tulemus võib olla erutust tekitav või pidurdav. GABA säilitatakse membraanikotikestes, mida teise sõnaga kutsutakse sünaptiliseks põiekeseks ja need asuvad aksoni lõpmes. Kui siia saabub elektriline signaal, siis imendub põieke neuroni seina sisse. See vabastab GABA sünapsisse ehk sünaptilisse pillu, mis on kahe neuroni vaheline ruum. Selle neuroni dendriitidel on retseptorid, millele GABA asetub. Seostumisprotsess kannab edasi sõnumi, et teiste neurotransmitterite vabanemist on vaja aeglustada. Seega saadab aju nüüd välja vähem sõnumeid. Alkohol muudab normaalolekud järgmiselt: Alkohol asetub samuti GABA retseptorile, ent GABA-st erinevasse kohta. Alkohol rahustab närve ja paneb sind end lõõgastunult tundma. Seda sellepärast, et GABA-l on närvirakkudele pidurdav toime ning seetõttu töötavad sinu aju teatud osad aeglasemalt kui muidu
seedetrakti liikumist ning loomade resurrside taju, lihtsamates loomades tähendab see lihtsalt toidu kättesaadavust, aga keerulistemas loomades ka sotsiaalset dominantsust jms. Sellest tulenevalt mõjutab see ka suuresti loomade kasvu, paljunemise ja tuju, sõltuvalt sellest, kui palju serotoniini on organismis saadaval. Mikroanatoomiliselt vabaneb serotoniin neuronite vahedes, diffuseerumiseks on tal üsna suur vahemik (>20 µm), et aktiveerida 5-HT retsptoreid dendriitidel, raku kehadel ja eelsünaptilistel neuronite terminalidel. 5-HT retseptorite tüüpe on palju: 1A-F, 2A- C, 3, 4, 5A, 6 ja 7, millel kõigil on väga laialdased funktsioonid. Väga suured kogused serotoniini võivad tekitada serotoniini sündroomi, mis on vägagi ohtlik ja paljudel juhtudel ka letaalne. Selle tekkeks peab muidugi üksi ühestki serotoniini produktist või ravimist ei piisa, selleks peab kombineerima selektiivseid serotoniini retseptori inhibiitoreid koos
täitev piirdenärvisüsteemi närvirakk kehaga spinaal- või kraniaalnärvides. Närviraku füsioloogia On kahte tüüpi elektrilisi signaale, mida närvisüsteem raku tasemel vaheldumisi tekitab: astmelised potentsiaalid suhtlemiseks üle lühikeste vahemaade ja tegevuspotentsiaalid suhtlemiseks üle pikkade vahemaade. Astmelised potentsiaalid on kasutusel signaali ülekandes ühe närviraku dendriitidest läbi närviraku keha aksoniküngastikule. Kui astmeline potentsiaal tekib dendriitidel või rakukehal vastuseks virgatsaine mõjule, nimetatakse seda postsünaptiliseks potentsiaaliks. Kui see tekib meelerakus või sensoorses neuronis nimetatakse seda vastavalt retseptorpotentsiaaliks või generaatorpotentsiaaliks. Tegevuspotentsiaal ehk närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb närviraku aksonilõpmeni. Need 2 potentsiaali saavad tekkida, kui membraan sisaldab vajalikke ioonkanaleid ja on algselt puhkepotentsiaali seisundis. Ioonkanalite tüübid:
Ülalnimetatud teede ning esikunärvituumade ja silmalihaseid innerveerivate närvituumade vaheliste ühenduste kaudu kulgevaid vestibulaarrefleksid silmamuna välislihastele. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksutavad liigutused- nüstagm-, millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Sensorid: paiknevad ülemistes ninakarbikutes regio olfactorias. Haistmisrakud on biopolaarsed närvirakud: dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena bulbus olfactoriusesse. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku. Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva. Sensorite neurokeemia: lõhnade eristamise aluseks on nende poolt põhjustatud erinevad sensorrakkude aktivatsioonimustrid. Vähemalt 1000 erinevat sensorit, mis omavad sarnast üldstruktuuri, kuid erinevused on peenstruktuuris. Retseptoreid determineerib arvukas geenide komplekt
difundeerub sünaptilisse pilusse. Tulemusena hüperpolariseeritakse järgmise neuroni membraan ja seal tekib ka postsünaptiline pidurdus. - postsünaptiline pidurdus tekib postsünaptilisel membraanil. Pidurduvates sünapsides tekkinud mediaatori toimel areneb postsünaptilisel membraanil postsünaptiline pidurdus, mis võib ajalisel ja ruumilisel summeerumisel kasvada. Kuna iga neuroni kehal ja dendriitidel esineb nii erutuvaid kui pidurduvaid sünapse, siis tegevuse lõppresultaat oleneb erutus- ja pidurduspotentsiaalide suhtest. Seejuures on tähtsus ka potentsiaalide tekkimise ajal ning nende suurusel, s.o. faktoritel, mis sõltuvad ärritamistingimustest ja neuroni funktsionaalsest seisundist. Pöörduv pidurdus tekib rakkude abil,mis moodustavad pidurdavaid sünapse seljaaju motoneuronitel
Õhk sattub siia põhiliselt difusiooni teel või kiire ja sageda hingamise abil. Haistmisrakke on 40-100 miljonit. . Lõhnaainete vastuvõtt on seotud sensori ehituse erinevustega. Lõhnaaine seotakse spetsiifilise suuruse ja kujuga vastavasse molekuli äratundmiskohta, kus tekib sensoripotentsiaal ( Na ja K kanalite teema) Haistmisrakud on primaarsed bipolaarsed meelerakud, mille tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks. (Dendriitidel on retseptorid lõhnaainetele, aksonid suunduvad kimpudena haistmis sibulasse)Haistmisnärvid liiguvad mulkude kaudu koljuõõnde, kus nad lõppevad haistmissibulas.Haistmisrakkude neuronis on haistmissibulas tugevasti seotud mitraalrakkude dendriitidegaja moodustavad haistmispäsmakesi.Mitraalrakud moodustavad haistmistee põhimassi ja nad on veel ühenduses ka pidurdusvaheneuronite: periglomerulaar ja sõmerrakkudega. See piirkond kannab nime haistekolmnurk
Nad ühendavad oma- vahel neuroneid. Seoste arv, mida leidub neuronite vahel, arvatakse olevat umbes kolm suurusjärku suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu
Nad ühendavad oma- vahel neuroneid. Seoste arv, mida leidub neuronite vahel, arvatakse olevat umbes kolm suurusjärku suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu
Nad ühendavad oma- vahel neuroneid. Seoste arv, mida leidub neuronite vahel, arvatakse olevat umbes kolm suurusjärku suurem kui närvirakkude endi arv. Kuna eeldatakse seda, et närvirakke on ajus umbes 10 triljonit, siis selle arvu peab võtma veel astmesse. Neuronitevahelisi seoseid võimaldavad sünapsid ja see- tõttu on sellised närvivõrgustikud võimelised integreeruda. Just sünapsite abil saab informatsioon liikuda ühelt rakult teisele. Sünapsite paiknevus võib esineda näiteks dendriitidel, rakukehal või aksonitel. Nii on see enamikul ajurakkudel. Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu
annaabi.ee 
