Kuigi rahvusvaheline õigus kaitseb ajakirjanikke ja fotograafe, on mõlemad siiski sõjas sihtmärgid. Lisaks sõjatsoonile omastele ohtudele võetakse mõnikord sõjafotograafe ka tahtlikult sihile, röövitakse või hukatakse. Tõendid selle kohta ilmnesid Iraagi sõja ajal, kui fotograafe rööviti. Võitlusfotograafia mõju ei ole kaotanud oma jõudu sõjaväe enda seas. Õiged fotod sõjast, mis on avaldatud õigel ajal, võivad toimida kui demoraliseeriv propaganda või kui meeletu toetus positiivse avaliku arvamuse kujundamisel. Sõjafotosid on paljuski kirjeldatud kui liiga jubedaid või vägivaldseid ning avalikkusele sobimatuid. Sõjaväe (ükskõik millise maa) püüded kontrollida fotosid on viinud selleni, mida tänapäeval kutsutakse puhtaks pestud sõja kirjeldamiseks. Igatahes mõjutab sõjafotograafia seda, kuidas me näeme sõda ja konflikti. Isiklik arvamus
muudab inimesed vastupunnivaks ja tõrjuvaks, pikas perspektiivis järeleandlikuks ning allaheitlikuks. Käsk viitab sellele, nagu poleks teise inimese mõtted mõistlikud ning sellega õõnestatakse eneseväärikust. Lihtsustatult kästakse inimesel teha midagi, mida sina tegelikult tahad. Ähvardamine - lahendus, mida pakkudes rõhutatakse karistusele, mis järgneb, kui lahendust täide ei viida. Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema. Moraali lugemine on demoraliseeriv, see külvab vaid ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust. Ülekuulamine - suurem osa inimestest on küsimusesõltlased. Quebeci Inimarengu Instituudi kohaselt on küsimused igapäevases vestluses tavaliselt otsesema suhtlemise vilets aseaine. Enamasti on küsimused siiski vestluses õigustatud, siin all peatakse silmas suletud küsimusi, millele saab enamasti vastata vaid kas "ei" või "jah." Sellised küsimused sünnitavad tavaliselt
Fjodorov pildid REVOLUTSIOONID 1917. AASTAL Revolutsiooni põhjused: · Kriisi teravnemine: o Sõtta oli astutud halva ettevalmistusega. Arvestas inmressursile, varustus jäi kahe silma vahele. Rindel polnud laskemoona ega püsse. o Suured kaotused. o Taganemine, mis on sõjaväele alati väga demoraliseeriv. o Majandus ei kandnud sõja liskoormat välja. o Toidukriis o Kütusekriis, eriti suurlinnades. o Tööjõu puudus, enamik tööjõudu oli rindel. Ainult tehasetöölised jäeti postile. Petrogradi Budilovi relvatehased olid eriti mõjukad. o Töölisliikumise kasv. o Rahvuslike liikumiste kasv. o Usaldamatus tsaari perekonna vastu. Eriti tugevalt oldi saksa päritolu
Jaapan hakkas sellest lahingust alates oma alasid kaotama. Ameerikastele andsid eelise parem sõjalennukid. -September 1942- Aafrika- Briti väed andsid tagasilöögi Saksa ja Itaalia vägedele ning lõpetasid sellega Itaalia ja Saksamaa ülemvõimu Põhja-Aafrikas. -1942 november- 1943 veebruar- Stalingradi lahing. Punaarmee pealetung Saksa vägede poolt vallutatud Stalingradi aladele. Lõpp- Punaarmeel õnnestus Saksa väed piiramisrõngasse haarata.-> Saksa Vermachti moraalselt demoraliseeriv kaotus. Murdis Hitleri täielikult. -1943 -Juuli-August- Kurski lahing. Sakslaste meeleheitlik pealetungi katseidarindel. Sakslased üritasid täielikult purustada Punaarmeed vastupanuvõimet. Maailma ajaloo suurim raske tehnika ja tankide lahing. NL luure teadis sakslaste kavatsustest ja sai ettevalmistuda lahinguks. Kurski lahingust alates läks initsiatiiv idarindel NL kätte. -Juuli- lääneliitlaste dessant Sitsiiliast Lõuna-Itaaliasse. Mussolini kukutati võimult. Lõuna-Itaalia
Jaapan hakkas sellest lahingust alates oma alasid kaotama. Ameerikastele andsid eelise parem sõjalennukid. -September 1942- Aafrika- Briti väed andsid tagasilöögi Saksa ja Itaalia vägedele ning lõpetasid sellega Itaalia ja Saksamaa ülemvõimu Põhja-Aafrikas. -1942 november- 1943 veebruar- Stalingradi lahing. Punaarmee pealetung Saksa vägede poolt vallutatud Stalingradi aladele. Lõpp- Punaarmeel õnnestus Saksa väed piiramisrõngasse haarata.-> Saksa Vermachti moraalselt demoraliseeriv kaotus. Murdis Hitleri täielikult. -1943 -Juuli-August- Kurski lahing. Sakslaste meeleheitlik pealetungi katseidarindel. Sakslased üritasid täielikult purustada Punaarmeed vastupanuvõimet. Maailma ajaloo suurim raske tehnika ja tankide lahing. NL luure teadis sakslaste kavatsustest ja sai ettevalmistuda lahinguks. Kurski lahingust alates läks initsiatiiv idarindel NL kätte. -Juuli- lääneliitlaste dessant Sitsiiliast Lõuna-Itaaliasse. Mussolini kukutati võimult. Lõuna-Itaalia
ühenduste poolt kuritegude toimepanemisega . organiseeritud kuritegevus põhjustab alljärgnevaid tagajärgi: · organisatsiooniline efekt parema tulemuse nimel adekvaatne ülesannete ning õiguste/kohustuste jagamine; eesmärkide saavutamine tänu koordineeritud tegevusele, · kaitse efekt seisneb kuriteo sooritajate paremas kaitsmises avastamise ja õigusmõistmise eest, · demoraliseeriv efekt kuritegelike ühenduste liikmete käitumise suurem mõjutamine ühelt poolt ja kuritegeliku eluviisi propageerimine õiguskuulekate ühiskonnaliikmete seas teiselt poolt, · korruptsiooni efekt seisneb avaliku sektori töötajate ja majandusringkondade esindajate kaasamises seaduserikkumisele. Organiseeritud kuritegevuse edu sõltub sellistest teguritest nagu hirmutamine, füüsiline vägivald ja korruptsioon.
Vietnami sõda: 1954 jagunes Vietnam, nagu Koreagi kaheks: N.Liidu, Hiina toel põhja Vietnamiks ja USA toel Lõuna-Vietnamiks. Kuna Lõuna-Vietmami pealinn Saigon ei olnud demokraatlik, soodustas see kommunismi mõju riigis 1957.a algab partisanisõda (vietkongid) USA astub sõtta ametlikult 1964 pommitatakse, aga sisse veel ei tungita. Põhjuseks Indo- Hiinasse minemisks oli hirm, et kui Lõuna-Vietnam langeb, jääb kogu Ida-Aasia Moskva mõju alla. Vietnami sõda on äärmiselt julm ja demoraliseeriv just USA sõdurite jaoks. 1968.a saab võimule Nixon, kes alustab sõjapidamise üle andmist Lõuna-Vietnami vägedele, lootuses, et USA relvade ja nõuannetega suudavad nad vastu panna. 1973. sõlmitakse Pariisis rahuleping, millega pidi sõjategevus lõppema ja USA väed lahkuma. Kodusõda aga jätkub ja 1975. Langub Saigon ja Lõuna-Vietnamis kehtestatakse kommunistlik reziim. 1976. Ühendatakse kaks Vietnamit. Kogu Ida-Aasia langeb kommunistliku võimu alla.
väiksemaid makse, kuid paremat teenust; efektiivset, kuid läbipaistvat ja aruandlikku riiki; otsustavad liidreid, kuid rohkem kaasatust jne NPM riigile vaid põhiülesanded puhas avalik hüve, muu delegeerida välja või tekitada turg quasi-market Nn käsi ja kontrolli (comman-and-control) reziim oma nõudlike eesmärkide ja ülevalt-alla juhtimisstiiliga on demotiveeriv ja demoraliseeriv Avaliku poliitika põhivool alates 80ndatest Eelkõige neoliberaalide agenda UK, NZ, aga elemente ka paljudes teises riikides Tänaseks räägitakse juba nn post NPMst ja nn new governance-st, st püütakse NPM probleeme leevendada ja kodanikke kaasata PROBLEEMID ebavõrdsus, avaliku huvi lahustumine Avaliku teenuse olemus - turule üleandmine ja/või turusarnastamine, mis tagab nii tugeva soorituse kui ka läbipaistvuse; tulemusele orienteeritus Aktiivne kodanikkond (tarbijad)
Ähvardused annavad samu negatiivseid tulemusi, mis käsud (Bolton 2007: 40). Moraalilugemine- Paljud inimesed armastavad enda pakutud lahendusi ümbritseda mingi aupaistega. Nad püüavad oma ideid toetada sotsiaalsete, moraali- või teoloogiliste autoriteetide jõuga. Moraali lugemine räägib sellest, mida oleks vaja ja tuleks teha, kuigi kasutatakse ka teistsugust sõnastust. "Vaat nii ongi õige." Moraali lugemine on demoraliseeriv. See külvab ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust (Bolton 2007: 40-41). 18 Ülekuulamine- Mõned küsimused on suhtlemises omal kohal. Kuid küsimused võivad otsustada ka tõeliseks vestluse takistajateks, nagu nähtub järgnevast küsimus- pseudovastus-dialoogist: "Kus sa käisid?" "Väljas." "Mis tegid?" "Midagi
oma tööprotsessi kohta, või jätame selgesõnaliselt lubamata. Probleem tõlkija motivatsiooniga aga jääb, õigemini on sellist teenust pakkuv Toimetamise liigid 197 tõlkija eriti kummalises olukorras: ta teab kirjutades, et tema loodav tekst ei ole lõplik, aga lisaks ka et keegi ei tee seda lõplikuks, vaid et see saadetaksegi kliendile poolikuna ära. Tundub küll üsna demoraliseeriv teadmine olevat. Vastutaja valik oleneb muuhulgas järgmistest asjaoludest. Kelle nime all tekst ilmub? Paljudel juhtudel ainult tõlkija, kuid esineb ka kõiki muid kombinatsioo- ne, nt juhendil või seadusel mitte kumbagi, romaanil mõlemad, mõnda tüüpi ajaleheartiklil ainult toimetaja. Nimi ei pea olema esitatud lõpplugejale, samamoodi mõjub ka autorsuse esitamine vahepealsetele klientidele. Teksti oma nime all esitamine tekitab mingil määral kindlasti vastutuse tunnet juurde.