Kokkuvarisemine Borsikrahhi kokkuvarisemine 1929. aasta sügisel, tõi kaasa suuri muutusi üle Euroopa. Enamikus Euroopa riikides tulid võimule autoritaarsed diktatuurid. USA majanduse kokkuvarisemisega, mille tagajärjel polnud Saksamaal enam kellegilt raha laenata. Millionid töölised kaotasid töökohad ja majandus kannatas inflatsiooni pärast. Samal ajal Natsi partei kogus jõudu, inimestel olid juba nii demoraliseeritud ja vaesed, et neid oli väga lihtne kurjaks ajada. Natsid süüdistasid oma probleemides juute ja välismaalasi. Nad lubasid uuesti ülesehitada majanduse ja sõjaväe, õhutasid viha välismaalaste peale ja propageerisid Saksa nationalismi. Need kes selle vastu rääkisid vaigistati pooltolevate poolt. Suurbritannia ja Prantsusmaa kartes uut sõda, lasid Hitleril teha kuidas ta soovis. Võttes tüki Tsehhoslovakkiast. Ning kui Suurbritannia ja
lääneriigid mõistavad eestlaste olukorda ja laevad neil sõjast välja tõmbuda. *rahu sõlmimine oli võimalik vaid senikaua, kuni Venemaal seda vaja oli. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine *1919a okt asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. *Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. *demoraliseeritud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. * relvadeta jäetud sõdurid koondati Virumaale laagrisse, kus neist paljud tüüfusesse surid. * väike Eesti pidi hakkama oma piire üsna üksinda suure Venemaa vastu kaitsma. * Venemaa koondas hilissügiseks Narva alla võimsad jõud, mis ületasid Eesti vägesid mitmekordselt. *järgnesid Narva kaitselahingud- vabadussõja kõige raskemad ja ohvriterohkemad.
konfiskeerimised, sunniviisil võetud maksud, sõjaväkke värbamised, orjade ärakargamine ja mõõgavõim. Pärast kõiki neid ebameeldivusi hakkasid nüüd Roomlased eelkõige rahu ja normaalset elu taastama. ,,Pax Romana" ehk Rooma rahu oli loosungiks , mis ühendas orjandusliku ühiskonna eri rühmitused. Kõige aktiivsemad Octavianuse vaenlased olid kodusõdades hukkunud. Caesari- vastaste rühmituste ellujäänud liikmed olid poliitiliselt nõrgestatud ja demoraliseeritud. Oma positsiooni säilitamiseks olid nad valmis Octavianust toetama või vähemalt temaga kokku leppima. Inimestele tulid kõikide nende sõdade ja segaduste kõrvalt meeldeõnnelikud rahuajad ja esivanemate lihtne elu. Octavianus arvestas kõikide nende meeleoludega ning lubas inimestele et on saabunud rahuajad ja alanud tagasipöördumine vana-rooma heade tavade juurde. Ühe esimese sammuna restaureeris Octavianus vanu templeid ja pühitses sisse uusi. (Maskin, 1962, 291) Alates 31. eKr
Kõik katsed restaureerida talumajalpidamist kandsid ebaedu. Linnarahva alamkihtide suurem hulk oli lõplikult võõrdunud tööst ja elas andidest, mis talle langes rüppe riigilt ja üksikuilt rikastelt: tasuta söömaaegadest, raha ja leiva väljajagamisest jne. Selle tööta pööbli seas arenes kirg tooreste ja veriste vaatemängude järele. "Leiba ja lõbumänge!" sai rooma masside hüüdsõnaks. Rahvakoosolek, mis koosnes sellest demoraliseeritud jõude- massist, oli niisama hõlpsasti äraostetav nagu senatki. Seetõttu oli Rooma väejuhtidel vabariigi lõppaegadel võimu haaramine nõnda kerge. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9-päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kaela ja alustas nende tagakiusamist.
Kodusõda tõstis esile terve rea väljapaistvaid väejuhte. Punaaremee komandöridest K. Vorosilov, S. Budjonnõi, S. Kamenev, V. Blücher, M. Tuhhatsevski, A. Kork jt. Valgete vägesid juhtisid A. Koltsak, A. Denikin, N. Judenits ja P. Wrangel. KOKKUVÕTE. Kodusõda tõi palju kannatusi ja ohvreid nii lahinguväljal kui ka tagalas. Hukkus 8 miljonit inimest. 17. VII 1918. a. tapeti bolsevike poolt Jekaterinburgis ka tsaar Nikolai II koos perekonnaga. Demoraliseeritud olid rahva eetilised tõekspidamised ja kogu elulaad. 11. NSV LIIT SÖJAKOMMUNISMILT NEPILE. Peale kodusõda oli Venemaa täielikult laostunud. Transport oli halvatud, saagikus madal. 1921. a. tabas maad suur ikaldus, kus näljas hukkus vähemalt 3-4 miljonit inimest. Venemaale andsid abi rahvusvahelised organisatsioonid. 1921. a. haarasid Venemaad talurahvarahutused. Kriis kulmineerus Kroonlinna madruste ülestõusus 1921. a
Võeti ära kõik, mida polnud enam enda tarbeks ega loomadele vaja - Viljaga kauplemine keelati, mis sulges rahakraanid - Põhiline toodang oli suunatud armee tarbeks. Tarbeesemeid jäi väheks, siis hakati neid inimestele jagama mingi ajaperiood tasuta - Intensiivne kodusõda lõppes ebaõnnestunud sõjaretkega Poolasse. Kodusõda ei saanud läbi, sellele järgnesid talurahvarahutused - Kodusõja tulemusel oli hukkunud 8 miljonit inimest, demoraliseeritud olid rahva eetilised tõekspidamised ja elulaad - Sõjalisel teel iseseisvus ka Eesti, Läti, Leedu
vastu novembrikuu alguses vasturünnakule, mille tagajärjel puhastati neist kogu Läti territoorium. Bermondtiaad lõppes lüüasaamisega - armee lagunes ja 23. novembril andis ta oma viimased väeriismed Saksa riigi kaitse alla. NARVA KAITSELAHINGUD 1919. a.SÜGISEL. Seoses Loodearmee lüüasaamisega Petrogradi all, asusid Eesti väed tugevdama Viru rinde kaitsepositsioone. Lisajõude Narva kaitsmiseks toodi stabiliseerunud lõunarindelt. Kaotusest demoraliseeritud Loodearmee juhitamatus ja tema taganemine eesti vägede selja taha sundisid vabariigi valitsust võtma vastu otsust nende desarmeerimiseks. Enamus vene valgetest relvitustati ning interneeriti. Seega jäid Narvat kaitsmise põhiraskus Eesti vägedele.Vaid vähesed võitlusvõimelised vene valgete üksused jäid rindele eestlaste kõrvale. Loodearmee riismeid jälitav Punaarmee jõudis 16. novembriks Luuga jõe üldjooneni, kus puhkesid terve rinde ulatuses raudteest mereni ägedad lahingud
Preobraženski, Hungerburgi ja Kroonlinna kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma Põltsamaa, Kambja ja Emajõe suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k Уздна (Засека)) kuni Peipsi järveni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini Narva lahest Pimestikust kuni Uusna külani[21]. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid 1. Eesti jalaväediviisi väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon Paides, 1. Eesti jalaväepolk Haapsalus, 2. Eesti jalaväepolk (I ja II pataljon) Viljandis, 3. Eesti jalaväepolk Tallinnas ja 4. Eesti jalaväepolk Rakveres, mis ei osutanud saksa vägedele vastupanu. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud Eesti Punakaart. 21
annaabi.ee 
