Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda.
Muide, need püramiidid ei ole ainsad tänapäeva Egiptuse territooriumil on neid kokku loendatud üle saja. Egiptuse riigikeel on araabia keel. Kõnekeel erineb siin märgatavalt klassikalisest araabia keelest. Rannikukuurortides kohtab sageli inglise, itaalia, prantsuse, saksa ja vene keele kõnelejaid. Egiptuse keel jaguneb loomulikult ajaloolistesse järkudesse. Need on vanaegiptuse keel, kesk-, uusegiptuse (või teiste traditsiooni järgi, hilisegiptuse) keel, ja demootiline (variant kopti keel). Kopti keel on egiptuse keele viimane esinemiskuju (araabia keeles "El Kubt" Egiptus või egiptlane). Kopti keelt kirjutati kreeka tähestiku tähtedega ning see on ühtlasi ainus egiptuse keele arengujärk, kus ortograafia annab hääldusest selge pildi. Et väljendada egiptuse keelele omaseid häälikuid, lisati kreeka kirjatähtedele kuus demootilist kirjast pärit tähte. See, koos
"surnute õgijale", kes istus kaalude juures ja ootas patuseid südameid). Sellisel juhul kaotas inimene jäädavalt võimaluse jätkata elu, isegi hauataguses maailmas. 18 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID Egiptuse keel jaguneb loomulikult ajaloolistesse järkudesse. Aga mitte täpselt. Need on vanaegiptuse keel, kesk-, uusegiptuse (või teiste traditsiooni järgi, hilisegiptuse) keel, ja demootiline (variant kopti keel). Meie varaseimad teadmised egiptuse keele kohta pärinevad iidsetest esimese dünastia aegsetest raidkirjadest. Sealt edasi võib keele tõusu ning langust jälgida templitest, mälestistelt ja papüürustelt leitud erinevate kirjutiste järgi kuni 11- 12.sajandini meie ajal, millal egiptuse kirjanduses võitis araabia keel, pärast mida eksisteerib kopti keel peamiselt kultuse keelena (viimane "emakeelt" kõnelev kopt elas umbes 17.sajandi lõpul)
o polüteism- mitu jumalat o pühade loomade austamine-kassid, krokodillid, skarabeuseid o surmajärgne elu-inimese hing ka-ilmalik osa ja ba- jumalik osa, Osirise kohus- kaalutakse inimese südant, õpetused surnuteraamatust, inimkeha palsameerimine, matuserituaalid, hauakambrid · Kiri o Hieroglüüfkiri hieros "püha", glypho "sisse lõikama" o Hieraatiline kiri hieratikos preesterlik o Demootiline kiri demos - rahvas, rahvakeelsed tekstid · Haridus ja teadus o Arstiteadus palsameerimine o Matemaatika o Astronoomia päikesekalender o Geomeetria o Kirjandus hümnid jumalatele, surnute raamatud, ilukirjandus - Sinuhe jutustus Mesopotaamia · Looduslikud olud - Mesopotaamia - jõgedevaheline maa, Tigris ja Eufrat, kuivus (lõunas), niiskus (põhjas, mägede lähedal; suudmealadel), vajadus maad niisutada ja
* Thot tarkuse- ja maagiajumal. Leiutas kirjutamise ja oli kirjutajate patrooniks. Tegutses jumalate kirjutajana. Oli kuujumalus. Esines tihti paavianina ning ka iibislinnuna. Temast sai ka ajajumal (kuukalender, kuujumal...) ning ta vastutas ka matemaatika, astronoomia, raamatupidamise ja keelte eest. Pühad loomad: Kassid, skarabeus (Hepri), krokodill (Sobek), jõehobu (Tauert), kobra (Uadzet). Kiri: Hieroglüüfkiri püha kiri Hieraatiline kiri preestrite kiri Demootiline kiri rahva kiri Haridus ja teadus: Hästiarenenud arstiteadus, matemaatika ja astronoomia (päikesekalender). Kirjutamisoskus oli privileeg, mis sai osaks ainult vähestele kuid lugemisoskus sai selgeks rohkematele. 4. Mesopotaamia Looduslikud olud: Jõgedevaheline maa Tigrise ja Eufrati. Korrapäratud üleujutused. lõunas kuivus, põhjas mägede lähedal niiskus vajadus maad niisutada ja kuivendada niisutus- ja kuivendussüsteemid
südamed Ammitile, "surnute õgijale", kes istus kaalude juures ja ootas patuseid südameid). Sellisel juhul kaotas inimene jäädavalt võimaluse jätkata elu, isegi hauataguses maailmas. SEITSMES LOENG Egiptuse keel ja kiri. Hieroglüüfide deshifreerimine. Egiptuse keel jaguneb loomulikult ajaloolistesse järkudesse. Aga mitte täpselt. Need on vanaegiptuse keel, kesk-, uusegiptuse (või teiste traditsiooni järgi, hilisegiptuse) keel, ja demootiline (variant kopti keel). Meie varaseimad teadmised egiptuse keele kohta pärinevad iidsetest esimese dünastia aegsetest raidkirjadest. Sealt edasi võib keele tõusu ning langust jälgida templitest, mälestistelt ja papüürustelt leitud erinevate kirjutiste järgi kuni 11-12.sajandini meie ajal, millal egiptuse kirjanduses võitis araabia keel, pärast mida eksisteerib kopti keel peamiselt kultuse keelena (viimane "emakeelt" kõnelev kopt elas vist 17.sajandi lõpul)
jumal nimega Ptah ja seetõttu sai temast tähtsaim jumal. Kui keskus liikus Teebasse, siis sai tähtsaimaks jumalaks Amon-Ra. Lisaks jumalatele austati ka pühasid loomi. Jagunevad samuti nagu jumalad. Nt kassid, kanakullid, krokodillid, iibised ja skarabeused. Tehti ka katset kehtestada ainujumalakultus e. monoteism. Kiri Hieorglüüfkiri (Egiptuses) Võis tähistada: · Mõistet ~800 · Konsonantühendit ~200 · Seletavat märki Arenesid välja: Hieraatiline kiri ja demootiline kiri (8. sai. eKr) Sõna mis oli ovaali e. kartussi sees tähistas valitseja nime. Eluolu Vana-Egiptuses Toiduks kasutati otra ja nisu. Valmistati leiba ja putru/körti. Kasvatati ka oliivipuid. Kasutati oliiviõli toiduvalmistamise juures. Kuivaperioodil kasvatati sibulat ja küüslauku, mida kasutati ohtrasti. Kasutati ka loomaliha, kala ja puuvilju nagu granaatõunad, viigimarjad, arbuusid ja viinamarjad. Viinamarjadest valmistati ka kääritatud jooki
pandi need risti kokku, tambiti, liimiti, kuivatati ning liimiti uuesti. Kuivamisel hakkas papüürus äärtest rulluma, ning seega oligi selle iseloomulik olek rullides. Alguses oli papüürus valge, hiljem muutus kollakaks. Sellele kirjutati tindiga. Papüürus ei kasva enam seal. Lisaks rullraamatu valmistamisele pressiti papüürusest ka mahla, mida joodi, ning selle kiududest moodustati purjeid. Mesopotaamiast tuli silpkiri, seeärel hieroglüüfid ning lõpuks demootiline kiri (lihtsam). Kirjutati tähthäälikkirjas, mis koosnes konsonantidest ja poolvokaalidest (j hääldati i-na). Rullraamatut kirjutasid ja lugesid ainult eliidid, vähesed. Näide Ani surnute raamat (valmistati teispoolsuseks ette, paljud ei osanud lugeda aga tellisid omale raamatu. Vaadati pilte ja nende järgi saadi enamvähem aru). Egiptuse rulle on vähe säilinud, need on suhteliselt suured ja rasked, kuid on leitud ka kuni 40 cm pikkuseid rulle, mis polnud igapäevased.
annaabi.ee 
