pidada ning teataval määral tuleb elu just seaduste järgi planeerida. Tuleb jälgida, et nendega vastuolusid ei tekiks ning lisaks tuleb kursis olla ja teadvustada enda jaoks ka uusi seadusi. Teiseks väga positiivseks demokraatia plussiks tooksin välja heaoluriigi kujunemise. Minu arvates demokraatlikud riigid enamasti soosivad heaoluühiskonna teket ning riik panustab sellesse lisaks riigi põhifunktsioonidele olulisel määral. Demokraatlikut Eestit silmas pidades on siinne tervishoid, haridus ning sotsiaalhoolekanne jõudnud tasemeni, kus kõik kodanikud peaksid olema uhked seni saavutatu üle. Tervishoid pakub toetusi puuetega inimestele, kõigil kodanikel võimalus kuni 19. eluaastani kasutada tasuta hambaravi, koolides tehtavad vaktsiinid ning haigekassa olemasolul laialdane tasemel arstiabi. Lisaks saab Eesti näitel mainida siinset haridussüsteemi, kus hariduspoliitika põhimõtted on hästi ära seletatud ning
Rein Raud sõnas oma artikklis, et riigikogus on kombeks korraldada nn Valge saali arutelusid, mis toimuvad siis, kui tegelikult on juba teada, mis tuleb. Sinna uhkesse ruumi kutsutakse kokku erinevate vaatenurkade esindajaid, kes võivad tundide kaupa jahuda, kuidas nende meelest asi peaks olema, pärast võtab keegi kokku, et näete, oli erinevaid seisukohti, me siis vaatame-kaalume. Kuigi tegelikult on otsus kabinettide vaikuses ammu tehtud. Tema seisukohad toetavad igati seda, et demokraatlikut riigikorda pole täielikult veel saavutatud, oleksime justkui tagasi kommunnistliku korra juures. Kuna suur osa meie rahvast elavad vaeselt, siis pole nad rahul praeguse riigiga. Kuid tegelikult ei saa täielikult riiki ja valitsejaid süüdistada, kuna nende vaesuse põhjuseks on majanduskriis, mis oli vältimatu. Selle käigus koondati inimesi ja paljude palgad vähenesid. Eesti riik on jõudnud kriisi, kus peab rääkima juba kahest erinevast Eestist.
a? 1. Korraldati streike ja miitinguid 2. Nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maad 3. Toimus oktoobri üldstreik 4. Venemaal oli veriseks sündmuseks Verine Pühapäev, Eestis rahva tulistamine Uuel turul 14. Milliseks kaheks leeriks jagunesid rahvaasemikud ja millised olid erinevate leeride nõudmised? Kummad olid radikaalsemad? Mõõdukad konstitutsioonilist monarhiat, eesti keelele suurema kasutusõiguse andmine Radikaalsed demokraatlikut vabariiki, tsaarivalitsuse korralduste boikoteerimist, keeldusid makse maksmast ja sõjaväkke minemast 15. Kuidas suhtud Sina mõisate põletamisse revolutsiooni ajal? Selgita. Rahvas oli vihane ja seetõttu mõistan neid, kuna mõisad polnud nende endi rajatud vaid hoopis baltisakslaste või venelaste poolt. Samas aga on mõisad kaunid ja tõelised vaatamisväärsused, mida Eestis enam palju säilinud pole. Seega arvan, et mõisate põletamine polnud vajalik. 16. Millised olid 1905
Eukleides Matemaatik. Elas IV saj teisel poolel eKr. Võttis oma mitmeköitelises teoses ,,Elemendid" kokku kogu seni Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Sokrates Ateena (Kreeka) filosoof. Arvas, et voorus ja hüve on püsivad ja ei sõltu reaalsusest ja inimeste omavahelistest kokkulepetest. Arvas, et tuleb mõista, mida need (hüve ja voorus) tähendavad, ei pooldanud demokraatlikut riigikorda. Ei kirjutanud midagi üles, küsitles tänavatel inimesi. Hippokrates Kõige kuulsam Kreeka arst V-IV saj vahetusel eKr. Teda peeti mitmeosalise arstiteadusliku käsiraamatu autoriks. Tema seletuses polnud haiguste põhjused mitte jumalikud, vaid looduslikud. Tema meelest sõltus tervis vere, lima, musta ja valge sapi tasakaalust. Ravi juures pööras suurt rõhku õigele toitumisele. Demokritos V-IV saj vahetusel eKr tegutsenud filosoof. Arvas, et maailm koosneb tühjuses
kui ka negatiivset. Positiivne tagasiside parandab töötajate tegevust olulisel määral. Mõõdukas "koguses" ja õigesti edastatud negatiivne tagasiside parandab samuti töötajate tegevust. Tagasiside on töötlise jaoks oluline, sest annab hinnangu tehtust, tõstab enesekindlust ja kompenentsitunnet, parandab töösse suhtumist ning tegutsemise efetkiivsust. Juhataja peaks ka end ise muutma. Kasutab autokraatlikut ehk käskivat juhtimistiili aga võiks kasutada hoopis demokraatlikut ehk selgitavat stiili (lk 90). Ehk kus juht määraks eesmärgid ja kaasaks ka oma töötajaskonna otsustusprotsessidesse. Samuti võiks juhataja koolitada end vastaval erialal ( näiteks toitlustus, juhtimine). KOKKUVÕTE Organisatsiooni juhil tuleb eesmärgid valida, juhtimisstiil ja organisatsiooni mudel paika panna. Kiiremas korras tuleks kokku kutsuda kõik selle organisatsiooni töötajad ning maha pidada koosolek
Radikaalid (G. Suits, Fr. Tuglas, Joh. Aavik, Villem Grünthal-Ridala). Sotsiaalne ja vaimne rev. käivad käsikäes. Sotsiaalsed utoopiad. Ülistavad proletariaati, aga ei toeta ühe klassi valitsemise ideed. Pahempoolne ja mässuline liikumine. Talupoegi peavad tagurlikuks jõuks. Noor-Eesti ja esseeride ideoloogias oli kokkupuutepunkte (esseerid – sotsialistide- revolutsionääride partei Venemaal. Nõudsid täielikke poliitilisi vabadusi ja demokraatlikut vabariiki ja maa natsionaliseerimist. Pooldasid aga individuaalset terrorit. Eestlaste jaoks oli oluline see, et esseerid olid ainsad, kes taotlesid Venemaa föderaliseerimist.) Sotsiaaldemokraadid-tsentralistid (VSDTP), oli alates 1902.a Eestis kohal. (VSDTP loodi 1898.a. Minskis ja II kongressil 1903 Brüsselis toimus partei tegelik vormistamine ja põhikirja vastuvõtmine, seal jagunes ka partei kaheks, vasakäärmuslased ehk bolševikud eesotsas
Kes olid Adenauer, Erhard, Ulbricht ja mõni sõna nende tegevuse tähtsuse kohta? Majanduslikud ümberkorraldused Lääne-Saksamaal ehk sotsiaalne turumajandus. ● Jalta konverentsi otsus oli Saksamaa okupatsioonitsoonideks jagada. Saksamaa jaotati neljaks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja NSVL’i vahel. Neljaks jagati ka Berliin. ● 2 eraldi riiki kujunesid, kuna Lääne-poolesed Suurbritannia, USA ning Prantsusmaa olid pigem demokraatlikut ja Ida-poolne NSVL-u ala see-eest oli sotsialistlik. Seega nad kasvasid lahku ning tekkis demokraatlik Lääne-Saksamaa ja sotsialistlik Ida-Saksamaa. ● Stalin korraldas blokaadi, kuna ○ Jaanuaris 1947, kui USA ja Suurbritannia oma alad ühendasid, siis NSVL mõistis, et nad üritavad üles ehitada võimsamat Saksamaad üles. ○ Märtsis 1948, kui Marshalli plaan toodi Euroopasse, siis NSVL arvas, et see on selleks, et tema mõjuvõimu Lääne-Euroopas vähendada
Demokraatia Esimesed demokratiseerumise tendentsid ilmnevad 1990. aastatel. Pöördepunktiks mitmeparteisüsteemia kehtestamisele saavad Namiibia valimised 1989. a novembris (iseseisvumine toimus 1990. a). 1997. aastaks olid Aafrikas 45 riigis toimunud mitmeparteilised valimised: Botswana, Mali ja LAV on siiski ainsad riigid, kus demokraatia tõepoolest töötab. Mitmetes kohtades on mingid inimõigused- ja vabadused, aga mitte töötavat demokraatlikut süsteemi. Osades riikides toimub tagasipöördumine sõjaväeliste režiimi juurde (Guinea ja Mauritaania) ning demokraatia võib olla ka ebastabiilsuse põhjustada (Rwanda). Positiivsed kogemused demokraatiaga on Mali ja Botswana. Mõlemad riigid on tegelikult enklaavriigid, ilma juurdepääsuta merele, valdav osa nende territooriumis on kõrbealad – pole eriti häid tingimusi majanduseks. Malis on ka suurem osa elanikkonnas moslemid, aga elavad demokraatias
annaabi.ee 
