DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas.
hääli saanud parteid moodustavad valitsuse ja nimetab ametisse kohtu liikmed), kohtuvõim (kontrollib seadusi, mida võtab vastu seadusandlikvõim ja kas täidesaatevvõim on seaduspärane) riigi tunnused maa ala, rahvas, riigivõim, riigi ülesanded kaitsta rahvast välisohtude eest ja hoida sisekorda, luua seadusi ja kontrollida nende täitmist, osutada ühiskondliku abi, tagada haridus ja arstiabi, demokraatia tugisambad rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduste ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus, sallivus ja koostöö ja kompromissi valmidus, demokraatia võimaldab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus. valitsus koalitsioon liitumine ühiste eesmärkide saavutamiseks, mitme erakonna ühinemine (reformi erakond, IRL)
Kordamisküsimused 2 DEMOKRAATLIK ÜHISKOND Monarhia – veresuguluse alusel päritav, ainuisikulise võimuga riik. Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused.
- ühiskonna kvaliteedinäitaja arstide rahastamine pikad järjekorrad, alkoholi tarbimine, vähem mehi ülikoolis, virtuaalmaailmas elamine, stereotüübid, vägivald, vaesus Demograafiline jätkusuutlikkus - ühiskonna kvantiteedinäitaja suur välja ränne, iibe vähenemine, suremus, rahvastiku vananemine Majanduse jätkusuutlikkus tööjõu probleemid, toetused, ületootmine, raiskamine DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA VALITSEMINE JA KODANIKUOSALUS RIIK JA RIIGI VORMID RIIK võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abil hallatakse ühiskonda./Organiseeritud inimeste kogu, kes elab maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. RIIGI HALDUSLIKU KORRALDUSE VORMID: Lihtriik e unitaarriik ainult üks kõrgema võimu keskus. (nt EESTI, Soome, Poola, Leedu) Föderatsioon liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus
valitsevaks, et saaks rääkida õigusriigist. Õigusriik on formaalselt vaadatuna riik, kus kõik riigifunktisioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Tänapäeval sellises riiklikult organiseeritud õigusriigis on riigivõimu kandjaks rahvas. Nagu on ka sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 1:"Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Antud sätte puhul on väga oluline osa legitiimsusel. Kuna riigivõim peab olema rahva pool legimiteeritud, ei tohi Eestis riigivõimu teostada isikud ega organid, kellega Eesti rahval puudub legitiimne side. Formaalseteks tunnusteks õigusriigis loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust;õiguslikku kaitset
HALDUSÕIGUS KRIMINAALÕIGUS Kaevandamised, alkoholi Kuriteod, kriminaaltegude müük,tarbijakaitse,finants haldamine. Põhiseadus AASTA ISELOOM KES KEHTESTAS? 1920 Demokraatlik,kaasaegne,liiga Asutav Kogu parlamendikeskne, puudus president, riigivanem, naiste valimisõigus 1933 Suurendas riigivanema õigusi, Vabadussõjalased esitasid, president rahvahääletus võttis vastu
rahvusvähemused (Eestis venelased ja ukrainlased) 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud Individuaalsus : a) totalitaarne riik : ei salli individuaalsust, pooldab ühtlase halli massi teke, inimesed ei tohi üksteisest eristuda ei ainelise rikkuse ega vaadete poolest, indiviid on mutriks suures riigis ja hoiab selle masinavärki töös, Hitleri Saksamaa b) demokraatlik riik: ei tohi inimeste individuaalsust maha suruda, vaid peab looma tingimusi selle arenguks Milliseid põhimõtteid järgib vastuolude lahendamisel demokraatlik poliitika? - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides - Sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled - Lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemust Riiklikud sümbolid: hümn, vapp ja lipp
aitas!
Kõik kommentaarid