sügavkobestada, et mulla viljakus ja hea saak tagada. Gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks teha ka drenaazkuivendust. Ülevee perioodil kevadel ja sügisel tuleks vältida raskeid ja suuri masinaid, sest mullad on sel perioodil harimisõrnad. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ei pea väetist väga kasutama, sest sellele on kantud kõrgendikelt alla uhutud materjali, mis on viljakam kui kõrgematel aladel. Gleistunud deluviaalmuldade (Dg) puhul ei ole vaja (liigset) niisutamist, kuna alad asuvad künkliku reljeefiga aladel nõlva jalamil ja seal esineb liigniiskust. Väetist ei pea kasutama palju, sest sellel asub huumusrikas kiht. Boniteedi määramine LP - 48 lähtehindepunkti LPg - 41 lähtehindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal,
vete arvel, võib esineda pinnavete juurdevoolu. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) sl80/ls_1 (saviliiv uurimissügavuses 80cm, keskmine liivsavi) Profiil Ad-A-(Eg)-Bg-CG (Ad > 30cm, mis võib olla toorhuumuslik ja kihiline, ajutiselt või nõrgalt liigniisked, gleistumise tunnused hästi näha (roostetäpid, gleilaigud). Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes näiteks erodeeritud muldadega, on deluviaalmullad oluliselt viljakamad ja nende peamine kasutusvõimalus on rohumaana. Samas levivad nad nii põldudel kui ka rohumaadel (põldudevahelistes nõgudes). Deluviaalmullad on levinud Otepää lähedal ja Haanja kõrgustiku juures. Deluviaalmullad on anormaalsed mullad. Nad on kallakulised (>3°) haritavad maad, kus
kus jõed osalt on endale uuristanud pinnakattesse sügavad sälkorud, osalt aga kasutavad aluspõhjasse lõikunud ürgorge, on nende lang suur. Jõgesid paisutavad siin arvukad veskitammid ja neil on kujunenud paisjärved. Mullastik Peamiselt vahelduvast pinnakattest ja reljeefist tingitult on Otepää kõrgustiku mullastik kirev nii levikult kui erimiliselt koosseisult. Suurem osa kõrgustikust kuulub erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, kus erodeeritud muldade ja pealeuhtemuldade (deluviaalmuldade) osatähtsust põllumuldade hulgas hinnatakse 70%-le. Kõrgustiku ida- ja kagupoolne ääreosa jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda. Skemaatiliselt vaadatuna on künkliku ala kõrgendikel levinud mitmesuguste erodeeritud ja erosiooniohtlike muldade, nõgudes deluviaalmuldade ning soostunud ja soo- muldade kooslus. Sõltuvalt pinnavormi moodustavatest setetest ja kõlviku paiknemisest võib väikese pindalaga kõlviku piirides
Nõgude põhjades on aga tavaliselt glei- ja turvasmullad. Erosioonialade muldade taoline muster on väga hästi jälgitav kevadel, 5 kui maa on küntud, aga vili pole veel tärganud. Erodeeritud mullad paistavad siis silma heledate või punakate laikudena, mis asenduvad pealeuhtealadel mustjaspruunide areaalidega. Erodeeritud ja deluviaalmuldade vahekord torkab silma ka vilja kasvu järgi: küngaste ülaosades on vili kiduram, jalameil lopsakam. Väga tugevate vihmasadude tagajärjel tekib küngaste nõlvadesse uhtorge. Nii näiteks lõikus lühiajalise, ent väga intensiivse äikesevihma tagajärjel Vorstimäe lõunanõlva 1,2 meetri sügavune ja u. 10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus.
fluvioglatsiaalsetes ja lakustriglatsiaalsetes setetes ning ka moreenides sporaadiliselt esinevate saviliivaste ja kruusaste läätsede ja vahekihtide põhjaveed. 9 Mullastik Liigestatud pinnamoe ja niiske kliimatingimustes on Otepää kõrguslikul looduslike protsesside ja inimtegevuse tagajärjel kujunenud äärmiselt mitmekesine mullastik. Kõrgustik kuulub Otepää-Karula erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, mida iseloomustab erodeeritud ja deluviaalmuldade laialdane levik. Tugeva erosiooniohuga paistab kaitseala kaguosa, samuti Päästjärve- Kääriku- Mähe järve vaheline ala. Vaid kõrgustiku tasasema reljeefiga ida- ja kaguserv kuulub Lõuna- Eesti kamar- leetmuldade valdkonda. Üldiselt on kõrgendikel mitmesuguses astmes erodeeritud ning erosiooniohtlikud mullad, nõgudes aga pealeuhtemullad, soostunud ja soomullad. Kõrgustiku tasasema reljeefiga äärealadel on põllualad ulatuslikumad ning mullastik vähem vahelduv. Valitsevad Lõuna-
Põlva ( 47,1 %), Valga (37,1 %) ja Tartu maakonnas. Gleistumistunnustega ja gleistunud leetunud ja näivleetunud muldade osatähtsus vabariigi keskmisena on 9,7 %, kuid Põlva ja Tartu maakonnas ulatub nende muldade osatähtsus vastavalt 35,1 % ja 20,9 %-ni. Eesti haritavast maast on 2 % nõrgalt ja 1,74 % keskmiselt ning tugevasti erodeeritud. Erodeeritud muldade osatähtsus on kõige suurem Võru (20,35 %), Valga (18,26 %) ja Põlva (9,91 %) maakonnas. Samas on ka deluviaalmuldade levik kõige suurem. Tabel 1. Erinevate muldade osatähtsus maakondade haritaval maal. Table 1. Relative importance of different soils in the arable area of different counties. Kk, Kh, K K(g), Ko, Ko(g), Lk, Lk(g), Ke, E2, D LkG, Gk, G(o)1, A M SM, Kp, Kh(g), Kg Kl Kog, LP Lkg, Koe, E3 LkG1 Go, G(l)1, SR
ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus liigniiskuse põhjustajaks on pealevalguvad pinnaveed ja alaliselt kõrge põhjavesi. Huumushorisont on toorhuumuslik. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes sama nõlva erodeeritud muldadega on nad oluliselt viljakamad. Kuna asuvad kõrvuti erodeeritud muldadega, siis peamine kasutusvõimalus on rohumaana. 72. Eesti agromullastiku valdkonnad. I. Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast. Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen. II
ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus liigniiskuse põhjustajaks on pealevalguvad pinnaveed ja alaliselt kõrge põhjavesi. Huumushorisont on toorhuumuslik. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes sama nõlva erodeeritud muldadega on nad oluliselt viljakamad. Kuna asuvad kõrvuti erodeeritud muldadega, siis peamine kasutusvõimalus on rohumaad. 66. Eesti mullastiku valdkonnad. I Karbonaatsete ja analoogsete soostunud muldade valdkond Põhja- ja Loode-Eestis ning saartel. Moodustab 31,8% maismaast. Aluskivimiks paas, lähtekivimiks valdavalt valkjashall rähkmoreen.
ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus liigniiskuse põhjustajaks on pealevalguvad pinnaveed ja alaliselt kõrge põhjavesi. Huumushorisont on toorhuumuslik. Deluviaalmuldade kasutamist raskendab nende killustatus ja mulla omaduste kiire vaheldumine. Võrreldes sama nõlva erodeeritud muldadega on nad oluliselt viljakamad. Kuna asuvad kõrvuti erodeeritud muldadega, siis peamine kasutusvõimalus on rohumaana. Ressursside jaotus: 1) maa; 2) töö; 3) kapital; 4) ettevõtlikkus. Maa kui ressurss on üldmõiste, mis ühendab kõiki loodusressursse: maad, vett, metsa, mineraale, hapnikku, ka loomi. Töö tähistab inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusummat.
annaabi.ee 
