(1-x)/(1+x) 0.02 0.01 x/(1+x) 0.98 0.49 x/(1+x) 0.98 0.49 1.98 ^2 )/(((1-))/((1+)))=^2/(1-^2 )=25,7 26,7x^2 = 25,7%=( 100%)/( ) x = 0,98 termodünaamiliste suuruste andmebaasi. 108.97 kJ/mol _0 +_1 +_(-2) ^) =-, / ) Kontroll HSC programmiga COCl2(g) = CO(g)+ Cl2(g) T deltaH deltaS deltaG K Log(K) K kJ J/K kJ 298 109.536 136.886 68.744 8.90E-13 -12.051 398 109.824 137.75 54.999 6.04E-08 -7.219 498 109.749 137.593 41.227 4.74E-05 -4.325 598 109.436 137.026 27.494 3.97E-03 -2.402 698 108.963 136.298 13.827 9.23E-02 -1.035 798 108.393 135.536 0.236 9.65E-01 -0.015 898 107.769 134.799 -13.281 5
Kp · (1 -2x + x2) = 2x Kp · ( 1 2x + x2 ) 2x = 0 0,01515· (1 2x + x2) 2x = 0 0,01515 0,0303x + 0,01515x2 2x =0 0,01515x2 -2,0303x + 0,01515 = 0 Lahendiks on x= 0,0762. Asendan moolimurdudesse muutuja ning saan tulemuseks: N2 0,4619 = 46,19% O2 0,4619 = 46,19% NO 0,0762 0,0762 = 7,62% N2(g)+O2(g)=2NO(g) T deltaH deltaS deltaG K Log(K) K kJ J/K kJ 273.150 182.520 24.611 175.797 2.395E-034 -33.621 773.150 182.763 25.199 163.280 9.284E-012 -11.032 1273.150 182.949 25.383 150.634 6.596E-007 -6.181 1773.150 183.060 25.459 137.917 8.646E-005 -4.063 2273.150 182.862 25.365 125
· vähendamisel lähteainete tekke suuns. b.saaduse kontsentratsiooni · suurendamisel lähteainete tekke suunas, · vähendamisel saaduste tekke suunas. c.rõhu · tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas, · alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas. Kui võrrandi mõlemal poolel on gaasiliste ainete molekulide arv võrdne, siis rõhu muutmine tasakaalu ei mõjuta. d. temperatuuri · tõstmisel endotermilise protsessi suunas (deltaH>0), · alandamisel eksotermilise protsessi suunas (deltaH<0). Katalüüs- keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine (tavaliselt suurendamine) katalüsaatori abil. Katalüsaatorid:
olekuparameeteritega (yl: H,S,V kesk: P,V all: G,T,F) tasakaalukonstandi, kui P=const Eksotermiline protsess soojus eraldub Reaktsiooni isoterm Isotermiga saab leida Endotermiline protsess soojus neeldub tasakaalukonstandi, kui T=const Entalpia H soojusefekti energia, nn parim osa soojusest Siseenergia muut ( qv = deltaU ) on võrdne Entalpia muut ( qp = deltaH )on soojusefekt konstantsel soojusefektiga konstantsel ruumalal rõhul Siseenergia U kõikide energialiikide summa, sisaldab Entroopia S Termodünaamiline funktsioon, mis endas nii soojusefekti kui paisumistööd iseloomustab süsteemi püüdlemist korrapäratuse poole. Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta Süsteemi korratuse määr
termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul. Püsival rõhul ja temperatuuril saavad spontaanselt toimuda vaid need protsessid (keemilised reaktsioonid), mille Gibbsi energia väheneb. Seega kulgeb iga protsess iseeneslikult vabaenergia vähenemise suunas (∆G < 0). 44. Gibbsi vabaenergia arvutamine. Konstantne rõhk ja temperatuur deltaG=deltaH-T*deltaS deltaG=-T*deltaS Standardne reaktsiooni vabaenergia G=Gsaadused-Glähteained 45. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal on termodünaamilise potentsiaali osatuletis aine moolide arvu järgi. 46. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Pöörduvate reaktsioonide korral: Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete
Ioonivahetajad on tavaliselt pulbrid või puistematerjalid, millel on omadus vahetada oma struktuuris olevaid ioone vesilahustes olevate ioonide vastu. Vahetusioon on tavaliselt naatrium- või kloriidioon. Ioonivahetajad on regenereeruvad. 19. Millistel juht. toimub kem. reaktselektr. lahustes : Reaktsioonid elektrolüütide lahustes: Ba²++SO4²- =BaSO4 ; CO²3++2H-= =H2O+CO2;H++OH-=H2O; Cu²++4NH3-= (Cu(NH3)4)²-; (kompleksühend), A+B=AB+deltaH (temperatuuri neeldumine või eraldumine). Reaktsiooni nimetatakse plahvatuseks, kui reaktsioon toimub sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreaktsioon ühe ja sama aine sees nng redoksreaktsioon. Ohtlikumad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli või tärklise tolm). 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts
0 KT) 31. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 32. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TDeltaSsum 33. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 34. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete kontsentratsioonidega (teisiti nimetatakse seda ka keemilise kineetika põhipostulaadiks)
63. Sõnasta Poiseuille'i seadus. Poiseuille'i seadus esitab seost voolutugevuse, rõhugradiendi ja toru mõõtmete vahel. Seaduse järgi vedeliku ruumala, mis läbib ristlõiget, on võrdeline rõhugradiendiga, toru raadiuse neljanda astme ja aja korrutisega ning pöördvõrdeline vedeliku sisehõõrdeteguriga. p1 v p2 p1 > p2 64. Mida nim. Rõhugradiendiks? rõhugradient on suurus (p-p)/ l . Rõhugradient kujutab endast rôhukadu (m) deltaH(m) filtratsioonivoolu pikkuse l (m) kohta. 65. Mis juhtub voolutugevusega, voolutakistusega veresoone raadiuse suurenemisel? Kui veresoone raadius suureneb kahekordseks, siis vastav voolutugevus suureneb 16 korda ja takistus väheneb 16 korda. I r4 R l / r4 66. Pidevuse võrrand. Bernoulli võrrand. Euleri meetodil vedeliku liikumise kirjeldamine toimub kiirusvektorite välja abil. Iga ruumi punkti jaoks on antud kiirusvektori kui aja funktsioon
0 K→T) 59. Gibbsi vabaenergia, reaktsiooni suuna ja tasakaalu kriteeriumid. Gibbsi vabaenergia on olekufunktsioon. Gibbsi vabaenergia absoluutväärtust ei saa mõõta, küll aga tema muutust. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. 60. Gibbsi vabaenergia arvutamine. DeltaG=DeltaH-T DeltaS ja DeltaG=-TdeltaSsum 61. Keemiline potentsiaal. Keemiline potentsiaal iseloomustab aine liikumist (üleminekut) kõrgema potentsiaaliga olekust madalama potentsiaaliga oleku poole. Tasakaaluolekus on keemilised potentsiaalid võrdsed. 62. Keemiline tasakaal, tasakaalukonstantide erinevad avaldusvormid. Keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete molaarsete
10.Millega on määratud valguse kiirus vaakumis? On määratud vaakumi elektrilise ja magnetilise läbitavusega vastavalt võrrandile:C= kus i- magnetiline läbivus ja - elektriline läbitavus. 11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? v= 3-f(faaside arv); maksimaalselt saab tasakaalus olla 3 faasi!; n=2; 2-faasiline on v=1, 3-faasiline v=0, 1-faailine v=2 12.Analüüsi puhta aine faasidiagrammi. Seda iseloomustab Clausiuse-Clapeyroni võrrand: lnp2/p1=DeltaH/R*(1/T1-1/T2) 11.pilet 1.Metallide üldiseloomustus?Metallidele on omane kristallstruktuur, aatomid on paigutunud korrapäraselt, suur arv vabu elektrone. Tänu sellele on metallid head elektri ja soojusjuhid.Paljud metallid omavad suurt kõvadust toatemperatuuril(mõned ka kõrgetel temperatuuridel) ja nende poleeritud pind omandab läike. 2.Millised aatomi koostisosad määravad ära aine elektrilised ja keemilised omadused
annaabi.ee 
