TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KURITEOENNETUS Referaat Juhendaja: Helve Jaanimägi, lektor MAARDU 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid...................................4-5 Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus.............................................................5 Kogukonnapõhine kuriteoennetus.........................................................................6 Koolipõhine kuriteoennetus..............................................................................................6-7 Perekonnapõhine kuriteoennetus....................................................................
Ravi alustamise edasilükkamine vabaduse piiramise õigustuste arutamiseks suurendab oluliselt riski invaliidistumisele, ravi kiire alustamine ning ravi piisav kestus loob eelduse paranemiseks. Psüühikahäiretega isikute võrdse kohtlemise teiste kodanikega tagab adekvaatne suhtumine psüühikahäirete olemusse, mitte psüühikahäiretest tingitud toimetulekupiirangute ignoreerimine isikuvabaduse kaitse ettekäändel. Teadusuuringutes on käesoleval ajal aktuaalseks teemaks püsiva delinkventse käitumisega isikute kognitiivsete häirete uurimine. Kuigi nende häirete väjendatus ei ulatu häire tasemele, mõjutavad need siiski oluliselt isiku sotsiaalse toimetuleku taset keerukamate sotsiaalsete suhete tasandil. Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ;
vajaduste ja hinnangutega Neutraliseerimise teooria • Sykes ja Matza arvavad, et inimeste käitumine ei ole pidevalt kas absoluutselt “halb” või absoluutselt “hea”. • “Triivimine” (drift) on pidev liikumine hälbiva ja konformse käitumise vahel. • Neutraliseerimise tehnikad lubavad inimesel loobuda ajutiselt konventsionaalsest käitumisest ning käituda hälbivalt. Delinkventse subkultuuri teooria Albert Cohen Delinquent Boys: The Culture of the Gang(1955). Märkas, et eooriad, mis piirduvad deklareerimisega, et “hälbivus on kultuuri osa” või et “hälbivus T on edasi antud kultuuri kaudu” tegelikult ei seleta midagi. Küsimus jääb: kust ja kuidas hälbivus tekib? eooriad käsitlesid alaealiste hälbivust sarnaselt kuritegevusega (röövimised, vargused), T
Emotsionaalse stressiga sseotud psüühikahäired on mitmekesised, erineva sümptomaatika ja dünaamikaga. Afektiteooria käsitles afekti kui monoliitset nähtust. 10 8. Kaasaegsed neurobioloogilised hüpoteesid kroonilise delinkvetnse käitumise põhjuste kohta Praegused juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid lapseeast alates püsiva delinkventse käitumise võimalike alusfaktorite kohta: - kogntiivsete võimete defitsiit ilmneb neil isikutel nii verbaalsete kui mitteverbaalsete võimete osas ; - need defitsiidid ei ole tingitud väärkasvatusest või närvisüsteemi varastest kahjustustest; - delinkventse käitumise lõpetamine täiskasvanueas ei ole seotud kognitiivse defitsiidi taandumisega; - kognitiivsetel defitsiitidel võib olla oluline geneetiline komponent. ????????
Subkultuuriteooriad: Albert Cohen (1955) Delinquent Boys - Subkultuurid tekivad nende isikute ühinemisel, kellel puuduvad legaalsed vahendid eesmärkide saavutamiseks. - Staatuse frustratsioon. - Sellest lähtuvalt loovad nad kontrakultuuri, mis on vastupidiste väärtustega domineerivale kultuurile. - Subkultuur pakub võimaluse sotsiaalse staatuse tõstmiseks. - Kriminaalses subkultuuris on normiks domineeriva kultuuri normide rikkumine. Coheni delinkventse subkultuuri teooria: Erinevate võimaluste teooria: Cloward ja Ohlin (1960) - Kuritegeliku subkultuuri tekkepõhjused: teatud rühmadel puuduvad võimalused saavutada kultuuris heakskiidetud eesmärke. - Kolm subkultuuri tüüpi: 1. Kriminaalne subkultuur: Piiratud juurdepääs legaalsetele, kuid vaba juurdepääs illegaalsetele vahenditele. 2
Füüsilise karistuse kasutamine alternatiivsete mittekasutamine. Mudeliks siis ka laste.e Vanematevahelised lahkhelid suured riskifaktorid. Seotuse puudumine liikmete vahel. Kuidas sellisest konfliktist lahti saada ? Ümarlaud. Joonis. Pere rikkus ei ole seoses lapse eluga seotusega, sellega, kuidas suhteid hinnatakse. JOONIS PABERIL!!!!! Eakaaslastega seonduvad riskifaktorid Deviantse käitumisega eakaaslate mõju: - Delinkventse käitumise õhutamine - Koos õigusrikkumiste sooritamine - Kamba liikmeks olemine - Eakaaslaste poolne tõrjutus juba lapseeas. Lõpuks kasvades kuni selleni või Naabruskonnaga: - Ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruses nt pole järelvalvet seal elavate laste-noorukite üle - Madal seotus naabruskonnaga - Uimatite kättesaadavus - Kuritegevus naabruskonnas - Avatus vägivallale Erinevate faktorite koosmõju süsteemiteooria järgi!
Koolis vandalismi puhul oluline vastutus - kahju tuleb hüvitada. Näiteks võtta pintsel ja graffit kooli seinal ära värvida, seejuures ise vaadata, et vandaal seda teeks. Korraldada regulaarselt, et kaunistame oma klassiruumi koos, lapsed teevad seda, rõhuda esteetilisusele. Vandalismile peaks järgnema karistus ja kohene vandalismi aktide likvideerimine, et grafit ei jääks kaheks nädalaks seinale vaid oleks see homme juba värvitud. Delinkventse käitumisega noorukid 28.november 2011 Kuritegevuse mõiste Delikventsus - süütegu kordasaatev, (millestki) puudu olema, eksimine, väärastamine. Delikventne käitumine - puudutab kõiki vanuserühmi, nii noorukeid kui täiskasvanuid. Juvenile delinquency - noorukite alaealiste õigusrikkumine, tähistab lapse, noorukite kuritegelikku käitumist. Official delinquency - ametlik kuritegevus
kõrgem avastamise tõenäosus teatud hirmutavat mõju. 6 Teatud kurjategijatekontingendi puhul kaob aga isegi see vaevumärgatav seos - nii jõuti ühes USA uuringus järeldusele, et oodatava formaalse sanktsiooni mõju puudub teatud riskirühmadesse kuuluvate kurjategijate90 puhul. Ei leitud ühtegi olulist seost oodatava avastamistõenäosuse ja delinkventse käitumise vahel. Seejuures ei puudunud seos mitte ainult ,,mala in se"-deliktide91 puhul, vaid ka ,,mala quia prohibita"-deliktide juures.92 Selle uuringu puhul torkab silma just valimi sotsiaalsed karakteristikud, kuna ka Eesti enamuse isikuvastaseid kuritegusid toime pannud inimeste elukeskkond ja tulevikuperspektiivid vastavad enam-vähem neile. Teine põhjus karistuse väheses hirmutamisefektis klassikaliselt raskete kuritegude puhul
Edukad programmid on aidanud riskilastel parandada nende koolikäitumist,õpetajate ja klassikaaslastega läbisaamist. Samuti suurendab koostöö perekonnaga vanemate huvi kooli vastu ja aitab kaasa suhetele lastega. Need programmid, mis olid suunatud üksnes akadeemilise edukuse parandamisele ning jätsid tähelepanuta laste käitumise, ei vähendanud antisotsiaalset käitumist.Ilmselt on just varased käitumisprobleemid koolis ja kodus seotud hilisema delinkventse käitumisega. Praktiline intelligentsus IQ-testid on väga head akadeemilise edukuse ennustajad (r= 0,50) ning head tööalase karjääri puhul (r=0,40). Kriminaalse käitumise puhul on aga nende testide ennustusvõime oluliselt madalam, andes korrelatsioonikoefitsiendiks keskmiselt vaid 0,07. Niisuguste erinevuste põhjuseks on fakt, et enamik intelligentsuse mõõtmise metoodikaid keskenduvad eelkõige intelligentsuse ühele, akadeemilisele komponendile
annaabi.ee 
