Elas häbis ja põlguses, kõik teadsid, mis teoga ta hakkama oli saanud, kuid Jumal andestas talle lõpuks. (Kain rajas Noodimaa, asus sinna elama, jäi paikseks, sai lapse ning rajas pere.) · Taavet & Koljat Taavet tavaline karjane ja Koljat 2,9m pikkune tegelane. Koljat häbistas kuningas Sauli ja Taavet mõtles, et maksab oma kuninga eest kätte. Kavalusega sai Koljatist jagu Linguga lasi kivi otsa ette, Koljat kukkus maha, Taavet raius tal pea otsast. · Simson & Delila Simsoni power asus ta juustes, armus Delilasse (Vilist) ja Vilistide juht pakkus Delila tohhuja palju raha, et naine uuriks välja Simsoni jõu allika. Naine reetis mehe raha nimel ja kui Simson Delila süles magama jäi, kutus naine tuppa saadiku, kes mehe juuksed eemaldas. Mehe jõud kadus, ta viidi vangi ja ta silmad torgati peast. Vilistide juht korraldas peo selles vägeva mehe kinni võtmise auks ja kohal oli suur hulk rahvast. Viidi siis Simson rahva ette
Tegelasteks juudi rahvas, kes oma kangelaste vägitegude kaudu loodab vabaneda ülekohtust. Järgnevalt mõned Händeli oratooriumid: ,,Jephta" (1751) Iisraeli väekuningas Jephta andis kergekäelise lubaduse, et vägede võidu puhul ohverdab ta Jumalale esimese, kes vastu tuleb. Selleks saab tema ainus tütar. Jumal näeb ta kannatusi ning loobub ohvrist. ,,Simson" (1743) Simson on Iisraeli vägede juht, kelle jõud peitub tema pikkades juustes. Teda reedab aga ta enda naine Delila, kes on vaenlase leeris. Ajal, mil Simson magab, lõigatakse tal juuksed ära ning ta kaotab oma jõu. Ent Jumal võtab ta palveid kuulda ja annab talle jõu tagasi. Vägilane vabastab juudi rahva oma elu hinnaga. ,,Messias" (1741) ta on Jumal-inimene, kes pidi päästma inimkonna ülekohtust. Legend pärineb I aastatuhandest, mil inimesed hakkasid uskuma, et neid päästab Messias. Tuntuim on koorilaul ,,Halleluja"
ristilöömisest, seinamaalingute fragmente säilinud-humoorikad tegelaskujud Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, üle 1000 algselt-punasest tellisest, terrakotapeadega friis ümbritseb kiriku välisseina ülaosa, terrakotakujud ka siseehituses- II MS hävitas ja samas tõi välja kujusid Harju-Risti kirikus Kolgata-grupp-puuskultuur puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel(„Tristan ja Isolde“, „Taavet ja Koljat“, „Simson ja Delila“ Ryssenberchi monstrant- 1m+, kiriku torni meenutav kullatud hõbedast, eestlased kinkisid Peeter I 15. saj. H. Rode tiibaltar Niguliste kirikus ja B. Notke Pühavaimu altar saabusid töökojast. Notke hiigelmaal „Surmatants“ 7,5 m lõik säilinud maalingutega altar mustpeade vennaskonna poolt Bruggeselt tellitud- „Mustpeade altar“ ristimiskivid toodi mujalt esialgu nt. Gotlandist P-E ja Lää-E vapikivi, kenotaaf TLN 15. saj. lõpus lõpetavad gooti ajastu.
kuid kõikvõimas, andestav, toetav, nii tihe, et vahel tundub käega katsutav tingimusteta. Tulevikul poleks mõtet, kui poleks lapsi. Miks muidu hõisatakse, et lapsed on meie, riigi tulevik? Laps on kahe inimese vahelise armastuse vili, õnnistus, kingitus. Õnnelik inimene on kellegi poolt armastatud, oodatud, vajatud. Mõelda, milliste meeletusteni on viinud armastus! Kirjandusest meenuvad kohe Romeo ja Julia, Jane Eyre ja Rochester, Antonius ja Cleopatra, Simson ja Delila, Selene ning Endymion. Lähiajaloost mäletame printsess Dianat ja Dodi al- Fayedi, Maria Callase ja Aristoteles Onassise lugu. Inimestel on vaja kedagi, kellele toetuda, loota ja kindel olla. Parimal juhul rajatakse armastatuga ka pere, mis põhinebki usaldusel, rõõmul, headusel, toetusel, mõistmisel, andmisel ja vastusaamisel, rahul ning kõige tähtsamal armastusel. Pere on justkui väike ühiskonna mudel, kus igaüht tuleb väärtustada, nõrgemaid
Saj lõpust. Hetkel Venemaal (Tallinn kinkis alistudes vene vägedele). Kenotaafid- hauatähised, mis loodud haua tähiseks inimesele, kes maetud mujale. Võivad olla ka kirikutes nt. Tallinnas Oleviste kirikus Hans Paavelsile, asub kiriku välisseinal. 15. Saj lõpust. Lisaks kivist ja väärismetallist teostele võib Tallinna Raekojas kohata puureljeefe. Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj. Seal kujutatud legendaarseid kangelasi (nt. Taavet ja Koljat) Simson ja Delila (Delila reetlik naine, kes Simsonil juuksed maha), ühel toolil vaikiv kuju (suust väljalõigatud keelega mees). Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va. Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt kohmakas, kuid olulised vanus ja suurus (Jeesus teda leinavate jüngritega). Triumfikaartel
puhtbarokne stiil näidata jõudu ja kirge. Selle etapi töödest väärivad esiletõstmist viimsepäevateemalised maalid, eelkõige "Hukkamõistetute põrgussetõukamine" (1618–20). Ajendi millegi taolise loomiseks sai Rubens ilmselt Michelangelolt, vaadates ta tööd Sixtuse kabeli seinal, kuid ta ei jäljendanud itaalia kunstnikku. Iseloomult oli Rubensi töö Michelangelo fresko vastand: Rubensi käsitlus on puhtmaaliline. Dramaatiliselt dünaamiline on maal "Simson ja Delila". Siin on näha üht Rubensi lemmikvõtet: naise hele keha on eksponeeritud kõrvuti meeste jõuliste tumedate, pruunide ja punakate kujudega. Eraldi tuleb mainida jahti, lahinguid, bakhanaale ja röövimisstseene kujutavaid maale. Siia kuuluvad "Leukippose tütarde röövimine", "Metsseajaht" ja "Lõvijaht". Inimese võitlus loodusega huvitas Rubensit juba noorusest alates. 7
Kiviskulptuur · Karja kiriku taimornamentika, Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp Tartu Jaani terrakotaskulptuurid · Lääneportaali ehisviilu nissides Kristus, Maarja, Ristija Johannes ja apostlid · Kujutati Viimset kohtupäeva, sees samuti elusuurused terrakotafiguurid 14 saj puuskulptuur · Harju-Risti Kolgata grupp · Tallinnas raekoja pinkidel - Tristan ja Isolde - Taavet ja koljat - Aristotele ja Phyllis - Simson ja Delila Kullasepakunst · Ryssenbrechi monstrants, kullatud hõbedast, nüüd asub Ermitaazis Hermen Rode · Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja Bernt Notke · Pühavaimu kiriku altar, Surmatants · Teemadeks Kristuse kannatuslood ja Püha Eliisabeti legend 15. saj Eesti võtab üle Madalmaade uuendusliku kunsti · Maarja altar, kujutab 30 mustpead ja ühte vanemat meest · Lucia Legendi meister 16. saj kiviskulptuur
Keskaegne kujutav- ja tarbekunst Eestis • 13.saj. tulid meistrid välismaalt • Eestis valmistatud teoste kõrval levis eksport (ristimisnõud Gotlandilt ja altarid Saksamaalt) • 13.saj. lõpul levib gooti stiil Puuskulptuur • 14.saj. Loodud skulptuurgrupp Herju-Risti kirikus (leinavad Maarja ja Johannes) • ilmalik, õpetliku sisuga skulptuur Tallinna raekojas raehärrade pinkidel (Tristan ja Isolde, Taavet ja Koljat, Simson ja Delila) 14.-15.saj. Kiviskulptuur Püha Katariina ja Püha Nikolause skulptuurgrupid Karja kirikus Saaremaal (13.- 14.saj.) Terrakota skulptuur Tartu Jaani kirikus • algselt üle 1000 figuuri • asusid lääne portaali ehisviilu niššides • torni lääneküljel poolfiguurid • algselt värvitud elusuuruses figuurid siseruummis. Tiib- ja kapp-altarid. 1481.a. Loodi tiibaltar Niguliste kirikusse (Hermen
ühiskondlikust elust. · " uue vaimu kirjanduslikuks kehastajaks sai Endre Ady. · uute radade otsing: ajakiri Nyugat (Lääs) 1908 (uue voolu püsiv ja iseseisev kirjanduslik organ) · ühiskonnakriitika: proosas: Zsigmond Móricz, luules: Endre Ady Ferenc Molnár (1878-1952) populaarne proosa- ja draamakirjanik, ajakirjanik · Eesti keeles ilmunud: romaanid Pál tänava poisid, - Flöödipuhuja ingel, , näidendid: Delila, - Hunt, Kurat õppis Budapesti ja Genfi ülikoolis õigusteadust, ajakirjanik Budapestis, hakkas noorena kirjutama, tema jutustused ja olukirjeldused tegid ta tuntuks · jättis maha Pesti, läks välismaale elama: Prantsusmaal ja Sveitsis, ja teenis miljoneid · Teda kritiseeritakse palju ,,meeldida tahtmise" pärast ja sellepärast, et ta oma näidendite hääle ja stiili tõi ohvriks menule · ta on olnud läbi aegade kõige mängitavam ungari autor Eestis
Suurte usuliste teemade ja pühakujude kõrval loodi keskajal ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis olla pärit mitte ainult Piiblist, vaid ka populaarsest kirjandusest. Sellised olid puureljeefid Tallinna Raekoja pinkidel, mis valmisid 14.saj. lõpul ja 15.saj. Tristani ja Isolde lugu pidi hoiatama raehärrasid, et need end naiste võludest liialt võluda ei laseks. Veel ilmsem on selline moraliseerimine 15.sajandil nikerdatud stseenides, mis kujutavad Simsoni ja Delila ning Aristotelese ja Phyllise lugu. See eest Simsoni võitlus lõviga 14.saj. või Taaveti võitlus Koljatiga (14.saj.) pidid innustama vapralt vaenlasele vastu astuma. Kõrgelt oli keskaja Tallinnas, eriti 15.saj., arenenud ka kullassepakunst. Valmistati nii kirikuriistu kui ka ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armulaualeiva kogudusele esitamise riist, nimetatud autori järgi). 18.saj
annaabi.ee 
