kahju kulutustega, mis on vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Asjade kahjustamise korral ei kaitse seadus seega erandina mitte isiku vara väärtuse vaid nimelt vara koosseisu säilimist (hüvitamisele ei kuulu seega eelduslikult isiku vara väärtuse vähenemine vaid kahju mis seisneb kulutustes, mis on vajalikud endise olukorra taastamiseks). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamine (VÕS § 130) Enamasti on nõude aluseks õigusvastane kahju tekitamine (deliktilised nõuded). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise korral esineb kahte liiki kahjusid: 1) otsene kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustusest tekkinud kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahju 2) kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud või saamata jääv tulu. Kehavigastuse või tervisekahjustuste korral tuleb arvestada erinevate kindlustushüviste ja
Võlasuhe ei tähenda ainult üht kohustust ja sellele vastavat nõuet. Võivad olla sellisd, kus pooltel on samaaegselt nii õigused kui ka kohustused. Võlaõiguse keskne instituut on nõue. Nõude eesmärgiks võib olla asja välja andmine, kahju hüvitamine, elatise maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded: 1. võlaõiguslikud nõuded lepingulised lepingu täitmise nõue lepingu rikkumisest tulenev nõue nõuded lepingu sarnastest võlasuhetest (eelleping) deliktilised nõuded e nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest alusetust rikastumisest tulenevad nõuded 2. asjaõiguslikud nõuded (omanik/mitteomanik) 3. perekonnaõiguslikud nõuded (elatis, ülalpidamine) 4. pärimisõiguslikud nõuded Vastutus minu negatiivse käitumise korral pean kandma õiguslikke tagajärgi, mida võlausaldaja võlgniku suhtes sunniviisiliselt kohaldab (§ 103 lg 1) Viisakussuhete alusel ei teki õiguslikult siduvaid kohustusi.
esinemisel, deliktiõiguses on oluline kahju tekitaja süü), nõude ulatus (deliktilise vastutuse puhul on saamata jäänud tulu kui kahju nõudmine võimalik ainult piiritletud juhtudel, lepinguõiguse puhul sellist piirangut ei esine, arvestada ainult § 127 lg-t 2 ja 3, mittevaralise kahju puhul on asi vastupidi), aegumine (lepingulised kahjuhüvitamise nõuded hakkavad aeguma alates sissenõutavaks muutumisest, deliktilised nõuded aga hetkest, kui kannatanu saab teada kahjust ja kahju tekitaja isikust). Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes tuleb teha otsus, kas mõistlikum on esitada nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. 4. Missugustel juhtudel tekib DÕ ja lepinguõiguse konkurents ning kuidas võlaõigusseaduses on see probleem lahendatud? Lepingu rikkumine kui selline ei kujuta
TsÜS-is nt: § 84 lg 1; § 90 lg 2; § 101 lg 1; § 130 lg 1 ja 2, § 38 lg 1. NÕUETE LIIGITUS: Võlaõiguslikud nõuded Lepingulised nõuded: üldine nõue lepingu olemasolu; esmased lepingulised nõuded e primaarnõuded; sekundaarsed e lepingu rikkumisest tulenevad nõuded Lepingusarnased nõuded: puudub kehtiv leping, ent seaduse jõul kujundatakse pooltevaheline suhe nagu leping oleks olemas Deliktilised nõuded: lepinguvälise kahju hüvitamise nõuded (Peatükk 53 VÕS) Alusetust rikastumisest tulenevad nõuded : funktsionaalne vastand kahju hüvitamise nõuetele; õigusliku aluseta rikastumine teise kulul Asjaõiguslikud nõuded – nõuded, mis tekivad asja omanikul või asja suhtes muud asjaõigust omaval isikul mingi asja suhtes, mida seadus kaitseb omavolilise äravõtmise või rikkumise eest
- Isikutega seotud haldusõigussuhted. Siia kuuluvad avaliku teenistuse suhted, suhted, mis tulenevad avalik-õigusliku korporatsiooni (ühenduse) liikmelisusest, kaitseväeteenistuse suhted jne. - Varaga seotud haldusõigussuhted. Nt maksuvõlgnevusest tekkinud suhted, suhted, mille aluseks on pensioniõigus jne - Kasutamissuhted. Siin võib nimetada suhteid, mis tekivad kommunaalmajanduses, ühistranspordi kasutamisel jne. - Eraldi rühma moodustavad nn deliktilised haldusõigussuhted, mis on seotud haldusõiguserikkumisega ja haldusvastutusega. Haldusõigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise alused Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul, mis on determineeritud haldusõigusnormidega. Neid asjaolusid nimetatakse juriidilisteks faktideks, need on sätestatud õigusnormi hüpoteesis. Haldusorganisatsioon
ja kesta ka pärast lepingu lõppemist. Nõue Nõude eesmärk võib olla asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmise saamine, õigusliku aluseta saadu väljaandmine, elatise maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded võib liigitada nelja põhirühma: võlaõiguslikud, asjaõiguslikud, perekonnaõiguslikud ja pärimisõiguslikud. Võlaõiguslikud võib omakorda jagada nelja põhirühma: lepinguõiguslikud nõuded, nõuded lepingusarnastest võlasuhetest, deliktilised nõuded ehk nõuded õigusvastasest kahju tekitamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. - Lepingulised nõuded: võib liigitada omakorda lepingu täitmise nõueteks ning lepingu rikkumisest tulenevateks nõueteks. - Nõuded lepingusarnastest võlasuhetest on nõuded võlasuhetest, kus lepingut poolte vahel veel ei ole või ei ole lepingulise suhte tekkimine võimalik, kuigi poolte tahe on sellele suunatud.
vajalikud asja viimiseks endisesse seisukorda. Asjade kahjustamise korral ei kaitse seadus seega erandina mitte isiku vara väärtuse vaid nimelt vara koosseisu säilimist (hüvitamisele ei kuulu seega eelduslikult isiku vara väärtuse vähenemine vaid kahju mis seisneb kulutustes, mis on vajalikud endise olukorra taastamiseks). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamine (VÕS § 130) Enamasti on nõude aluseks õigusvastane kahju tekitamine (deliktilised nõuded). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise korral esineb kahte liiki kahjusid: 1) otsene kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustusest tekkinud kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahju 2) kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud või saamata jääv tulu.
3) isikud, keda surnud isik kuni oma surmani tegelikult ülal pidas kooselu tõttu "nagu perekonnas" või kõlbelise kohustuse tõttu eeldusel, et need isikut tegelikult sellist ülalpidamist vajavad (VÕS § 129 lg 6). Kahju hüvitamine kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisel (VÕS § 130) Enamasti on kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõude aluseks õigusvastane kahju tekitamine (deliktilised nõuded). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise korral esineb kahte liiki kahjusid. Esiteks otsene kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustusest tekkinud kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahju ning teiseks kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud tulu. Kahju hüvitamine asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral (VÕS § 132)
3) isikud, keda surnud isik kuni oma surmani tegelikult ülal pidas kooselu tõttu "nagu perekonnas" või kõlbelise kohustuse tõttu eeldusel, et need isikut tegelikult sellist ülalpidamist vajavad (VÕS § 129 lg 6). Kahju hüvitamine kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisel (VÕS § 130) Enamasti on kehavigastuse või tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise nõude aluseks õigusvastane kahju tekitamine (deliktilised nõuded). Kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamise korral esineb kahte liiki kahjusid. Esiteks otsene kehavigastuse tekitamisest või tervisekahjustusest tekkinud kahju, selleks on eelkõige ravikulud ning tervisekahjustuse või kehavigastuse saamisega seotud vajaduste suurenemisest tekkinud kahju ning teiseks kehavigastuse või tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud tulu. Kahju hüvitamine asja hävitamise, kaotsimineku või kahjustamise korral (VÕS § 132)
annaabi.ee 
