Delegeerimine Delegeerimine on juhi tööülesannete osaline või täielik siirdamine alluvale täitmiseks. Delegeerimine arendab alluvaid, tõstab vastutust ja tõhustab juhipoolset kontrolli alluvate kui ka enda üle. Delegeerimine on ka vahel tunnustuseks, et alluva enda töö on hästi tehtud. Samuti delegeerimine tõstab staatust kolleegide suhtes. Delegeerimist kasutatakse ka töö motivatsiooni tõstmiseks. Delegeeritav töö pakub vaheldust ja rahulolu. Juhi osa delegeerimisel: 1. Selgitada arusaadavalt 2. Täpsustada võimupiire 3. Tuleb veenduda alluva kaasahaaratuses 4. Tuleb kirjeldada oodatavat tulemust 5. Tuleb näidata üles usaldust 6. Ei tohi häbistada iseenda eneseusku 7. Toetada 8. Tuleb olla stabiilne 9. Tunnetada oma alluvaid 10. Arendada oma alluvaid Alluva osa delegeerimisel: 1. Võtta initsiatiiv ja olla aktiivne 2. Kuulata juhti 3
Gleb Arhangelski videot kuulates ja Ajajuhtimise esseed kirjutama asudes, leidsin ennast mõtetega tagasi umbes viie viimase aasta ametiajale. Kuhu mu aeg kulus? Ja kuhu minu alluvate aeg kulus? Kuidas ma juhtisin oma aega? Või kas ma üldse juhtisingi oma aega? Äkki hoopis juhiti mind, või aeg juhtis hoopis mind ennast? Ajajuhtimisel on palju ühist inimeste juhtimisega. Aeg-see on ju nagu inimesedki juhitav, planeeritav, kontrollitav, organiseeritav, mõõdetav, delegeeritav jne. Kindlasti on iga töötaja elus mingi etapp, mil pühendumus tööle mattis enda alla kõik muud huvid ja väljakutsed. Mingi aeg tunned, et nii popp on olla ,, töönarkomaan", kuid selleks, et sinu elus ei oleks prioriteediks nr. 1 sinu kliendid ja töö, siis tuleb hakata varakult oma aega planeerima ja mõtlema sellele, mis on sinu jaoks ikkagi see nr. 1. Kui analüüsiksin oma kunagist tööaega, siis mida ma näen: Kui ma 8 tundi
· 1.etapp: suunav juht loob vajalike oskustega meeskonnas · 2.etapp: toetav juht loob töökeskkona, kus töötajad tahavad omandatud oskusi maksimaaselt rakendada. · 3.etapp: delegeeriv juht on kahel eelneval etapil sobiva meeskonna, kellele saab ja oskab ülesandeid delegeerida. Otsustusõigust saab ära anda järk-järgult(Sööt, M. 24.03.09) Kuidas alustada edukat delegeerimist(Teichmann M. 28.02.09): · Luua allüksustes õhkkond, et delegeeritav töö on väärtustatud · Kontrollida, et juht teeb ise tööd, mis on tema kohustus ja mida ei saa delegeerida ning ei dubleeri kellegi teise tööd. · Tuleb luua tagasiside-ja kontrollmehhanismid · Tuleb luua tingimused töö täitmiseks · Juhil tuleb kirjeldada alluvale töö oodatavat resultaati · Tuleb välja töödata kriteeriumid töö tulemuslikkuse hindamiseks · Tuleb informeerida vajadusel teisi juhte, et alluv täidab tööülesannet
See, kellele midagi delegeeritakse, on täitja. Delegeerimine annab täitjale võimaluse täiendada oma oskusi, areneda, saada kogemusi ja enesekindlust. Delegeerimine tähendab vastutuse, kohustuse ja otsustusõiguse andmist alluvale. Igaüks neist on juhtimistegevuse lahutamatu osa. Kuid nende sisuline mõte tuleb esile ainult koos esinemisel. Delegeerimine ei vabasta juhti vastutusest. Tehes delegeeritava ülesande eest vastutavaks, muudetakse töötaja töötulemuste osas endale alluvaks. Delegeeritav peab mõistma, et ta vastutab kokkulepitud eesmärkide saavutamise eest. Samuti peab delegeeritav teadma, mis moodi tema tulemusi hinnatakse. 6. Arutle, milles seisneb juhi ja töötaja tagasiside olulisus ja tähtsus. Personal on organisatsooni suurim vara. Organisatsioonide vaheline konkurents on tihe, seetõttu on iga organisatsiooni arengu jaoks oluline hästi töötav personal ning töötajate ja juhtide omavaheline suhtlemine. Üheks tähtsaks vahendiks organisatsiooni eesmärkide
1.Efektiivsus - leping kindlustab sotsiaalteenuste efektiivsust. Eelkõige toimub see läbi tehingukulude, mille moodustavad lepingu täitmise kontrollimine ja hindamine. Samas aga ei pruugi organisatsioon lepingu alusel töötades olla tõhus, ka vabatahtlikud organisatsioonid ei pruugi olla tõhusamad kui avalikud. 2.Innovatsioon Leping viitab ka ülesannete delegeerimisele. Delegeerimise abil saab omakorda aga soodustada nii konkurentsi kui innovatsiooni. Seda viisil, et delegeeritav organisatsioon võib teenuste pakkujana asuda klientidele lähemal tasemel, tal on kindel eesmärk ja tegevusvabadus. Samas peab arvestama, et avalik sektor määrab siiski mängureeglid ja seetõttu on muutusi raskem ellu viia. Vastuseisu võib põhjustada ka uuendusmeelsus, st vähem võimalusi innovatsiooniks. Uuendusmeelsus on aga sageli kinni organisatsiooni töötajates. 3.Vastutus leping tagab läbipaistvuse selles osas mis puudutab vastutust. Vastutus on pigem
rääkimine � Multitasking- uue aja käitumisviis? Katkestused 2 .� Telefon ja e-kiri - Kas telefon peab olema kogu aeg sees? - Kas e-maile peab lugema kogu aeg või on otstarbeks seda teha planeeritult mõne aja tagant? - Kes kontrollib sinu aega? - NB! Ükski e-kiri pole nii kiire, et seda peaks saabumise hetkel KOHE vaatama. Ootamatud külalised “On sul üks minut aega?” - Kiire konsulteerimine - Põhjalikuma vestluse soov - Tööpaus - Emotsionaalne mure - Oled delegeeritav Ootamatud külalised 2 .� Vähenda toolide arvu ja mugavust. Kes tahavad sinust kiiresti lahti saada, kes tahavad, et sa jääksid kauemaks? Kus on diivan? .� Anna kohe alguses teada, et sul on palju tööd .� Võtta appi kolleeg- “Tulen 2 minuti pärast sinu juurest läbi” Ootamatud külalised 3 .� Tõuse ja ole püsti .� Kohvitass kontrollib vestluse lõppu .� Uks lahti/ uks kinni. Kõrvaklapid. .� Asjalik imago .� Ole ise ka tähelepanelik teiste suhtes Ootamised
Esmane õigus aluslepingud Teisesene õigus määrused, mis tulenevad aluslepingust Delegeeritud õigus komitoloogia tehtud seadused/määrused EL otsustusprotsessi 3 institutsiooni: EL parlament, EL nõukogu, Euroopa Komisjon. Kehtib kvaliftitseeritud enamushääletuse (QMV-qualified majority vote) printsiip. Nõukogu peetakse suurimaks otsuste vastuvõtjaks, seejuures parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85% EL seadusandlusest koosneb tertsiaarsest seadusandlusest, ehk delegeeritav seadusandlus Nõukogu kannab formaalset võimu üle Komisjonile ning 450 erinevale komiteele (Komitoloogia). Komisjon on organ, mis teeb ettepanekuid esmase ja teisejärgulise seadusandluse jaoks, samuti omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning
Groucho Marx University domeeni nimi võib olla groucho.edu ja matemaatika osakonna kohtvõrgu nimi maths.groucho.edu. Alamvõrgu hostidel on domeeni nimi lisatud hosti nimele -- seega erdos oleks tuntud kui erdos.maths.groucho.edu. Ülemaailmselt ideidentifitseerib hosti täielik süsteeminimi ehk FQDN (Fully Qualified Domain Name). Nõuded DNS-ile: *teisendab nimesid IP aadressideks ja vastupidi. *andmed on hajutatud ja administreerimine delegeeritav. DNS päringuid saab esitada programmidega host ja dig. 13 Arvutivõrgud Olenevalt asukohast nime hierarhias võib domeeni nimetada ülataseme, teise või kolmanda taseme domeeniks. Esineb ka suurema tasemetearvuga hierarhiaid, ent need on haruldased. Ülddomeenid: .com, .org, .net, .uucp
Esmane õigus aluslepingud Teisesene õigus määrused, mis tulenevad aluslepingust Delegeeritud õigus komitoloogia tehtud seadused/määrused EL otsustusprotsessi 3 institutsiooni: EL parlament, EL nõukogu, Euroopa Komisjon. Kehtib kvaliftitseeritud enamushääletuse (QMV-qualified majority vote) printsiip. Nõukogu peetakse suurimaks otsuste vastuvõtjaks, seejuures parlament on vaid nõuandev ja konsulteeriv organ. 85% EL seadusandlusest koosneb tertsiaarsest seadusandlusest, ehk delegeeritav seadusandlus Nõukogu kannab formaalset võimu üle Komisjonile ning 450 erinevale komiteele (Komitoloogia). Komisjon on organ, mis teeb ettepanekuid esmase ja teisejärgulise seadusandluse jaoks, samuti omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga
annaabi.ee 
