süsteemi (nad eiole täidesaatev riigivõim), loetakse nende õigusaktid samuti haldusaktideks, sest nende õigusaktidki antakse seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte üldjuhul antakse (v.a.kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus, mis võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete /Eesti põhiseaduses seadlus). Dekreedid liigitatakse: 1. dekreetseadused, 2. erakorralised dekreedid, 3. nn. hädadekreedid Just dekreetseadus asendab täielikult seadus. Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse kohta , siis võib tekkida olukord, kus dekreetaluste andmisega blokeeritakse parlamendi normaalne legislatiivtegevus( vrdl. Konstitutsiooniline kriis Eestis 1930-ndatel aastatel).
üldakt subordineerib madalama tasandi üld-ja üksikakti; c) kõrgema tasandi üksikakt subordineerib madalama tasandi üksikakti. Seadsuandliku riigivõimu õigusaktid Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral; b) ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Nn hädadekreete antakse eriolukordades. Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri nõue - riigipea poolt isegi eriolukorras nii vastutuse jagamine kui ka kontrollimine. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn
Haldusakti annab välja haldusorgan; Määrus - Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks, valitusse ja kohaliku omavalituse organite üldaktid,legislatiivaktid, haldusorganite aktid. Seadusele alluv halduse üldakt. Seaduse alusel ja täitmiseks Secundum legem – määrused kujutavad endast secundum legem üldakte ehk seaduse järgi üldakte. Dekreet – riigipea annab üldaktitena välja dekreete ehk seadlusi. Dekreetseadus, erakorraline dekreet, hädadekreet; seadlus on legislatiivakt ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Tavaliselt antakse neid riigikaitse olukorras. Dekreedi puhul kehtib kaasallkirja nõue. Generaaldelegatsioon – üldvolitus määruse andmiseks Spetsiaaldelegatsioon – volitus, mis antakse konkreetse üksiku teo korraldamiseks Intra legem – määruse andmise õiguse määratlus, mille kohaselt eksekutiivorganid on volitatud määrustega rakendama kehtivat seadust
Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi, loetakse ka nende õigusaktid haldusaktideks, sest need õigusaktidki antakse välja seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte valdava reeglina antakse (v.a kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus - võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete (Eesti PS-s: seadlus). Dekreedid liigitatakse : 1) dekreetseadused, 2) erakorralised dekreedid, 3) nn hädadekreedid. Dekreetseadus: just see dekreediliik asendab täielikult seadusi. Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse kohta, siis võib tekkida olustik, kus dekreetseaduste andmisega blokeeritakse parlamendi normaalne legislatiivtegevus (vrdl: konstitutsiooniline kriis Eestis 1930-tel aastatel).
Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: dekreetseadused; Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: o dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; o dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; o dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea.
Ent parelamentaristlik riigimudel ei suhtu sellese eriti soosivalt, sest dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil õigus anda vastavalt PS-le: 1. erakorralisi dekreete– juhtudel, kus RK ei saa kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 108); ja 2. hädadekreete –olukord, kus VV on välja kuulutanud eriolukorra - RK ei saa või ei jõua kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 87 p 8). Dekreetseadus — ülima õigusliku jõuga dekreet, mis konkureerib seadustega (võib muuta, asendada seadust). Seda tavaliselt ei loeta kokkukuuluvaks demokraatlike režiimidega. Erakorraline dekreet — on välja antud riigi kaitseks põhi- ja eriseaduste alusel. Tuuakse sisse teatud juriidiline sündmus või kellegi toimingud, mis seavad ohtu riigikorra eksistentsi (sõda, vandenõu, mäss, maavärisemine jne). Hädadekreet —antakse situatsioonide puhul, mis nõuavad kiiresti rakendatavat abinõud, et
seadusandluse kolm põhistaadiumi: algatus, ettevalmistus, otsustus; parlamendi poliitiline kontroll valitsuse üle: umbusaldushääletus, usaldushääletus, umbusaldusettepanek; riigipea kui ainuisikuline institutsioon (monarhia puhul; vabariigi puhul), riigi kõrgeim ametiisik, valitseja; kollegiaalne riigipea (direktoorium, presiidium, hunta); ex officio; jus representationes omnimodae; spetsiifiline legislatiivfunktsioon - dekreetseadus; parafeerimine; armuandmine süüdimõistetule; riigikaitse, sõjaseisukord, erakorraline seisukord, eriolukord; promulgeerimismenetlus; absoluutne veto, suspensiivne veto; ametiaeg; nõuded riigipea kandidaadile: kodakondsus, eatsensus; täidesaatev riigivõim - riigi valitsus (keskvalitsus): valitsus, ministrite kabinet, ministrite nõukogu, sõjakabinet; võimu sekundaarne allikas; valitsus: ametnike, spetsialistide, parlamentaarne ehk poliitiline, presidentaalne, “ayes have it”,
seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi
seadusega võrdne õigusjõud. Järelikult konkureerivad dekreedid oma juriidiliselt jõult seadustega. Vastavalt sellele, kuidas dekreedis domineerib üks või teine nimetatud tunnustest, võib neid liigitada kolme rühma: 1) dekreetseadused; 2) erakorralised dekreedid; 3) hädadekreedid. Dekreetseadusi annab administratsioon põhiseadusliku pädevuse piires vastavate valdkondade iseseisvaks reguleerimiseks. Neile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) dekreetseadus asendab oma pädevuse piires täielikult seadust. Siin ei kehti põhimõte, et dekreete saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks; 2) dekreetseadusel on seadustega võrdne õiguslik alus - põhiseadus. See tähendab, et dekreetseaduste andmise õigus on sätestatud põhiseaduses; 3) dekreetseadusi annab administratsioon. Tavaliselt on selleks riigipea. Dekreetseaduste andmine on iseloomulik detsentraliseeritud legislatsiooniga riikidele. Siin on tavaliselt läbi
annaabi.ee 
