6. Riigivanema valimised: küsitlusAndres LarkaJohann LaidonerKonstatin Päts August Rei 7. 1934- Konstatin Päts riigivanem 12. märts Päts, Laidoner RIIGIPÖÖRE, demokraatia lõpp · MUUDATUSED: · Keelati Vabadussõjalaste liikumised ( u. 400 arreteeriti ) · Piirati demokraatlikke vabadusi ( Tsensuur) · 1934 RIIGIKOGU saadeti laiali VAIKIV AJASTU 1934-1940 · Seadusi ei andnud välja parlament, vaid PÄTS neid nimet dekreetideks OPPOSITSIOON KEELATUD · 1935 Keelati erakonnad ISAMAALIIT, sinna kuulusid kõik tähtsad riigiametnikud · 1938 Poliitvangid vabastati , diktatuuri leebenemine · 1936 Kutsuti kokku RAHVUSKOGU, mis hakkas tegema uut Põhiseadust · 1937 III PÕHISEADUS hakkas ketima 1938 MUUTUSED: Valiti Riigikogu kahekojaline Riiginõukogu- ülemkoda 40 Riigivolikogu- alamkoda 80 rahvas valis Eestile valiti PRESIDENT 1938a. K. Päts juhitav demokraatia
*13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart *Kuningavõimu tungipunktiks olnud Bastille vangla lammutati kuninga absolutism oli lõppenud II Konstitutsiooniline monarhia (1791-1792 ) *Talurahvaliikumine sundis Asutavat kogu tegelema agraarseadusandlusega paljud aadlikud loobusid oma eesõigustest( 4.august 1789 ) 11.augustil vormistati avaldus dekreetideks ( kaotasid ilma väljaostuta feodaalide isiklikud eesõigused, talupoegade isiklikud kohustused, kirikukümnise ) *Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu kirikumaade võõrandamise seaduse. *26.august 1789 à Asutav Kogu võttis vastu revolutsiooni programmdokumendi ( `' Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon '' ), see sisaldas põhilisi inimõigusi *Samal aastal kaotati aadliseisus
seadusliku aluseta keda tahes oli üks tähtsamatest eeldustest holokaustile. Nii täidetigi koonduslaagrid alguses kommunistide ja demokraatidega. Rassistliku ideoloogia rakendusele võtu esimeseks märguandeks oli juutide äride boikoteerimine Berliinis 1933.aastal. Üle Saksamaa toimusid mõne järgneva aasta jooksul juudivastased vägivallaaktid. Lihtsalt ei pääsenud ka sakslased. Nad pidid tõestama oma kuulumist aaria rassi. 1935.aastal vastuvõetud määrusi nimetati Nürnbergi dekreetideks, kuna nende välja andmis kohaks oli Nürnberg. Natsipartei koosolekul vastuvõetud määrused tsementeerisid edasise eraldamise sakslased saksa juutidest. Teise määruse kohaselt olid keelatud erinevate rasside abielud ja seksuaalsuhted, kodakondsuse kaotasid võõraste rasside esindajad, nende hulgas juudid ja mustlased. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu.
reguleeritakse olulisemaid RÕ aga ka muid valdkondi. Eesti puhul tavatsetakse K-listeks seadusteks lugeda PS 104 § lg 2 nimetatud seadusi. Nende seaduste iseärasusesks on see, et neid saab vastu võtta ja muuta üksnes riigikogu vähemalt 51 poolthäälega. President enda seadlusega neid muuta ei saa (tõenöoliselt saaks ka rahvahääletusega muuta). §2 täitevvõimu üldaktid Täitevvõimu hulka kuuluvad nii riigipea kui valitsus. Seaduse jõuga riigipea üldakte nimetatakse teoorias dekreetideks. Dekreetidega RÕ-like küsimuste lahendamine on lubatav kui dekreet põhineb demokraatlikus korras vastu võetud K-l ja on antud K-i raames. Erinevates õiguskordades kasutatakse dekreedi asemel vahel ka teistsugust terminoloogiat. Prantsuse presidendi seaduse jõuga üldakte nimetatakse nt ordonantsideks, Vene presidendi omasid ukaasideks. Viimast tõlgitakse eesti keelde ka seadlusena. Prantsuse president nt 1958. a kehtestas majoritaarse valimissüsteemi ja parlamentide
oodatud juba aastaid. 16 3.2. 1992. aasta rahareformi ettevalmistamine ja läbiviimine Kui oli selge, et Eestis tuleb oma raha, milleks oli taaskord kroon, alustati aktiivselt rahareformi ettevalmistamisega. Selleks vajati juhtorganit, kellel oleks võimalikult suured volitused ning selleks valiti Rahareformi Komitee. Komitee võttis vastu kolm otsust, mida nimetati Rahareformi Komitee dekreetideks. Nendes olid sätestatud reformi läbiviimise üldalused ja ettevalmistusplaan. Samuti oli kohustus moodustada rahareformi piirkondlikud komisjonid ja informatsioon reformi ettevalmistamise kohta on riigisaladus. Tuli hakata mõtlema, kuidas raha rohkem kui miljonile inimesele kätte jagada ning selleks moodustati rahavahetuspunktid sellise arvestusega, et üks rahavahetuspunk teenindaks umbes 4000 rahavahetajat ning kokku moodustati üle Eesti 727 rahavahetuspunkti
5) rahvahääletuse seadus; 6) Vabariigi Valitsuse seadus; 7) riigieelarve seadus; 8) erakorralise seisukorra seadus Seadlus ei ole seadus formaalses mõttes, kuid tal on seadusega võrdne õigusjõud, st õigusnormide hierarhias on seadlus seadusega samal astmel. Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks. Riigi mõiste ja riigi tunnused Riik- ajaloo teatud etapil tekkinud ühiskondlik institutsioon ehk asutus, mille eesmärk on olemasoleva ühiskondliku korra kaitse ja ühiskonna ees seisvate ühiste probleemide lahendamine. Riigi tekke eelduseks: varanduslik kihistumine (ebavõrdsus) Tunnused: 1) Territoorium- maismaa osa (põhiosa); õhuruum (piirdub atmosfääriga); territoriaalveed (12 meremiili- 1miil= 1,852 km) 2) Rahvas ehk elanikkond
Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel. 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadlus ei ole seadus formaalses mõttes, kuid tal on seadusega võrdne õigusjõud, st õigusnormide hierarhias on seadlus seadusega samal astmel. Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks. 58. Selgitage, millal võib Vabariigi President anda seadluse? Vabariigi Presidendi õigus anda seadlusi on vajalik seadusandliku võimu järjekestvuse tagamiseks, kui tavaline seadusandlus on takistatud. Vabariigi President on seadluste andmisel piiratud järgmiste põhiseaduses sätestatud tingimustega: On olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Riigikogu ei saa kokku tulla. Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja.
Kuidas nimetatakse teoorias riigipea üldakte, kuidas valitsuse üldakte? Täitevvõimu hulka kuulub mitte ainult valitsus vaid ka riigipea. Täitevvõimu akte riigiõiguse allikatena leidub demokraatlikes riikides suhteliselt harva, kuid nad on riigiõiguse allikatena täiesti aktsepteeritavad, kui nende andmise õigus on riigipeale antud demokraatlikult vastu võetud konstitutsiooniga ja kui nad on antud konstitutsiooniga lubatud piires. Teoorias nimetatakse: riigipea üldakte dekreetideks - Eestis nimetatakse Vabariigi Presidendi poolt antavaid akte seadlusteks. valitsuse üldakte määrusteks - Eesti riigiõiguses ei saa valitsuse määrustel riigiõiguse allikate tähendust olla. Valitsus saab ainult seadusi täpsustada määrustega seaduste alusel. 23. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete tähendus riigiõiguses. Eesti põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti
Valitsuse üldakte nimetatakse erialakirjanduses harilikult määrusteks. (Üldaktiks ehk normatiivaktiks nimetatakse akte, mille adressaat on täpsustamata, näiteks kehtivad nad kogu riigis või maakonnas. Üksikaktil ehk individuaalaktil on kindel adressaat, näiteks on üksikaktiks kellegi autasustamine, otsus (mitte) anda armu, ametiisiku ametist vabastamine.) Ka Eesti seadusandluses nimetatakse valitsuse ja ministrite üldakte määrusteks. Riigipea üldakte nimetatakse erialakirjanduses dekreetideks ja nende dekreetide 6 andmise õigust dekreediõiguseks. Erinevate riikide seadustes võib aga riigipea dekreedi nimetus olla erinev. Eestis kasutatakse dekreedi asemel mõistet "presidendi seadlus", Prantsusmaal - ordonants. Sageli väidetakse, et riigiõiguse normide kehtestamine täitevvõimu aktidega on ebademokraatlik ja
märguanne Saksa juudi kogukonnale, et natsid kavatsevad oma rassistlikku ideoloogiat ellu rakendada. Järgnevatel aastatel toimusid üle Saksamaa juudivastased vägivallaaktid. Saksamaa elanikkonna hulgas toimus süstemaatiline segregatsioon. Sakslased pidid tõestama oma nn aaria päritolu (huvitaval kombel näitab see, et ei olnud endastmõistetav, missugusesse „rassi“ inimene kuulus). Kaks määrust, mis võeti vastu aastal 1935 – neid nimetati Nürnbergi dekreetideks, kuna anti välja Nürnbergis natsipartei koosolekul –, tsementeerisid edasise sakslaste lahutamise saksa juutidest. Abielu ja seksuaalsuhted olid keelatud ning juudid ja teised nn võõraste rasside esindajad nagu mustlased kaotasid kodakondsuse. Määratu hulk eeskirju ja dekreete (umbes kaks tuhat) tõrjus Saksa juudid välja enamikelt töökohtadelt ja limiteeris tõsiselt nende võimalusi teenida elatist ja elada normaalset elu.
annaabi.ee 
