L • planeerimine S O A • spetsiifiliste ja firmasiseste probleemide - lahendamine A M E • finantsarvestus E • maksude arvestus R • majandusanalüüs I • sisekontroll K Т.KARM 18 A KONTROLLING KUI JUHTIMISTEHNIKA Eesmärkide määratlemine Eesmärkide dekomponeerimine ja formaliseerimine näitajate süsteemide kaudu Abinõude planeerimine ja eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks Plaanide elluviimine Plaan/tegelik kontroll ja hälvete analüüs Analüüsi tulemuste alusel otsuste vastu võtmine Т.KARM 19 ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEMI ÜLESEHITUS, LOOMINE JUHTIMISSÜSTEEMI OSAD, KOMPONENDID Vastutuse määratlemine, süsteem
Optimeerimisel ehk parendamisel kaardistatakse olemaolev olukord (as-is vaade), seejärel viiakse läbi protsessianalüüs ning tulemuste põhjal luuakse (disainitakse) tulevikuprotsessid (to-be vaade). Automatiseerimine (paljude) manuaaltegevustega protsessi üleviimine infosüsteemi või automaatjuhtimissüsteemi, Protsesside dekomponeerimise ning tegevuste määratlemise (detailiseerimise) aluspõhimõtted. Dekomponeerimine Juhtimisprotsessid, mis kirjeldavad organisatsiooni juhtimist Talitlusprotsessid (põhiprotsessid), mis kirjeldavad ettevõtte / organisatsiooni põhitegevust. Tugiprotsessid, mis toetavad talitlus- või juhtimisprotsesse. Tegevuste määratlemise aluspõhimõtted Hõlmab tegevuse kaupa protsessi käigus tehtavate toimingute ja nendevaheliste seoste kirjeldamist. Seda võib dokumenteerida visuaalse diagrammina, tekstidokumendina, interaktiivse mudelina.
Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik. Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. 1. Käituminestaatilised süsteemid, dünaamilised süsteemid (muutuvad ajas); 2. Matemaatiline mudellineaarsed süsteemid (kehtib superpositsiooni printsiip), mittelineaarsed süsteemid; 3. Aegpidevaja (reaalaja)süsteemid, diskreetaja süsteemid; 4. Parameetridstatsionaarsed süsteemid (välised parameetrid ei muutu ajas), mittestatsionaarsed süsteemid (parameetrid muutuvad ajas); 5
Objektide A ja B sarnasust tähistatakse A~B. Mudel peegeldab objekti alati lihtsustatult. Mudelid on kas materiaalsed või abstraktsed. Mudelites nagu süsteemideski, võib üheks muutujas olla aeg. Sellest tulenevalt on mudelid pideva ajaga või diskreetse ajaga. Ulatuslikult kasutatakse matemaatilisi mudeleid. Põhilised lihtsustamise printsiibid: muutujate agregeerimine, ekvivalenteerimine, sõltuvuste lihtsustamine, süsteemi dekomponeerimine 7. Protsessid. Determineeritud protsesside klassifitseerimine ja kirjeldamisviisid. Protsessid on üldjuhul olekud ja operaatorid ehk ajas muutuvad suurused, vektorid ja sündmused. Determineeritud protsess on protsess , mille tulevikku on võimalik täpselt prognoosida, vaja on vaid teada tema realisatsiooni, mis peaks olema piisava pikkusega. Minevikus toimunud protsessi kohta räägitakse tema realisatsioonist, tulevikus toimuva puhul aga prognoosist.
EXECUTE - õigus protseduuri/funktsiooni kompileerida ja käivitada. ALL - kõik ülaltoodud õigused Vaate puhul omavad INSERT, UPDATE ja DELETE õigused tähendust, kui läbi vaate on võimalik tehniliselt baastabelis andmeid muuta. 26 Strateegiline analüüs Strateegia (ehk strateegilise analüüsi) etapi eesmärgiks ja tegevusteks on: 1. Suure terviksüsteemi tükeldamine (dekomponeerimine) suhteliselt terviklikeks ja iseseisvalt arendatavateks allsüsteemideks. Samuti määratakse, kuidas need allsüsteemid üksteist kasutavad. Iga sellise allsüsteemi peaks saama arendada omaette projektina. 2. Süsteemi arhitektuuri esialgne kirjeldamine. 3. Arendamise strateegia loomine, milles määratletakse allsüsteemidele vastavad arendusprojektid, nende prioriteedid, ressursivajadused, riskid, projektorganisatsioon. Terviksüsteemi tükeldamisel kasutatakse kolme erinevat tükeldamist:
horisontaalset ja vertikaalset koordineerimist. 2. Strateegiline ja operatiivne juhtimine Tegelikus juhtimistöös on nii operatiivne kui strateegiline juhtimine vastastikku läbi põimitud ja neid võib eristada vaid mõttes. Iga operatiivjuhtimise samm peab silmas strateegilisi taotlusi, teenindab neid ja on nende elemendiks. Strateegilise juhtimise valdkonda kuuluvad: firma eesmärkide formuleerimine, dekomponeerimine ja missiooni sõnastamine; strateegia formuleerimine ja selle lahti kirjutamine võtmetulemuste valdkonniti; firma poliitika väljatöötamine; firma organisatsioonilise struktuuri kujundamine; personali planeerimine ja 87 komplekteerimine; äriideede formuleerimine ja äriplaani koostamine; firma seadmestamine ja infrastruktuuri kujundamine.
valemid. Tõesuspuu kasvab ülalt alla. Selle ülal paiknevaks alustüveks (juurteks) on uuritavad valemid, mille kooskõlalisust kontrollida tahetakse. Alustame nt lausete hulga {A & ¬B, C} uurimist sellega, et moodustame tõesuspuu alustüve: A & ¬B C. Uurime, kas on olemas tõeväärtusjaotus, mille puhul kõik veerus ehk siis puu tüves paiknevad valemid saavad korraga tõesed olla. Tõesuspuu meetodi põhivõte on keerukamate valemite lammutamine komponentideks (dekomponeerimine). Seda tehakse nii kaua, kuni alles jäävad vaid literaalid (lausemuutuja või lausemuutuja koos eitusega). Esimene valem puu tüves on konjunktsioon, mis saab tõene olla vaid siis, kui mõlemad selle operandid on tõesed. Sellest tuleneb, et me võime konjunktsiooni operandid paigutada tõesuspuu tüvesse. Saame natuke pikemaks kasvanud puu: A & ¬B √ C A ¬B. Märk √ tähistab, et vastav valem on lõpuni lahti lammutatud ehk siis lõplikult ära kasutatud.
valemid, mille kooskõlalisust kontrollida tahetakse. Alustame nt lausete hulga {A & ¬B, C} uurimist sellega, et moodustame tõesuspuu alustüve: A & ¬B C. Uurime, kas on olemas tõeväärtusjaotus, mille puhul kõik veerus ehk siis puu tüves paiknevad valemid saavad korraga tõesed olla. Tõesuspuu meetodi põhivõte on keerukamate valemite lammutamine komponentideks (dekomponeerimine). Seda tehakse nii kaua, kuni alles jäävad vaid literaalid (lausemuutuja või lausemuutuja koos eitusega). Esimene valem puu tüves on konjunktsioon, mis saab tõene olla vaid siis, kui mõlemad selle operandid on tõesed. Sellest tuleneb, et me võime konjunktsiooni operandid paigutada tõesuspuu tüvesse. Saame natuke pikemaks kasvanud puu: A & ¬B C
annaabi.ee 
