igasuguse väljaostuta, neid maid ei või müüa ega osta. Teine pool maast peab jääma vabasse ringlusse ostu-müügi alusel ja seda tuleb ekspluateerida vabapalgalise tööjõu kasutamisega; see osa maast on määratud "külluse saavutamiseks". Pestell käsitles ka tööstuse arendamist, kuid ei kavandanud siin nii radikaalseid muutusi kui põllumajanduses. Ta ei tõstnud üles küsimust manufaktuuride ja vabrikute forsseeritud arendamisest. Kuid erinevalt mõnedest dekabristidest tunnistas Pestell protektsionistlike tollide kasutamise vajadust eesmärgiga luua võimalikult soodsad tingimused kodumaise tööstuse kiireks ja edukaks arenguks. Sisekaubanduses pooldas ta kõigi seisuste õigust tegelda selle majandusharuga. Pangandussüsteemi pidas Pestell tarvilikuks niimoodi ümber korraldada, et igas vallas oleks loodud pank, padimaja ja kindlustusseltsid. Pestelli arvates oleks tulnud anda pankadest talupoegadele ja linnakodanlusele protsentideta
Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811 pandi Puskin Tsarskoje Selo lütseumisse. Ta hakkas poeeme kirjutama juba varajases eas. Tema esimene avaldatud poeem oli kirjutatud vaid 14-aastaselt. Pärast kooli Lütseumi seinte vahelt sattus noor Puskin Peterburis poliitilise ja kirjanduslikku elu keerisesse tutvus tulevastest dekabristidest ,,vabamõtlejatega", Hüvanguliidu silmapaistvate tegelastega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Puskin määrati tööle välisministeeriumi. See teda ei huvitanud. Ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aleksander I saatis ta Peterburist kaugele lõunasse. Puskin viidi üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse. Seal elas
Nimitegelane sain troonile läbi mõrvade. Uus mõrv kutsub esile järgmise, et hoida võimu. Lady Macbeth õhutab oma abikaasat tagant. Seda on nimetatud ka neetud tragöödiaks. Tragöödiates on ka antiikajastut : ,,Julius Caesar" ja ,,Antonius ja Cleopatra". Enim lavastatud on ,,HAMLET" 1601. PUSKIN LOOMING. 1) Luule- räägib vahepeal enda kogemustest. Jutustab nagu peategelane oleks isiklik sõber. Põhiteemad on loodus, armastus ja ühiskond. ,,Tsaadajavile" üks dekabristidest. Puskini luulet peetakse romantismi osavateks väljendajateks. Leida saab isamaalisi teemasid nagu ,,Tsaadajavile"(,,kõik hinge jõu ma pühendan isamaale"). Raske teema ,,Hoidjale" (,,mingi häda aimus nii öösel kui päeval rõhub sind"). Huvitavad võrdlused ja kujundid ,,Eleegia"(,,vana vein", ,,mineviku lein", ,,las mure paisub maruks"). ,,Exegi momentum" kõneles P kõigi omasuguste luuletajate nimel teravalt
poeemis "Vaskratsanik", mis jutustab Peeter I ning tobuke Jevgeni konfliktist, kuid tegelikult kujutab Nikolai I-st, kes julmalt vene rahvast rõhub. Puskini tolleaegne lüürika jaguneb kaheks: poliitiline luule ja lembelüürika. 1830. aastatel liituvad need teemad filosoofiliseks luuleks, millel on humanistlik suunitlus. 7) Puskini viimased eluaastad ja surm Puskini viimased eluaastad olid rasked: dekabristidest sõbrad olid asumisel, suhted võimudega muutusid järjest talumatumaks, 1831 suri lähim sõber Anton Delvig. Valitsus sekkus nii Puskini loomingusse kui eraellu isegi ta naise kirjad avati ning tsaar isiklikult luges need läbi. Ometi ei võinud Puskin Peterburist lahkuda. 1836 kirjutas luuletuse "Ausamba rajasin..." (lk 155) see oli nagu Puskini poliitiline testament, millega nägi ette oma igavest kuulsust.
vene XIX sajandi teise poole realistlikule proosale. 12 MIDA MINA ARVAN LEMONTOVIST Mihhail Lermontov aitas märgatavalt kaasa Vene luule arengule, mis oli tol ajal liiatigi toppama jäänud. Nagu ka eelpool on mainitud, oli ta oma ajast eest ning ta ei mahtunud kuidagi tollastesse ajapiiridesse ära. Olgugi, et ta oli geniaalne suleinimene, mõjutas teda suuresti tema eluajal aset leidnud kord ja kõige kultuurse mahasurumine, dekabristidest ja teistest isemõtlevatest inimestest vabanemine. Kõik see kajastub tema teostes: kibestumus, valu, paratamatus, kättesaamatus. Põhimõtteliselt võib teda võrrelda keskmise tänapäeva goot-punk neiuga, kui jätta välja enese lõikumise osa. Seda saab põhjendada tema käekäiguga. Tal ei olnud liigseid mugavusi, teda paisati siia sinna, kuni lõpuks sai tal villand ning laskis end maha tappa. Ta elulugu on sellegi poolest huvitav olnud, vähemalt ...... raamatu järgi
abikaasad. Üheks teemaks veel Turgenevi loomingus on põlvkondade vaheline vastuolu. (,,Isad ja pojad") Pilet nr. 7 Aleksander Puskini luule. Puskini 1820-ndate aastate lüürikat võib jaotada kahte põhirühma: poliitliline luule ja lembelüürika. Esimene õitseng langeb aastaisse 1817-1823, mil luuletaja oli dekabristidele kõige lähemal. Poliitilise luule esileküündivad näited seonduvad edaspidi mälestustega dekabristidest, nagu ,,läkitus Siberisse" ja ,,Arion". Lembelüürikasse suhtusid dekabristid eitavalt. Rõlejev näiteks ei kirjutanud ühtki sellemotiivilist teost. Nad arvasid et armastusluule kisub noorsugu eemale õilsast kodanikupaatosest. Puskinile tähendas vabadus täisväärtuslikku tunde- ja hingeelu. Puskini jaoks pole nende kahe luulelaadi vahel vastuolu. 1830-ndail aastail liituvad mõlemad teemad Puskini luules filosoofiliseks luuleks, millel on rõhuvalt humanistlik suunitlus
vastuhakku, mis tuli välja juurida. 1820. aastate teisel poolel olid Moskva noored kogunenud kahe keskuse ümber. Esimene neist oli ajaleht ,,Moskovski Telegraf", mida Puskini ammuse sõbra P. Vjazemski abiga andis välja noor literaat N. Polevoi. Teine kirjanduskeskus koosnes filosoofilise ,,tarkusearmastajate" ringiga seotud noortest literaatidest. Kõik nad olid Moskva ülikooli kasvandikud ja moodustasid dekabristidest järgmise põlvkonna. Puskin tegutses koos Moskva noortega, et luua uus ajakiri. Uue ajakirja ,,Moskovski Vestniki" sündi tähistati 24. detsembril piduliku lõunasöögiga. Puskin toetas ajakirja energiliselt, avaldades selles stseene ,,Boriss Godunovist", katkendeid ,,Jevgeni Oneginist" ja mitu luuletust. Aga koostöö läks luhta, sest ajakiri orienteerus eliitlugejale, lugejate arv kahanes
Armastasid, palju lapsi. Naine 18a, mees 34a. Armunud. Mees arvas, et saladusi ei tohi paari vahel olla, jäägitu usaldus ja avameelsus oluline. Pidas päevikut, püüdis end nii täiustada. Hulk märkmeid elust. Andis Sofiale lugeda. Sofia oli õnnetu, lugedes erinevaid lugusid (ka naisterahvastest). 20 esimest aastat oli suhe õnnelik. Arvestasid teineteisega. Hakkab ka mahukamalt kirjutama. 1863-69 epopöaromaan „Sõda ja rahu“ Kokku 4 köidet. Otsustas alguses kirjutada dekabristidest (1825 ülestõusnud, avaldasid väljakul protesti, avati tuli, tapatalgud). Eestõusu juhid hukati või saadeti sunnitööle. Tahab kirjutada sunnitöölt naasnud dekabristidest. Oli ühiskonnakriitiline. Arvas siis, et oleks vaja avada ka inimese tausta, kirjutas ülestõusust ka. + 1805/07 Napoleoni sõjakäik Euroopas, Venemaale. Jäi sellele algusele kindlaks. Tegemist romaaniga, kus üle 500 tegelase. Suur, mahukas, puuduvad konkreetsed peategelased.
Tegelikult ei olegi Tolstoi ajastust väljas ta tunneb ka ajaloo vastu huvi. Ta tahaks rääkida samal teemal, millest räägivad kõik, aga ta tahab sellest rääkida teistmoodi. Algselt on teose pealkiri ,,Dekabristid". Nad on ajastu kangelased. 1856. aastal kuulutas Aleksander II poliitvangidele välja amnestia, ka dekabristidele. Väga vähesed tulid Siberist tagasi. Samal aastal kohtus Tolstoi ühe endise dekabristi Bolkonskiga. Ta hakkabki kavandama teost tagasitulnud dekabristidest. See teos pidi olema suunatud kaasaegsetele noortele. Tolstoid hakati võrdlema Herzeniga. Ekslikult peeti teda ka radikaaliks ja tema mõisas korraldati läbiotsimine. Lõppkokkuvõttes sellest midagi välja ei tulnud. Ta kirjutas sellest ainult katkendi. Ta märkas, et see toon meenutab kaasaegset publitsistikat. Ta ehmus, kuna ta hakkas sarnanema nendega, keda ta vihkas. Nüüd hakkab ta kavandama ,,Sõda ja rahu". 1861. aastal kohtus Tolstoi Brüsselis Proudhoniga, kes oli
annaabi.ee 
