arvata tema päritolu, kainuse või purjusoleku, vanuse, soo jms. Tavaliselt nimetatakse indeksiteks (keeleteadlased kasutavad tihti ka terminit deiktik) keeles aga siiski ühte teatud tüüpi sõnarühma, mille referent (ese või isik, millele sõna viitab) selgub alles kasutusolukorras. Kui leiate tänavalt sedeli, millele on kirjutatud: OLIN EILE SIIN JA TÕIN SULLE SELLE, siis me ei tea, kes oli kus ja millal, mille ta tõi ja kellele ta seda teatab. Indeksid ehk deiktikud jagatakse tüüpiliselt kolme rühma: A) indeksikaalsed ruumisõnad (eelkõige asesõnad see ja too, määrsõnad siin ja seal); B) indeksikaalsed ajasõnad (näit täna, homme, üleeile); C) indeksikaalsed isikusõnad (eelkõige isikulised asesõnad mina, sina, meie jm). 2.3. Ikoonid Ikoonid on märgid, mille vorm mingi viisil sarnaneb tähendusele. Ikoone jaotatakse omakorda kolme liiki: imidziteks, diagrammideks ja metafoorideks. 2.3.1. Imidzid
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
sisu. • Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, nende tähendus ei pruugi olla moodustusosade summa, tähendus võib olla idiomatiseerunud. Semantilised sõnarühmad: 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus, nt. isikunimed või liigimõisteid väljendavad sõnad; 2) suhtelise tähendusega sõnad, mis sõltuvad teistest sõnadest ja vajavad neid oma tähenduste avamiseks; 3) osutussõnad e. deiktikud 4) ilma leksikaalse tähenduseta (sünsemantilised) sõnad; 5) sõnad, mis on leksikaalse fraasi osad, kuid millel puudub fraasis eraldi võetult tähendus. Pragmaatiline sõna Semantilised sõnad võivad saada kommunikatsioonis eri rolle. Nad võivad • midagi tähistada • ja/või väljendada emotsioone, väärtushinnanguid • ja/või väljendada eesmärki K. Bühler (1934): keelemärgil on kujutus-, väljendus- ja üleskutsefunktsioon. Prototüüpsõna
Semantilised sõnarühmad 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus (nt isikunimed, liigimõisteid väljendavad sõnad nt jalgratas, maja, tool; 2) suhtelise tähendusega sõnad, mis sõltuvad teistest sõnadest ja vajavad neid oma tähenduste avamiseks, nt peal tema peal oli valus; kass istus diivani peal; eksida võib milleski, millegi vastu, millegi suhtes; aga ka kuhugi jne; 3) osutussõnad e deiktikud, nt seal ta seisab deiktik seob lausungi ja kõnehetke olukorra või keeleväljendi ja konteksti tähendus sõltub kasutussituatsioonist, saab mõistetavaks konteksti toel (kus? millal? kes?); 4) ilma leksikaalse tähenduseta sõnad need on foneetilis-ortograafilised sõnad, mis ei kanna omaette tähendust ja mida kasutatakse morfoloogiliste afiksite asemel. Verbiparadigmas on sellised nt abiverbid, substantiiviparadigmas nt artiklid
sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI 8 Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 17. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Eesti kirjakeelele panid aluse baltisaksa pastorid Vaidlusi kirjakeele probleemide üle: · piiblikonverents Liepa mõisas 1686 · Tartu ja Tallinna keele valik XIX saj alguses · vana ja uue kirjaviisi võitlus 1860. aastatel 30.06
tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid-oskussõnastikud-erialade terminoloogiasõnastikud. Peale II MS oli oluline, et teadusterminid- ja standardid oleksid moodustatud oma malli järgi mitte vene omade järgi. ,,Väike vormisõnastik" 1992,
mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust (tõeseid või vääri väiteid). Mõneti lihtsustatult võib rääkida ka tõestest või vääradest väitlausetest vastavalt sellele, kas need väljendavad tõese või väära propositsiooni jaatust, ning tõestest ja vääradest väidetest. „Tõene” on omadussõna, see kirjeldab selle väite omadust, mida väitlause väljendab. Tõese 1 Indeksikaalid (deiktikud) on väljendid, mille osutus ilmneb kontekstist. Nende abil võib ilmneda, kes on ütleja, kes on kuulaja, millest on jutt, ütlemise aeg ja ruum jm. 2 vastand on väär. Otsustuse tegemine on propositsiooni mõtteline tõeseks tunnistamine. Tõe ja tõesuse defineerimine on problemaatiline. Kursusel järgime tõe vastavusteooriat ehk korrespondentsiteooriat: väide on tõene (true), kui selle sisu (propositsioon, mida ta jaatab) vastab tegelikkusele
mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust (tõeseid või vääri väiteid). Mõneti lihtsustatult võib rääkida ka tõestest või vääradest väitlausetest vastavalt sellele, kas need väljendavad tõese või väära propositsiooni jaatust, ning tõestest ja vääradest väidetest. ,,Tõene" on omadussõna, see kirjeldab selle väite omadust, mida väitlause väljendab. Tõese 1 Indeksikaalid (deiktikud) on väljendid, mille osutus ilmneb kontekstist. Nende abil võib ilmneda, kes on ütleja, kes on kuulaja, millest on jutt, ütlemise aeg ja ruum jm. 2 vastand on väär. Otsustuse tegemine on propositsiooni mõtteline tõeseks tunnistamine. Tõe ja tõesuse defineerimine on problemaatiline. Kursusel järgime tõe vastavusteooriat ehk
annaabi.ee 
