nõudlus pakkumist ületada ja toimuda kiire palgatõus ka üsna suure üldise tööpuuduse tingimustes. Viimase kümnendi poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkorraldused on põhjalikult muutnud Eesti ühiskonda, jätmata puutumata ühtki eluvaldkonda. Omariikluse taastamine põhiseaduslikul alusel ja lähtudes demokraatliku õigusriigi põhimõtetest, avatud turumajanduse põhimõtetele tugineva rahvamajanduse ülesehitamine ning ühiskonna deideologiseerimine on valdavalt toimunud järjekindlate ja suhteliselt radikaalsete reformide toel. Rahvamajanduse ja rahvusliku rikkuse jätkuv kasv ning riigi poliitilise, majandus- ja rahasüsteemi võime lahendada kriitilisi olukordi tunnistavad seniste valikute õigsust. Eesti edukus on paljuski taandatav heale üldisele haridustasemele, mis tugineb traditsioonilisele hariduse väärtustamisele eestlaste poolt. Olulised muudatused on aset leidnud ka haridussüsteemis
kultuur, poliitiline sõltumatus (Marsh). Abielud selle koosluse esindajate vahel, oma nimetus, ajalugu ja juhtimis-ning väärtussüsteem (Shils). 2. Traditsionaalse ja industriaalühiskonna erinevused - lihtsus vs keerukus homogeenne (väikearvulisus) vs heterogeenne, intiimsus vs isikupäratus, traditsioon vs modernsus. industriaalühiskonna põhitunnused (117) eraomand, äritegevus, ük elu avalik deideologiseerimine, pluralistlik demokraatia. 3. Kaasaegse ühiskonna probleemid, heaoluühiskond - kõigi areng, turvalisus ja heaolu. Heaoluük on kapitalistlik turumajanduslik, kus eraomandi tegevusse sekkub riik. 4. E. Durkheimi sotsiologism, sotsiaalsed faktid, religioonist - sotsioloogia peab uurima sotsiaalset, teatud kvaliteediga reaalsust. Sotsfaktid on väljaspool indiviidi, mida võib vaadelda kui füüsilisi asju. Religioon on ta arvates ürgseim kõikidest
Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor c. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri e. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Postindustriaalühiskond valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses,
Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: c. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; d. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor e. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid f. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri g. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne h. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi, äri, tootmis jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle.
poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek
toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus
alevikku ja küla. Väikekülad liideti administratiivselt ühte, Võrumaal koondati nõnda ühe nime alla isegi kuni 13 endist küla (Kuutsi küla alla liideti Horsti, Kikkoja, Kilvaku, Kolgamäe, Masa, Mehla, Mõniste, Pulli, Päla, Rautsa, Roogsoo ja Rudina). Reform viidi järjekindlalt ellu, kuid see tekitas ajaloo kirjeldamisel palju segadust ja elanikud jäid enamasti vanu nimesid edasi tarvitama. Nõukogude aja lõppu tähistab rahvusliku taasärkamise ajastul 19861991 kohanimede deideologiseerimine, s.t vanade kohanimede taastamine. Moskva ajakirjanduses alustatud diskussiooni refereeriti Eestis ja algatati nõnda nimede taastamise arutelu. Esimesena taastati novembris 1986 nelja tänava nimed Kuressaares (Friedrich Engelsi > Raekoja, 1. Mai > Kauba, Moskva > Tolli, Tallinna /osa/ > Lossi), 1987. a taastati nimesid Haapsalus, Rakveres, Suure-Jaanis, Tallinnas, Tartus, Viljandis jm. Ühtekokku muudeti 19861991 u 200 tänava nime. Sümboolselt olulisim oli ENSV Ülemnõukogu
Industriaalühiskonna põhitunnusteks on: a. Eraomand majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus; b. Äritegevus sotsiaalse protsessi käima panev mootor c. Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri e. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. 3
o Äritegevus kui sotsiaalse progressi mootor, liikumapanev jõud. o Mänedžerism, mille põhitegevus on juhtimine ja määravaks on juhid (mänedžerid). o Pluralistlik demokraatia, st poliitiline konsensus, mitmeparteilisus. Ei ole domineerivaid sotsiaal-poliitilisi gruppe, kes sooviksid kehtestada oma diktatuuri. o Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine, st tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilis- tele õigustele jne ning ideoloogial on vaid varjatud funktsioon. o Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide “väline” arenguvorm, st mitmesugused transnatsionaalsed korporatsioonid, poliitilised, majanduslikud ja sõjalised liidud (blokid) jms.
annaabi.ee 
