1. Selgitage anti-essentsialismi keskseid teese! 1.Traditsioonilise esteetika kriitika. Kõik traditsioonilised teooriad on esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. Kui kunst tõesti defineeritakse, sulgeks see kunsti mõiste, mis tähendaks see kunsti arengu peatumist. 2.Perekondlikud sarnasused. Sa ei näe küll midagi, mis oleks ühine kõigile ’’mängudele’’, aga sa näed sarnasusi, sugulusi, ja neid on terve rida. Moodustavad perekonna. 3.Avatud mõiste idee. Defineerimatus ei tulene mitte sellest, et kunst on eriliselt keeruline, vaid sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. 4.Keeleline pädevus. Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? ’’Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju … Nüüd
intellektualism) on esitanud kunsti definitsiooni, kuid luhtunud. Kunstiteostel pealt näha ei ole mingit kindlat/spetsiifilist sarnasust, samas on neil mingi hulk sarnasusi, sugulusi ehk „perekondlike sarnasusi“ (Wittegensteini vaade). Kunst on nö „avatud mõiste“, millele on omased loomingulisus ja muutused. Defineerimine nö tapaks ja kärbiks loomingulisust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi ehk teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ (Kennicki kaubalao näide, kus kaupa täis laos suudab inimene ära tuvastada kunstiteose). 3. Kriitika anti-essentsialismile: kunstiteosed ja tavaobjektid on silmaga eristamatud ning et näha kunsti on vaja teadmisi kunstiajaloost/maailmast, kunstilisest atmosfäärist (Danto) 4
esitanud kunsti definitsiooni ja luhtunud(eeldavalt ekslikult, et kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav; sõna kunst-kunstiteos esinemine meie keeles tõestab, et asjadel millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus). Perekondlikud sarnasused: kunsti puhul ei nähta midagi, mis oleks ühine kõigile, aga nähakse sarnasusi, sugulusi jne. Kunst kui avatud mõiste: defineerimatus tuleneb sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus ning ajaga kukutab kunstielu kõik definitsioonid; kunst on avatud mõiste ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud ja piisavad tingimused(suletud mõisted); defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine ning see välistaks kunstis loomingulisuse. Keelelise pädevuse tees: kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. 2
b) sõna „kunst“/“kunstiteos“ esinemine meie keeles tõestab, et asjadel, millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus. 2) „Perekondlikud sarnasused“ „Mängude“ näide – kaardimängud, lauamängud jne; neid vaadates ei näe midagi, mis oleks ühine kõigile, aga sa näed sarnasusi, sugulusi jne. Kunstiga on sama lugu (Weitz). 3) Kunst kui „avatud mõiste“ a) Defineerimatus ei tulene mitte sellest, et kunst on eriliselt keeruline, vaid sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. b) Kunst on avatud mõiste. Ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud ja piisavad tingimused (nad on suletud). c) Defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine ning see välistaks kunstis loomingulisuse. 4) Keelelise pädevuse tees
Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? -Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. -Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? -Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” . -Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel! “Me oleme voimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, selleparast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “kunstiteos”.” William Kennick 1958 (2003) 3. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
.. kunstiteose tuvastamise mõttes: Missugused ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? .. kunsti defineerimise mõttes: Mis on kunsti tarvilikud ja piisavaid tunnuseid? .. kunstiteose ontoloogia mõttes: Mis ,,tüüpi" asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. Anti-essentsialism on vaade, mis eitab ,,kunsti" (mõistena) ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. Kunst on avatud mõiste. Suletud on ainult matemaatika ja loogika. Anti-essentsialistide järgi on kõik traditsioonilised teooriad esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et kunstil pole leitud ühtki rahuldavat definitsiooni. 4. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument. Keelelise pädevuse tees. Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! INSTITUTSIONAALNE KUNSTITEOORIA George Dickie, T. J. Diffey, Stephen Davies. idee: “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus (vaid objekti seos millegagi). Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! (“kellegi nimel …staatuse omistamine”) AGA
Ma pean silmas lauamänge, kaardimänge, pallimänge ... Mis on neil kõigil ühist? ... kui sa neid vaatad, siis sa ei näe küll midagi, mis oleks ühine kõigile, aga sa näed sarnasusi, sugulusi, ja neid on terve rida. ... Ma ei oska neid sarnasusi paremini iseloomustada kui sõnaga ,,perekondlikud sarnasused" ... ,,mängud" moodustavad perekonna." (Wittgenstein 2005) - M. Weitz: Kunstiga on sama lugu! 194. Keelelise pädevuse tees Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! "Me oleme võimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, sellepärast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sõna "kunst" ja rakendada fraasi "kunstiteos"." William Kennick (1958/2003) 195. "Kennicki kaubaladu" "Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju ... Nüüd käsime