· Väikesed valgud: Defensiinid Amülaasi inhibiitor Lektiinid Proteinaasi inhibiitorid · Tootmine nõuab palju energiat. · Seega enamus kaitsevalke toodetakse pärast patogeeniga kokkupuudet. Defensiinid · Väikesed tsüsteiinirikkad valgud · Surmavad laiale mikroobide spektrile · Esimest korda eraldati odra (Hordeum vulgare) ja nisu (Triticum aestivum) endospermist. · Laialt esinevad ja on olemas enamustest taimedes · Kõige paremini on neid iseloomustatud seemnetes, aga defensiine leidub ka lehtedes, kaunades, mugulates, viljades, juurtes, koores ja õites. · Kaitsevad paljude bakterite ja seente eest. Täpne mehhanism ei ole veel teada, aga defensiinid mõjutavad plasma membraani ja tekitada poore või blokeerida olemasolevaid poore. RNA vaigistamine · Alternatiivne taimekaitsemehhanism viiruste vastu. · Paljud viirused paljunevad kaksikahelalise RNA abil. · Taimed tunnevad need molekulid ära ja lõikavad lühikesteks fragmentideks (restriktsiooniensüümid).
Kuidas see toimub? Nt soole raku pinnal on veresoonte seespool PolyIg retseptor 8koosneb struktuurselt imuunoglobuliini somäänidest - sugulasvalk), võimaldavad transporti ensüümid mis lõikavad osa PolyIgst ära ja see jääb IgA dimeeri külge. Vastsündnutel esimestel päevadel see protsess toimub vastupidi. Kolostrum – imetajatel peale sünnitaist esimestel päevadel sekreteeritav piim – toitaineid suht vähe, ülikõrges kontsis IgA-sid, defensiine ja valgud mis aitavad vabaneda materjalist mis looteeas on kujunenud soolde. Antikehaline vastus väiksetel ühenditel – suurem kandevalk, organismi enda valkudet levinud albumiin. Kui tahame immuniseerida hiiri vms, siis kasutatakse kandevalguna suurt valku – ürgvähiliste hemolümfist puhastuat valk, sinna külge seondatakse või seondub. Võib ära tunda seda väikset molekuli, seondumiskohta vms. Palju katseid on thetud dinitrofenüüliga. Antikehad mis
enamus verest tuleb tagasi mööda veenulit. Soolehatt koosneb mikrohattudest, sidekoest ja epiteelrakkudest jne Soolenäärmed-koosneb suurematest ja väiksematest foliikulitest Soolenäärmete peptiidhormoonid- neid toodavad endorkinotsüüdid, mõjutab seedimist läbi seedetrakti närvisüsteemi või läbi KNS Peensoole roll organismi kaitses-70-80% immuunrakkudest paikneb seedetrakti lümfikoes, erinevad sooleepiteelirakud toodavad alfa ja beeta defensiine. Peensoole liigutused-rütmiline segmentatsioon(nagu kaks peegeldunud siinust), peristaltilised lained ja hattude pumpavad liigutused 60.Jämesool Ehitus-jämesool, umbsool, ülenev käärsoo, ristikäärsool, sigmakäärsool ja pärasool. Üleminek peensoolelt-umbsoole e ussjätke juurest, mis on ka peensoole viimane osa, algab jämesool umbsoole klapiga. Jämesooles ei ole hatte, kuid näärmeid on palju. Arvukad karikrakud eritavad palju
· Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule. Vähediferentseerunud soolekrüpti enerotsüüdid sekreterivad IgA-sid. Erinevad soolepiteeli rakud toodavad - ja -defensiine. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidset kude, mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole neuraalne regulatsioon. Parasümpatriline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust.
· Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule. Vähediferentseerunud soolekrüpti enerotsüüdid sekreterivad IgA-sid. Erinevad soolepiteeli rakud toodavad - ja -defensiine. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidset kude, mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole neuraalne regulatsioon. Parasümpatriline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust.
Prostaglandiinid, tsütokiinid ja komplemendi süsteemi valgud. Rakud, mille pinnal aktiveeruvad mustrit äratundvad retseptorid sekreteerivad prostaglandiine (lipiidsed) ja tsütokiine (valgulised või peptiidsed). Põletikulised tsütokiinid on TNFα, interferoon-γ, kemokiinid ja interleukiinid. Samuti aktiveerub komplemendi süsteem. Defensiinide toimemehhanism Nii selgroogsete, selgrootute kui ka taimede kõikide kudede epiteelirakud sekreteerivad mikroobidevastaseid aineid defensiine. Need on positiivse laenguga amfipaatsed peptiidid, mis seostuvad patogeenide membraanidele ja lõhuvad selle. Imetajate rakud toodavad viirusevastaseid tsütokiine – interferooni α ja β, mis peatavad viiruste paljunemise Peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid. Toll’i-sarnased retseptorid. Patogeenidele omase molekulaarse mustri (ingl.k. pathogen-associated molecular pattern) tunnevad ära peremeesorganismi n.n. mustrit äratundvad retseptorid (ingl.k. pattern
viib organismi tunginud bakteri makrofaagi või neutrofiili sisse, täpsemalt lüsosoomi, kus ta hävitatakse. Makrofaagid elavad enamasti selle protsessi üle, neutrofiilid aga surevad ja moodustavad niiviisi suure osa mädast, mis nakatunud haavas tekib. Kui patogeen on allaneelamiseks liiga suur, kogunevad makrofaagid ja neutrofiilid tema ümber ja vabastavad sissetungija pinnale enda sees olevaid toksilisi hapnikuühendeid ning defensiine, hävitades sel viisil oma märklaua. Kui makrofaagid tunnevad ära patogeeni, siis hakkavad nad tootma ka mitmeid keemilisi ühendeid, mille mõjul liiguvad infektsioonikohta täiendavad neutrofiilid ja dendriitrakud. Samuti võib tekkida põletik.Põletikuline kui patogeen tungib koesse, siis algab põletik: kude tursub, läheb soojaks ja punaseks. Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja
Valkude kotranslatsiooniline transport eukarüootides. Valgusünteesi inhibeerivad antibiootikumid ja ribosomaalse RNA funktsioonid. Antibiootikumid on madalmolekulaarsed ained, mis pidurdavad mikroobide elutegevust ja paljud neist on sedamööda kasutusel ravimitena. Varem tuntud antibiootikumid olid pärit mikro- või ka hulkraksetest organismidest (looduslikud antibootikumid). On huvitav, et ka inimese organism toodab mitmeid antimikroobseid aineid, nn. defensiine, mis on oma keemiliselt loomuselt lühikesed peptiidid ja nad on geneetiliselt kodeeritud st. igale defensiinile vastab oma geen. Tänapäeval on kasutusel suur hulk sünteetilisi antibiootikume, mis on kas looduslike ravimite derivaadid või täiesti uued keemilised ühendid. Enamasti on antibiootikumid madalmolekulaarsed ained. Antibiootikumidel on väga palju paralleelnimesid, iga ravimifirma kasutab sama toimeaine tähistamiseks eri nime
- α-operon sisaldab: RNA polümeraas + α-subühiku geenid - AB – valgusünteesi inhibiitorid - Valgusünteesi inhibeerivad antiboiootikumid ja ribosomaalse RNA funktsioonid Antibiootikumid – madalmolekulaarsed ained, mis pidurdavad mikroobide elutegevust ja paljud neist on kasutusel ravimitena. Varasemalt olid antibiootikumid pärit mikro- või ka hulkraksetest organismidest (looduslikud antibiootikumid). Inimese organism toodab mitmeid antimikroobseid aineid nn defensiine, mis on oma keemiliselt loomuselt lühikesed peptiid ja nad on geneetiliselt kodeeritud st igale defensiivile vastab oma geen. Sünteetilised antibiootikumid – looduslike ravimite derivaadid või täiesti uued keemilised ühendid. Suur osa antimikroobsetest ainetest, mida kasutatakse inimese ja loomade ravimisel, toimivad valgusünteesi aparaadile. Mõned toimivad otse ribosoomile või on seotud elongatsioonifaktorite poolt suunatud protsesside inhibeerimisega. Antibiootikumidel
annaabi.ee 
