See pani aluse kreeklaste ajaarvamissüsteemile. Klassikaline ajajärk (5.saj - 4. saj I pool): (Ateena akropoli väljakujunemine) Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenike e. kreeklaste ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel, mitte riikluse alusel. Poliitilised arengud Kujuneb 2 võimukeskust: -Lõuna-Kreeka linnriike koondab Peloponnesose Liit, mida juhtis Sparta. -Egeuse mere äärseid linnriike koondas Ateena Mereliit/Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Ateena. Periklese valitsemisaeg (460-430 eKr) oli Ateena hiilgeaeg. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Sellest ajast alates algab Sparta võimu ajajärk. Umbes 4. saj keskel algas Makedooni tõus. Aastal 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Pärsia valitseja Philippos II kreeklased ja ühendas kogu kreeka/Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus.
Aasia läänerannikule, Vahemerd ja Musta merd Egeuse mere äärseid linnriike välja maailmaühiskond, kus mis muutus kreeklaste Kolonisatsiooni kõrgaeg koondav Ateena mereliit e domineerisid kreeka keel ja püsivaks asualaks. Deelose Liit, juhtriik Ateena kultuur Egeuse meri kujunes 7.saj.hõberaha kui väärtusmõõdu Esialgu oli tugevam Ateena, Rajati Museion kreeka e Hellase kasutuselevõtt, mis sai alguse Periklese valitsusaeg 460-430 eKr Impeerium lagunes Aleksander sisemereks- vt Lüüdias ja esialgu kehtis raha vaid oli Ateena hiilgeaeg Suure surma ja tema väepealike
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Athena- Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna. Athenat illustreerivatel kujutistel võib teda tavaliselt nä...
Vanakreeka jumalannad Hestia- Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna. Kronose ja Rhea tütar, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi õde. Ta oli tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Hera- Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Athena- Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Eriti seotud on ta Ateenaga, linnaga, mis on talle pühendatud. Ühtlasi on ta ka selle kaitsejumalanna. Athenat illustreerivatel kujutistel võib teda tavaliselt nä...
VII rühm: Maria Bambus, Madis Suuroja, Marie Stefanie Helm, Tähe-Kai Tillo Kreeka mütoloogia Artemis ja Apollon · Õde ja vend(kaksikud) · Vanemad: Zeus ja Leto · Sündisid Deelose saarel Jumalanna Artemis (Diana) Ülesanne Sümbolid, omadused Tegevus · Metsade suur · Kullatud vibu · Nõudis inimohvreid kuninganna · Õlal rippuv kuldne · Tappis Otose ja · Kuuvalgete ööde nooletupp täis nooli Ephialtese jumalanna · Seljas lühike hõlst · Päästsid Apolloniga · Metsloomade · Seostati hirve ja oma ema Tytiose
3 Apolloni tutvustus .1 Apollon on kreeka mütoloogias laulu- ja luulejumal. Ta on Zeusi ja Leto poeg ning tal on kaksikõde Artemis. Apolloni sümboliks on vibu ja nool, ning temaga seostatud pühad loomad on luik, hunt ja delfiin. Samuti on teda kujutatud tihti lüürat (kreeka keelpilli) kandmas. ((Encyclopedia Mythica, 2013 Apollon sündis Deelose saarel, kus tema ema Leto Hera vastuseisust hoolimata varjupaiga leidis ja tõi ilmale kaksikud Apolloni ja Artemise. Palm, millele Leto kreeka naiste tava kohaselt sünnitamise ajal toetus, oli mõistagi püha ja selle tänapäevast asendust võib Deelosel näha (praegugi. (Hjortsø, 1999 Apolloni olemuses siiski ei olnud mitte ainult muusikalised jooned. Ta oli ohtlik jumal, tema
seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed.
Kord karistas Zeus lapiitide maa kurja kuningat, Ixioni, sest too tahtis Herat endale saada. Heral ja Zeusil oli kaks poega: Hephaistos ja Ares. Neil oli ka tütar Hebe. Ilu- ja armastusjumalanna Aphrodite oli Uranose ja merevahu tütar. Kord aitas Aphrodite Ktisyllat ja Ermocharist, kuid karistas Ktisylla isa. Samuti aitas Aphrodite kujur, Pygmalioni, kuid karistas Narkissost. Aphrodite oli abielus Adonisega, kuid kord jahil käies sai Adonis surma. Kord tõi Leto Deelose saarel ilmale Apolloni ja ta kaksikõe. Muusika- ja valgusejumal, Apollon oli Leto ja Zeusi poeg. Noorelt tappis ta Pythoni, kuid selle eest oli ta aga lambur Pherai kuninga Admetose juures. Apolloni abiga sai Admetos endale oma unelmate naise. Kord pani Eros Apolloni nümf Daphnesse armuma. Ühel päeval pidi Apollon peaaegu Atoolia kuninga tütrega abielluma. Apollonil oli ka kaks poega: metsajumal Paan ning arst Asklepios. Kaupmeeste ja varaste jumal Hermes oli Maia ja Zeusi poeg
Ateena võis endale lubada kauineid templeid, sest lisaks kaubanduselt ja käsitöönduselt saadavale tulule ning maksudele oli teisigi rikkuse allikaid. Linnast lõuna pool asus rikkalik hõbedamaardla, kus töövõtjad lepingu alusel orjatööjõuga hõbedat kaevandasid. Suurem osa hõbedast läks müntideks, mis leidis kiiresti tunnustust kui rahvusvaheline valuuta. Tänu tähtsale osale, mida linn etendas pärsalste üle saavutatud võidus, sai Ateena Kreeka linnriikidest moodustatud Deelose Liidu juhtriigiks. Peagi saavutas Ateena kontrolli liidu ühiskassa üle ja nii tekkiski sisuliselt Ateena riik, millele teised Kreeka riigid ja linnad maksid tribuuti.Eriti suur konkurents tekkis varem pärslaste vastu liidus olnud Ateena ja Sparta vahel. Mõlemad linnad olid andnud võidu heaks suure sõjalise panuse ning mõlemal oli moraalne õigus taotleda juhtpositsiooni olid nad ju toonud Kreeka nimel suuri ohvreid. Termopüülide all
sümboliteks oli oliivipuu,madu ja öökull.Tema sõdalasevarustusse kuuluvad kiiver,oda,kilp ja aigis.Ateena linna kaitsejumalannana võitis ta Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse.Teda austati kui võidutoojat,kes võitles gigantidega ja kaitses mitmeid kreeka kangelasi. Roomas kutsutakse teda Minervaks. Athena Artemis Zeusi ja Leto tütar,Apolloni kaksikõde,kelle sünnipaigaks oli Kynthose mägi Deelose saarel.Artemis oli metsloomade emand,jahijumalanna,abielusõlmimis- ja sünnitusjumalanna, taimekasvu- ja viljakusjumalanna ja nooruse kaitsja.Teda seostatakse enamasti hirve ja karuga, kuid tema sümboliks sai põder ning taimedest küpress.Tema saatjateks olid nümfid.Kuna ta vend Apollon oli päikesejumal,siis teda ennast peeti kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega.Teda kujutati enamasti lühikeses rüüs,noolt ja oda käes hoidvana,saatjaiks hirv ja nümfid.
Valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub Periklese valitsusaega. Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Kujunes kaks võimukeskust: Lõuna- Kreeka linnriike koondav Peloponnesose Liit, mille juhtivaks jõuks oli Sparta. Egeuse mere äärseid linnriike koondav Ateena Mereliit ehk Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Periklese juhitud Ateena. Ülesanne: Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? Loe õpikust lk. 104, 111,150. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431. 404 ja algas Sparta ülemvõimu aeg. (Sparta liidus Pärsiaga). 4. saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 eKr). 4. saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Makedoonia kuningas
abielumees. Ares on tüüpiliselt sõjas Trooja poolel nagu teisedki ,,idapoolsed" jumalused (Apollon, Aphrodite, Artemis). Athena: Zeusi valutavast peast sündinu Hephaistose akusöörlike vasarahoopide abil, pärast seda kui Zeus oli alla neelanud tema raseda ema Metis´e ,,Nõu". Athena oli neitsilik ja sõjakas, kandes Gorgoni peakujutist turvistikul ja sikunahkset kilpi. Apollo: Zeusist ja Letosest sündinud Artemise kasksikvend Deelose saarel, kelle alged ulatuvad Lüükiasse Väike-Aasias. Temale kuuluvad ennustus, ravi, puhastus, seadlus, loitsimine ja luule. Püütoni tapja ja lovelise loitsu patroon Delfis. Troojalaste liitlane, mis rõhutab anatoolia päritolu. Helleenluse ehedaim etalon. Tema osalemine Trooja sõjas on olulisim võrdlevale mütoloogiale. Seal ilmneb ta kui kaugambur, kes laseb katku kreeka malevasse, nii loomade kui inimeste peale. Samuti
7 Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Poliitilised arengud - valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega - kujunes kaks võimukeskust: A . Lõuna-Kreeka linnriike koondav Peloponnesose liit, juhtivaks jõuks Sparta B. Egeuse mere äärsed linnriike koondav Ateena e. Deelose mereliit, mida juhtis Ateena - esialgu oli tugevam Ateena, Periklese valitsusaeg 460-430 eKr oli Ateena hiilgeaeg Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? (lk. 104, 150 + Vanaaeg 6 kl. § 33) Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431-404 ja algas Sparta ülemvõimu ajajärk (Sparta liidus Pärsiaga) 4.saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 a) 4 saj keskel algas Makedoonia tõus
lehma ja soovis oma unelmate naist, naise nimeks sai Galatea, nad said tütre Paphose Narkissos - ilus mees, kes imetles vaid end ja karistuseks armus ta enda peegelpilti Adonis - mees, kelle armastuse pärast võitlesid aprhodite ja persephonis, aphrodite võitis ning adonis ei võtnud aprhodite nõu kuulda ning suri metssea rünnaku tõttu Leto kandis zeusi kahte last (apollonit ja artemist, sünnitas need Deelose saarel, apollon tappis pytoni ja ehitas koletise haua kohale templi ja oraakli, mis kandis nime delfi püha oraakel ja see ilmutas inimestele kõik võimsa zeusi ja apolloni otsused Daphne apolloni armastatu, kuid ta põgenes apolloni eest ja sai puuks, loorberipuuks, mille pärga apollon tihti peas kannab Apolloni lapsed: Paan sokujalgne metsajumal Askleipos tuntud arst, kelle ema oli Tessaalia kuninga tütar Koronis, ta suri sünnitusel, arst
· Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbedakaevandused. Ateena oli käsitöökeskus. Seal oli üks suuremaid savinõude töötlemise keskusi. · Lõuna-Kreeka e Peloponnesos tasane ala, ideaalne teraviljakasvatamiseks. Nisuga varustati kogu piirkonda. Käsitöö,
Viimased tehti rauast elavad kurjal ajal, loomuses palju kurjust, et ei saa iial jagu murest ja vaevast. d. Võimalikud ida mõjud Homerosele ja Hesiodosele. e. Homerose hümnid; - jumalate auks loodud poeemid. 33 tk. mõni küündib pikkuselt eepilise lauluni. Pikemad hümnid jutustavad jumala sünnist ning kultuserajamisest Delfis (pühendet Deelose ja Pytho Apollonile). Pühendet ka Hermesele, Aphroditele, Demeterile (Persephone kaotamine, Eleusise kultuse rajamine) f. klassikalise perioodi ja hilisemad allikad ( i. Herodotos, - rändas geograafina eri paikades ja täheldas üles kohalikke müüte, mistõttu need ka nüansside poolest erineda võivad ii. draama, - müüdid olid Ateena draama peamiseks sisuks. Ayschilus ja
Tugevad olid idamaade mõjud. Olümpiast leitud pronksplaat puhtkreekapäraste kujutiste kõrval Oriendi motiive (tiibadega naisfiguur alumises osas, tiibadega loomad ülevalt teises ribas). Assose templi friisi jäänused. Figuurid reljeefidel madalad ja raskepärased, egiptuse poosis.uudne on reljeefikäsitlus kõrgreljeefina, reljeefid peamiselt lubjakivist. Samast materjalist ka ümarplastika (kolossaalne Hera pea Olümpiast). Joonias oli marmor. Vanimad marmorfiguurid on leitud Deelose saarel (Artemise kuju jumalanna kannab pikka lihtsalt kitooni, juuksed langevad lokkidena õlgadele, seisab puiselt ja tardunult, käed vastu külgi surutud, voldistikust pole jälgegi), seivate figuuride kõrval ka istuvad. Vanema joonia koolkonna parimaks näiteks on harpüiade monumendi reljeefid Lüükias. Peloponnesose (dooria) kunstnikel oli suur tähtsus alasti inimkeha kujutamise probleemi lahendamisel. On leitud arvukalt alasti meesfiguure (kuros), mida on nimetatud Apolloniteks,
heksameetris hümni, koondatud kogumikku. Antiikajal peeti osa neist Homerose loominguks, ehkki selle üle vaieldi. Rapsoodid kasutasid neid sissejuhatusena (prooimion) oma retsitatsioonides kultuspidustustel. Mõni hümn küünib pikkuselt eepilise lauluni (hümn Hermesele 580 värssi). Hümnid erinevad tekkeaja (u. VII-IV saj. e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata. Pikimad hümnid on pühendatud Deelose ja Pytho Apollonile (jutustavad jumala sünnist ja kultuse rajamisest Delfis), Hermesele (jumaliku lapse seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone röövimisest ja leidmisest, Eleusise kultuse rajamisest). 32. Lüürika ja melos Lüürika (< kr lyrikos `lüüra saatel lauldav, tundeküllane') on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; ka lüüriline luule. Erinevalt eepika sündmuste
peamiselt lubjakivist. Sama materjal ka ümarplastikas (nt kolossaalne Hera pea Olümpias) Egeuse mere saartel ja Joonias: materjaline ammu kodunenud marmor. Joonia meistrid etendasid suurt osa ka vabalt seisva figuuri väljakujundamisel. Ümarplastilise figuuri tekkimisel ja väljaarenemisel tähtsad Egiptuse ja Kreeta eeskujud ja mõjud. Egiptusega tihe läbikäimine al VII sajandist. Kreetas vanimad marmosfiguurid leitud Deelose saarel. Artemise kuju - jumalanna kannab pikka lihtsat kitooni, juuksed langevad lokkidena õlgadele; seisab puiselt ja tardunult, käed vastu külgi surutud; pole voldistikku. Samasugune Auxerre`ist leitud kuju Samoselt leitud figuur vastandiks - peen voldistiku käsitlus. Panormose sadamast viis Apolloni templi juurde tee, mis
annaabi.ee 
