6) Induktsiooniga tuleb alustada omaenda kogemusest ja siis moodustada reegel. Induktsioon ei taga, et kui eeldused on tõesed, siis ka järeldused on tõesed. Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 Näiteks - viimased korrad, kui olen juuksed ära lõiganud, on nad sama pikaks lõpuks tagasi kasvanud. Seega ma võin kihla vedada, et iga kord, kui juuksed ära lõigata, kasvavad nad mul sama pikaks tagasi. Deduktsiooniga aga alustatakse reeglist ning seda siis rakendatakse uute olukordadega. Deduktsioonis saadakse tõelistest eeldustest tõelised järeldused. Me ei tohiks mitte midagi pidada tõelisteks, mida ei ole evidentselt tunnetatud. See aitab vältida valede järelduste tegemist, sest väldime valesid eeldusi ning kasutame otsuste tegemisel vaid seda, mis meie vaimule paistab selge ning distinktne. Näiteks – tsiteerides Isaac Newtoni lauset „What goes
täiendamist läbi nende. 8. Ülesanded kutsuvad nii individuaalselt kui grupiti enda jaoks avastama ja õpitut erinevate vaatenurkade alt nägema. Näiteks kavala infootsingu www.google.ee otsingumootori abil erinevate otsisõnade leidmine ning otsingu analüüsimine, erinevad nipid otsimiseks, erinevad võimalused leidmiseks, lisaks põnevad teadusleheküljed avastamiseks. 9. Peamiselt kasutatakse induktsiooni, kuid see vaheldub deduktsiooniga. 10. Lõiminguvõimalustele õpikus ei viidata. 11. Õppekomplekti võimalik ajakasutus on 3 tundi nädalas ja 105 tundi aasta jooksul kokku. See peaks olema mõistlik aeg teemadega tutvumiseks ning ka muude seostuvate materjalide käsitlemiseks. 12.Töövihik lk 8, harj 8. Ülesande juhend: Tõmba ring ümber sõnadele, mida 100 aastat tagasi eesti keeles veel ei olnud. Põhjenda suuliselt. Vastusevariandid: oktoobrilaps, külmik, soppama, ostma,
See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani. Enamus kvalitatiivseid meetodeid on oma olemuselt induktiivsed, sest üldistusi on väga raske teha kui uuritakse inimesi või nende toimimist. Deduktiivne lähenemine on vastupidine induktiivsele lähenemisele ja üritab testida teooriat. Kvantiatatiivsed meetodid on paremini kooskõlas deduktsiooniga, sest võimaldavad kontrollida teooria paikapidavust üldiselt ja kitseneva fookusega.) Vali üks: a. Lähtepunkt b. Tulemus 20. Kõikidele laenatud mõtetele tuleb oma uurimistöös viidata Vali üks: Tõene Väär 21. Palun kirjelda, mis vahe on kirjeldaval ja üldistaval statistikal. Vt. leht punkt 9 Milliseid järeldusi üks ja teine neist võimaldab teha?- sama- 9 21. Millise uurimisstrateegia puhul kasutatakse kinniseid küsimusi ja statistilist andmetöötlust?
Sündmustes on teineteisest eraldiseisvad. Immanuel Kanti kriitiline filosoofia. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet.Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on võimalik vaid siis, kui postuleerida
Kuid see oleks vastuolus Jumala tegeliku loomusega. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. IMMANUEL KANTI FILOSOOFIA. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet.Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on võimalik vaid siis, kui postuleerida mõistusliku
ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Immanuel Kanti filosoofia Immanuel Kanti kriitiline filosoofia. Kanti arutluskäik ei erine laadilt kuigi palju tekstidest, mida ta metafüüsikat reformima asudes kirus. Ta toob sisse universaalse seaduse - moraaliseaduse - ning deklareerib nagu müstik, et kuigi moraaliseaduse (müstikutel ,,üks" vms) objektiivset reaalsust ei saa tõestada ei deduktsiooniga, ei teoreetilise, spekulatiivse ega empiirilise mõistuse pingutusega, on see seadus ometi kindel fakt, millest subjekt on a priori teadlik. Seda isegi siis, kui ei õnnestu leida ühtki seaduse täpse järgimise näidet. Kant leiab, et inimese eesmärk maailmas on kõrgeima hea saavutamine. Kõrgeima hea komponentideks on aga moraalsus ja õnnetunne. Piiritu moraalne progress madalamatelt astmetelt kõrgematele on
ARUTLUSE LIIKIDEST Deduktsioon. Deduktiivne arutlus on arutlus, milles on loogilise paratamatusega garanteeritud tõestest eelsustest tõeste järelduste saamine. Enamasti on tegemist järeldamisega, mis on suunatud üldiselt osalisele või üksikule, kuid mitte ainult. Deduktsiooni näiteks on lihtne kategooriline süllogism, otsesed (vahetud) järeldused ning arutlused liitväidetega. (NB! Täielik matemaatiline induktsioon on pigem deduktsioon.) Klassikaline loogika tegeleb peamiselt deduktsiooniga. Induktsioon. Induktiivne arutlus on arutlus, milles tuletis on kehtiv mingi tõenäosuse või tõesusastmega. Enamasti on tegemist järeldamisega üksikult üldisele. Nt induktsioon lihtsa loendamise kaudu: Pontul on saba, Muril on saba , jne ..., järelikult (tõenäoliselt) on kõikidel koertel saba. Vt ka Milli meetodid Vuksi õpikust. Analoogia. Arutlus analoogia põhjal on järeldamine, mis on enamasti suunatud üksikult üksikule. Arutluse aluseks on arutlusobjektide sarnasus
Deduktsiooni all mõistame seda, et me teeme järeldusi loogilise arutlusega. Sel juhul ei ole vaja olla tõene reaalsuses, kuid peab olema loogiliselt. Näiteks: Eeldus: Kõik metallid paisuvad soojendamisel. Eeldus: Raudteerööpad on metallist. Järeldus: Raudteerööpad paisuvad soojendamise. Induktsiooni ja deduktsiooni erinevus seisneb selles, et vaatlusega saadud andmed viivad meid teooriate ja hüpoteesideni, sellal kui deduktsiooniga (loogilise arutlusega) me tunnistame või lükkame tagasi neid teooriaid ja hüpoteese. Uurimistöös saavad meetodid alguse ideedest ja faktidest, mis viivad väidete, teooriate ja hüpoteesideni. Uued teooriad ja hüpoteesid viivad uute ideede ja faktide juurde ning algab uus tsükkel, mis viib teooriateni. Kui kasutame vaadeldud fakte 15 teooria loomiseks, mis on kooskõlas nende faktidega, rakendame me induktsiooni.
annaabi.ee 
