docstxt/14145144137221.txt
1 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA Lõputöö eesmärk on hinnata AS XXX konkurentsipositsiooni ja sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad, mis looks eeldused ettevõtte arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks. Uurimus on koostatud lähtuvalt deduktiivsest käsitlusviisist, kus andmeid analüüsiti teooriast lähtuvalt. Deduktiivset meetodit kasutades on võimalik saada selgeid tõlgendusi. Empiirilise uuringu ülesanne on kaardistada ettevõtte seisund lähtuvalt SWOT-analüüsist, hinnata väliskeskkonna mõju PEST-analüüsi abil ning leida ettevõtte tuumkompententsid. Tulemusena sõnastada konkurentsistrateegia lähtekohad AS XXX koostatud arengukava eesmärkide saavutamiseks. Uuringu läbiviimiseks kasutati kombineeritud metoodikat
Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõnu ja sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid, osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks? Inimene esitab küsimusi enamasti nii, et juba küsimust esitades saab teada, kuhu suunda vastuse leidmiseks tuleb liikuda. Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste ajalugu iseloomustab püüd liikuda selliste küsimuste poole, millele on võimalik vastata lähtuvalt
vastuseid? Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et 1) on tõene. Aga koherentsusteoreetik ei saa ütelda, et 1) on puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, väär ja 2) on tõene! (Russell 1910) induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 5.Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? 4.Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda. Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas Teoreetilise filosoofia alla käivad: *Metafüüsika (kr üle, loodus). Alaosad tegelikkusega
hüvanguks. 3. Õndsus: Inimene saab filosofeerides targemaks ja õnnelikumaks. Rõõm filosofeerimisest endast kui ka selle tulemusest. 4. Filosoofia on kasutu: 14. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 15. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Ininmteadmiste ajaloo moodustab suures osas katkematu püüd nihutada kõik küsimused emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, "imelik" küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele
See tagas olukorra, kus ükski oluline küsimus ei jäänud küsimata, kuid mitmed teemad lisandusid jooksvalt intervjuule. Küsimused on nähtavad Lisas 1. Intervjuu organisatoorses pooles pidas autor enda kohustuseks enne intervjuu toimumist saada intervjueeritava nõusolek intervjuu helisalvestamiseks. Kuna nõusolek saadi, siis autor kirjalikke märkmeid ei teinud. Küsimuste valikul ettevõtjatele lähtus autor deduktiivsest meetodist, mille kohaselt koostas autor küsimused teooria peatükis kirjeldatud põhimõtete alusel. Autor jagas küsimused analoogsetel alustel teooria peatükiga kolme gruppi: inimlikud faktorid, ettevõtte alustamine ja ettevõtte tegevus. 1.6 Inimlikud faktorid Selle peatükki eesmärgiks oli üldiselt välja selgitada, mis otseselt tulenes ettevõtjate isiksusest ja kuidas ettevõtjaks hakkamine mõjutas intervjueeritava enda elu.
Ei ole võimalik teada seda, mis on väär. Kõik, mida teatakse, on tõene. Kuid see tingimus ei ole piisav selleks, et S teaks, et p on tõene. Kõike, mis on tõene, kõik ju ei tea. 11. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. Negatiivne vabadus Sunni puudumine, vabadus millestki. Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid. N-vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine. Positiivne vabadus Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski. P- vabadus viib üldiste tegevuse printsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni. Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke
Berlini järgi! I. Berlin: ei empiirilised ega formaalsed! I. Berlini vastus: 1) Empiirilised küsimused: *Kus on Peetri Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel. 2) Formaalsed küsimused: *Palju on 2+3? Vastuse saame arvutades 3) Filosoofilised küsimused: *Mis on aeg? Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel! Probleemid mitmekesised: ühed käsitlevad fakte teised väärtusi; ühed puudutavad sõna teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse arvutluse induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 9. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni
väärtuste teooriale. 19. sajandi keskpaiku formuleeris H. H. Gossen oma töös „Entwicklung der Gesetze des Menschlichen Verkehrs” (1854) piirkasulikkuse seaduse: ühe ja sama tarbe rahuldamise tung väheneb sedavõrd, kuivõrd selle tarbe rahuldamine jõuab küllastumuseni. Paraku oli nimetatud teoreetiline üldistus tolleaegsetele majanduspoliitikutele ja ettevõtjatele võõras ning vajus unustusse. Nn Austria koolkond lähtus oma uuringutes deduktiivsest meetodist, s.t üleminekust üldisest käsitlusest üksikkäsitlusele ja abstraktsetest üldistustest konkreetsetele lahendustele. Metodoloogiline käsitlus oli neil positivistlik ja nad pidasid teoreetilisi üldistusi üldkehtivateks, mida ajalugu mõjutada ei saa. Austria koolkonna uurimuste peateemaks oli piirkasulikkuse õpetuse arendamine. Teerajajaks piirkasulikkuse käsitlustes olid Viini Ülikooli professor Carl Menger (1840-1921), kellega
Alati ei otsutata sugugi mõistlikult, kuid paljudel juhtudel seda siiski tehakse. Mõistlik otsustamine tähendab (1) alternatiivide väljaselgitamist, (2) nende alternatiivide väärtuse hindamist, (3) edu saavutamise tõenäosuse hindamist, (4) tõenäosuste kooshindamist (korrutamist) ja (5) optimaalseima alternatiivi valikut. Otsuste langetamisel kasutatakse jällegi heuristikaid, eelkõige esinduslikkuse ja kättesaadavuse heuristikaid. Erinevalt deduktiivsest ehk üldiselt üksikule järeldamisest, mis võib sobida probleemi lahendamise puhul, on otsute langetamisel rohkem abi induktiivsest loogilisest mõtlemisest ehk tõenäosuslikust järeldamisest üksikult üldisele. Näide: Olen pärit N maakohast. Kandideerisin Eestis viide ülikooli ja mind võeti kõigisse vastu. Millisesse ma siis lõpuks astun? Näiteks otsustan hinnata iga ülikooli plusse mitmest eri aspektist 10- pallistel skaaladel:
annaabi.ee 
