= Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2) pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi pX = - fX pY = - fY XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi X = 0 Y = 0 Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 23. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine.
= Lv - NA, kus Lv on vertikaalringi lugem. 22. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine. · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) · Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2) pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi pX = - fX pY = - fY XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi X = 0 Y = 0 Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 23. Lahtise mõõdistuskäigu arvutamine.
(a+b)³=a³+3a²b+3ab²+b³ - summa kuubi valem (a-b)³=a³-3a²b+3ab²-b³ - vahe kuubi valem RUUTVÕRRAND x2 + px + q = 0 - taandatud ruutvõrand ; lahend ax2 + bx + c = 0 taandamata ruutvõrrand ; lahend x1 + x2 = -p ; x1 · x2 = q - viete valemid. Kus x1 ja x2 on taandatud ruutvõrrandi lahendid. ax2 + bx + c ( ruutkolmliikme lahutamine teguriteks) : ax2 + bx + c = a(x-x1)(x-x2). x1 ja x2 ruutvõrrandi lahendid. DETERMINANDID = a ·d - c·b. = aei + cdh +bfg gec ahf dbi. TRIGONOMEETRIA PÕHISEOSED sin2 + cos2 = 1 1 + cot2 a = tan = tan a cot a =1 1+ tan2 a = TÄIENDUSNURGA VALEMID sin (90 - a) =cos a cos (90 - a) = sin a tan (90 - a) = 1/tan a = cot a cot (90 - a) = 1/cot a = tan a NEGATIIVSE NURGA SIINUS,KOOSINUS,TANGENS JA KOOTANGENS. sin (- a) = -sin a cos (- a) = cos a tan (- a) = -tan a cot (- a) = -cot a KAHEKORDSE NURGA SIINUS, KOOSINUS, TANGENS JA KOOTANGENS. sin 2a =2sin a cos a cos 2a =cos2 a - sin2 a
Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanalis on signaali Uef=33 V ja müra pinge 1 V. Milline on minimaalne ribalaius tagamaks bitikiirust 1 Mbit/s? (arvutustäpsus +- 10%)? S=33 N=1 S/N=33²/1²=1089 R=1 W=1/log2(1+1089)=1000000/log2(1090)=99180Hz või 100kHz Vastus: 100MHz
(vt 1s6l) · Horisontaalnurkade tasandamine: f = prakt teor sulgemisviga f < 1'n p = - f / n ' = + p ' = teor · Direktsiooninurkade arvutamine: Parem i = i-1 ± 180o 'i = n * 180o + a n t = 180o (n 2) Vasak i = i-1 ± 180o + 'i = n * 180o a + n t = 180o (n 2) · Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: XBi = dBi * cos Bi YBi = dBi * sin Bi lub (fd/d) 1 /2000 f X = Xprakt f Y = Yprakt fd = (f X2 + f Y2) pXBi = - fXBi / d * dBi pYBi = - fYBi / d * dBi pX = - fX pY = - fY XBi' = XBi + pXBi YBi' = YBi + pYBi X = 0 Y = 0 Xi = XB + X'Bi Yi = YB + Y'Bi 35
β’ = β + pβ ∑β’ = ∑βteor Direktsiooninurkade arvutamine: Parem αi = αi-1 ± 180o – β’i ∑β = n * 180o + αa – αn ∑βt = 180o (n – 2) Vasak αi = αi-1 ± 180o + φ’i ∑φ = n * 180o – αa + αn ∑φt = 180o (n – 2) Koordinaatide juurdekasvude arvutamine: ∆XBi = dBi * cos αBi ∆YBi = dBi * sin αBi lub (fd/∑d) ≤ 1 /2000 f ∆X = ∑∆Xprakt f ∆Y = ∑∆Yprakt fd = √(f ∆X2 + f ∆Y2) p∆XBi = - f∆XBi / ∑d * dBi p∆YBi = - f∆YBi / ∑d * dBi ∑p∆X = - f∆X ∑p∆Y = - f∆Y ∆XBi’ = ∆XBi + p∆XBi ∆YBi’ = ∆YBi + p∆YBi ∑∆X = 0 ∑∆Y = 0
29. Ruutkolmliikme ax2 + bx+ c lahutamine teguriteks ax 2 + bx + c = a( x - x1 )( x - x 2 ) , kus x1 ja x2 on vastava ruutvõrrandi lahendid. DETERMINANDID a b 30. Kaherealine determinant = a d -c b c d a b c 31. Kolmerealine determinant d e f = aei + cdh +bfg - gec - ahf - dbi g h i TRIGONOMEETRIA sin 1 32. Põhiseosed sin 2 + cos 2 = 1 , = tan , 1 + tan 2 = , cos cos 2 1 tan cot = 1 , 1 + cot = 2
29. Ruutkolmliikme ax2 + bx+ c lahutamine teguriteks ax 2 + bx + c = a( x - x1 )( x - x 2 ) , kus x1 ja x2 on vastava ruutvõrrandi lahendid. DETERMINANDID a b 30. Kaherealine determinant = a d -c b c d a b c 31. Kolmerealine determinant d e f = aei + cdh +bfg - gec - ahf - dbi g h i TRIGONOMEETRIA sin 1 32. Põhiseosed sin 2 + cos 2 = 1 , = tan , 1 + tan 2 = , cos cos 2 1 tan cot = 1 , 1 + cot = 2
measured power transmitted or received by the antenna in a specific direction to the power transmitted or received by a hypothetical ideal antenna in the same situation. Pv = Ps ∙ Gs ∙ Gv / FSL Gs on saatja antenni võimendus [kordades] Gv on vastuvõtja antenni võimendus [kordades] Pv on vastuvõtja sisendvõimsus ühikuteks [mW] või [W] saatja võimsus Ps [dBm] FSL on vaba ruumi kadu (free space loss) [kordades] 23. Mis on erinevus ühikutel dBi ja dBd antennide võimenduse näitamisel Antenna gain is then a measure of the amount of focus that an antenna can apply to the incoming signal relative to one of two reference dispersion patterns. Digi specifies all antenna gains in dBi. dBd refers to the antenna gain with respect to a reference dipole antenna. A reference dipole antenna is defined to have 2.15 dBi of gain. So converting between dBi and dBd is as simple as adding or subtracting 2
a a a ox + py + qz = r o, p, q, r n a b = n a n b 15. Juurvõrrandid n a1 a 2 ... a k = n a1 n a 2 ... n a k a d g n a a h = aei +dhc +bfg - gec - fha -dbi n = ; kui b 0 b e b n b c f i np a mp = n a m 16. Ühe muutujaga lineaarvõrratus ax + b > 0 ( <, , ) ( a) n m = n am 17. Ühe muutujaga ruutvõrratus
Selle vähendamiseks valmistatakske kiud võimalikuld ühtlikust materjalidst. Kuna infrapunakiirgus on nähtamatu, võib see olla ohtlik kaableid paigaldava tehniku silmadele. Kaableid lõigates võivad naha alla sattuda väiksed klaasikillud. 18. Raadiolevi - peegeldused, hajumine ja dispersioon, mitmekiireline levi, feeding, sümbolite vaheline interferents raadiokanalis. DRM - Digital Radio Mondiale ja 802.11 WiFi. Antenn ja selle võimendus dBi, EIRP. Andmevoogusid on võimalik edastada lainepikkusega (erinevad lainepikkused). Raadiokanal – pole vaja füüsilist meediumit kasutada (suvalisest kohast teise kohta). Toimib elektromagnetkiirgusega sagedusvahemikul (0-300GHz). Side võib kaua aega võtta, aga töökaugus on väga pikk, mistõttu on tegu pigem ühepoolse sidega. Eelis kaabli ees: kaabel on alati punktist punkti, uue allika puhul on vaja uut füüsilist kaablit. Probleem: raadiosidet on lihtne pealt kuulata.
Ei talu tolmu, võib olla ohtlik paigaldada. Graded index - murdumisnäitaja muutub sujuvalt ja tekitab vähem moonutust modaalne dispersioon - signaali kuju muutub madalamaks, laiemaks. Kui on graded index v single mode, siis on kiirel vähem moonutust. Raadiolevi - peegeldused, hajumine ja dispersioon, mitmekiireline levi, feeding, sümbolite vaheline interferents raadiokanalis. DRM - Digital Radio Mondiale ja 802.11 WiFi. Antenn ja selle võimendus dBi, EIRP. Pigem ühepoolne edastus. Elektromagnetkiirgus. Läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! feeding - signaali tugevuse kõikumine, signaalid liituvad peegelduste tõttu ja hajuvad sümbolite vaheline interferents raadiokanalis - kui osa uuest signaalist jõuab vastuvõtjasse ajal, mil saabub alles eelmise signaali lõpp, suurendab vigade tekkimise tõenäosust