targad või nõiad. Maaharijad ja karjakasvatajad Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma. Tänu sellele jäid näljahädad harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Inimeste arvukus kasvas. Maaharimine ja karjakasvatus tõid muutusi paljudesse eluvaldkon- dadesse. Küttimisest ja korilusest elatumine oli tinginud rändleva eluviisi, maaharijad aga rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Eluasemeks polnud neil enam ajutine koda, vaid pidevalt kasutatav maja. Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiski veel pikka aega rändleva eluviisi. Teisalt kaasnes viljelusmajandusele üleminekuga inimkonna arengu ebaühtlus
targad või nõiad. Maaharijad ja karjakasvatajad Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang: algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimesed ei sõltunud enam täielikult looduse armust, vaid hakkasid endale ise toiduaineid tootma. Tänu sellele jäid näljahädad harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Inimeste arvukus kasvas. Maaharimine ja karjakasvatus tõid muutusi paljudesse eluvaldkon- dadesse. Küttimisest ja korilusest elatumine oli tinginud rändleva eluviisi, maaharijad aga rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Eluasemeks polnud neil enam ajutine koda, vaid pidevalt kasutatav maja. Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiski veel pikka aega rändleva eluviisi. Teisalt kaasnes viljelusmajandusele üleminekuga inimkonna arengu ebaühtlus
aastal ilmunud artiklis keskendub Niemeyer sotsiaal- ventiivsele ehk ennetavale tegevusele. Sotsiaalpedagoogika kui teaduse pedagoogika arengukriisile, mis iseloomustas Weimari vabariigi jaoks on kõige olulisemateks normaliseerumise tunnusteks aga lõpuperioodi. Niemeyeri arvates põhines vaimuteadusliku sotsiaal- sotsiaalpedagoogika-alaste teadmiste levik teistesse teadusvaldkon- pedagoogika edu 1920. aastate alguses mitmel õigel otsusel. Vai- dadesse ning sotsiaalpedagoogika järkjärguline kohandumine teadusele muteadusliku sotsiaalpedagoogika peaesindaja Herman Nohli kont- esitatavate üldiste standardite ja kvaliteedikriteeriumitega (Lüders ja septsioon vastas hästi ajastu reformpedagoogilisele vaimule ning oli Winkler 1992, 363-(364). Lüders ja Winkler (1992,367) märgivad eelkõige sihitud kähe konservatiivse kasvatusinstitutsiooni vastu.
· Korrastada ülelugemise hõlbustamiseks kõik hoiukohad. Vajadusel korrastada pakendite paik- nemine kaubaalustel ja eemaldada kõik pakkematerjalide jäägid hoiukohtade ümbrusest. · Koostada inventuuri tegemise kava, millega määrata kõik toimingud ja nende läbiviimise järjestus, tegevuste läbiviijad ja vastutajad. · Määrata kindlaks töörühmad, jaotada nende vahel töö ja laotehnika. Inimeste valik meeskon- dadesse ei tohi olla juhuslik. Üks ettevõtte töötaja peaks tundma tooteid, teine võiks olla mõnest muust osakonnast. · Valmistada ette loenduslehed riiulite ja laoaadresside kaupa. Kontrollida, kas loenduslehtedele on võimalik saada infosüsteemist kogu vajalik teave. Loenduslehed (inventuuri nimekiri) ei tohiks sisaldada kaubakoguseid hoiukohtadel, sest sellisel juhul ei kontrollita koguseid piisava põhjalikkusega.
Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 59 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt ,,ühismõõdutuse" probleemist
Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. 56 Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt ,,ühismõõdutuse" probleemist
ta arendas seda teadusfilosoofia ajaloo baasil. Lakatos soovis sellist metodoloogiat muuta üldiseks kasutuseks teaduses, kuid see ei õnnestunud. Anarhistliku tunnetusteooria sõnastas 1975. aastal Austria teadusfilosoof Paul Feyerabend. Tema arvates ei ole olnud ükski teadusmetodoloogia edukas, sest teadlastele antavad reeglid ei ole olnud sobivad. Reegel muutub ebareaalseks siis, kui see suhtub liiga üheselt inimese annetesse ja olukor- dadesse. Ja reeglid muutuvad kahjulikuks siis, kui neid surutakse vastu tahtmist peale. See tähendab seda, et metodoloogia reeglid ei tohi muutuda teadlastele ahistavaks, kuid kõik muu on lubatud. See nende jaoks ei kehti, kes ei ole valmis teooriate tõesust kontrollima. Mõtlev inimene ei saa leppida ainult usul baseeruval teadmisel. Temale on lubatud teaduses esinevaid teooriaid ümber lükata. Feyerabend süüdistas universalismi lähtuvalt „ühismõõdutuse“ probleemist
• Koostada inventuuri tegemise kava, millega määrata kõik toimingud ja nende läbiviimise järjestus, tegevuste läbiviijad ja vastutajad. • Määrata kindlaks töörühmad, jaotada nende vahel töö ja laotehnika. Inimeste valik meeskon- dadesse ei tohi olla juhuslik. Üks ettevõtte töötaja peaks tundma tooteid, teine võiks olla mõnest muust osakonnast. • Valmistada ette loenduslehed riiulite ja laoaadresside kaupa. Kontrollida, kas loenduslehtedele on võimalik saada infosüsteemist kogu vajalik teave. Loenduslehed (inventuuri nimekiri) ei
annaabi.ee 
