pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib ErkkiSven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4
Näiteks on keelpillidele kirjutatud "Passion" pea läbinisti tonaalne, madalast registrist algav ja aegamisi katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Orkestrimuusika: · Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib Erkki-Sven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia
TUNTUMAD TEOSED: HARIDUS: ALBUMID: Esimesed laiemalt tuntud · Muusikaline lagharidus iseõppijana · Crystallisatio teosed: · ,,Lumen et cantus" (ld k valgus 1980. lõpetas G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli · Exodus ja laul) flöödi erialal
Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod": "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali. Miks vektoriaalne? Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". Tajun neid
katkematult järjest kõrgemale kerkiv helivoog puruneb alles lõpukulminatsioonis atonaalseteks helikildudeks. Sellest loost loen ma välja eelkõige välja kirge ja romantilisust. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv. Esimene asi mis meenub laulu kuulates on virrvarr ja absurdsus kohtub rokiga. "Crystallisatio" (1995) on minu arvates väga pofessionaalne teos, kus on kasutatud keelpille,flööti ja kellamängu. Tüüri 3.sümfoonia on üks tema suurteostest, mis on suhteliselt rütmikas. Erkki-Sven Tüüri looming on tõepoolest väga omanäoline ning tõeliselt professionaalne. Pole varem tema loominguga nii palju kokku puutunudki. Kõige rohkem avaldas muljet In Spe projekti progressiivne rokkmuusika.
kammerteoseid ja ooperi. Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum" (1992), "Arhitektoonika VI" (1992), "Crystallisatio" (1995) ja Kolmandas sümfoonias (1997). Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod": "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali. Miks vektoriaalne? Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". Tajun neid vektoritena,
helilooja. 1991.aastal oli Tüür festivali ,,NYYD" üks asutajatest, ka tänapäeval on ,,NYYD" üks muusikaelu tähtsamamaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud üks selle ürituse kunstiline juht läbi aastate. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga Eesti enim mängitud helilooja maailmas. Teda on pärjatud mitmete preemiatega, nende hulgas UNESCO, Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning Baltsi Assamblee kunstipreemia. Muusikanäited 1. Orkestriteos ,,Crystallisatio"(1995) Kammerorkester: kolm flööti, kellamäng ja keelpillid. Selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika(keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude(flöödid ja kellamäng) vastandamine. 2. Orkestriteos 3.sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid.
Ta on ka aktiivne kammermuusik: Viini Virtuooside asutajaliige ja juht, Viini Keelpillisolistide juht ning esiviiuldaja erinevates koosseisudes. Tallinna Kammerorkester loodi 1993. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes pidas orkestri peadirigendi ametit seitse hooaega. Selle aja jooksul tehti tihedalt koostööd teise Kaljuste poolt loodud kollektiiviga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Ühistööna plaadistati firmale ECM "Te Deum" Arvo Pärdi muusikaga (1993), Erkki-Sven Tüüri teostega "Crystallisatio" (1996) ja Arvo Pärdi "Litany". Tõnu Kaljustelt võttis orkestri juhtimise töö üle Juha Kangas. Alates 2000. aastast oli orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas, hooajast 2013/2014 on TKO peadirigent ja kunstiline juht Risto Joost. Tallinna Kammerorkester on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides. Edukalt on osaletud mitmetel mainekatel muusikafestivalidel, samuti löödud kaasa kodumaistel festivalidel
Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. 1999. Alfred Schnittke: Psalms of Repentance. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Veljo Tormis: Litany To Thunder. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1999. Arvo Pärt: Kanon Pokajanen. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. ECM 1998. Veljo Tormis: Casting a spell... Estonian Calendar Songs 1966-1967. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1996. Erkki-Sven Tüür: Crystallisatio. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tõnu Kaljuste. ECM 1996. Alfred Schnittke: Requiem & Henryk Górecki: Miserere. Rootsi Raadio Koor, Eric Ericsoni Kammerkoor, Tõnu Kaljuste. Caprice 1995. Sergei Rahmaninov: Vespers. Rootsi Raadio Koor, Tõnu Kaljuste. Virgin 1995. Kaunimad Laulud. Eesti Filharmoonia kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Tallinn Brass, Tõnu Kaljuste. Forte 1994 Erkki-Sven Tüür: Oratorio Ante Finem Saeculi / Symphony No.2. Oratooriumikoor,
Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism, mikrotonaalne muusika ja lineaarne polüfoonia, kõlaväljade ja 12-tooni muusika. Püüdlust vastandada ja ühendada tonaalset ja atonaalset, pulseerivat ja mittepulseerivat sfääri jms on helilooja tähistanud mõistega "metakeel". Kirjeldatud meetod kajastub näiteks teostes "Zeitraum", "Arhitektoonika VI" , "Crystallisatio" ja Kolmandas sümfoonias. Alates Sümfooniast nr. 4 ("Magma") iseloomustab Tüür oma muusikat mõistega "vektoriaalne meetod": "Olulisim erinevus varasema lähenemisega võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali. Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav,
quasi rap-räppides. Erkki-Sven Tüüri looming on äratanud tähelepanu ka koreograafides.Tema loomingu on kasutatud mitmetes tantsu lavastustes,näiteks ,,Fluxus",mida lavastati Tartu Sadamateatris. 8 Teosed Orkestriteosed 1.sümfoonia (1984) 2.sümfoonia (1987) ,,Insula Deserta" (keelpillidele 1989) ,,Searching for Roots" (1990) ,,In the Memory of Clear Water" (1990) ,,Arhitektoonika VI"(1992) ,,Zeitraum" (1992) ,,Action-Passion-Illusion" (1993) ,,Crystallisatio" (1995) 3.sümfoonia (1997) Tsellokontsert (1997) ,,Lighthouse" (1997) Viiulikontsert (1998) ,,Exodus" (1999) ,,Aditus" (2000) ,,Ardor" (2001) 4.sümfoonia ,,Magma" (2002) Vokaalteosed Oratoorium ,,Ante finem saeculi"(1985) Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) ,,Inquietude du Fini" (1992) Reekviem (1994) ,,Exitatio ad contemplandum"(1996) ,,Rändaja õhtulaul" (2001) Ooper ,,Wallenberg" (2001) 9 Kammermuusika ,,Arhitektoonika" I-VII (1984-1992)
annaabi.ee 
